you don't relate to me.

olen pettunud tänases õhtus (kuigi ma ei tea, kas seda saab pettumiseks nimetada, kui ma sellelt niikuinii midagi ei oodanud), inimestes ja eriti räigelt iseendas. minu poolt on nüüd vahelduseks jälle kõik, ma ei jõua, viitsi ega näe mõtet millelgi, milles seda ilmselgelt ei ole.

FUCK OFF ja tehke kõik, mis tahate.

six will love you so much

käisin täna koolis. ma ei saanud eile arugi, mida me tegema peame, sest kui ma kooli jõudsin, ootas sööklas kuus pikka lauda, kuhu istusid mõne aja pärast 1.-5. klassi õpilased ja me pidime neile sööke ette kandma hakkama.
praegu ei ole vist mõtet enam halada selle üle, kui külm mul kõndida oli ja kuidas kõik minuta hakkama oleksid saanud ning ma suutsin sealoleku jooksul välja mõelda isegi põhjuse, miks see kogemus mulle hea oli. enam ma seda kahjuks ei mäleta, aga vähemalt ma tean, et millegi jaoks oli.

kodus panin katlasse kütte, sest ma olen üksinda siin jääkülmas majas ja jäin sõprade saatel suuretoadiivanile magama. ärkasin, tulin siia ja
Taavi . apf ütleb: lõuksi saad kui tantsima ei tule
ehk siis mul läks rahvatants täiesti meelest, kuigi mariliis seda koolis veel mainis ka. mul on endiselt jõululaulude plaat tegemata, nii et ma pean nüüd veerand tunniga selle valmis tegema, ennast riidesse panema ja rahvamajja jõudma. peale seda pean koju tulema ja tunni ajaga endale soengu tegema ning ennast üleüldse valmis sättima. JA KAISA KINGITUSE LÕPETAMA. ma ei tea, kuidas ma peole lähen, sest mul on kleit (mis on tegelikult lihtsalt pikk pluus vist) ja õhukesed sukad. kõik. noh, jope ja asjad on ka, aga jalad on põhimõtteliselt täiesti paljad ja väljas on umbes miljon külmakraadi.
jobu talv.

aga teie võite kõik seda lugu kuulata, sest see on üks paremaid ja kurvemaid, mille ma viimasel ajal tänu siimule avastanud olen. vot. KUULAKE.

deck the halls

olin täna õhtul viis tundi üksinda kodus, juhhei. ei teinud selle aja jooksul midagi eriti tarka, peale ühe jõulukingituse. homme pean kaisa oma ära lõpetama ja tõenäoliselt on mul selleks aega, sest noh.. magada ma ei saa ja kui ma koju jõuan, on mul umbes kuus tundi aega. selle aja jooksul pean ma jõudma teha soengu, panna riidesse, lõpetada jõulukingi ja teha jõulumuusikaga plaadi, milleks ma täna suurema osa lauludest juba ära valisin.

ülejäänud pere käis täna lotte klassi jõulupeol. neil oli seal anis (as in superstaari anis) esinenud ja muidu oli ka igavesti tore olnud. vahi nalja siis.
mul oli kodus ka tore ja mul on täiega selliseid aegu vaja.

seljavalu on ikka päris räige. see liigub mööda selga üles-alla ja ei ole üldse nagu tavaline millegivalu, vaid selline.. veider. väga veider. ma ei julge enam arstile ka minna, ta arvab juba tõenäoliselt, et ma olen totaalne friik.

we do it every time the time stops

tänane päev veel kord:
ärkasin peale tundide algust
1. tund - vaba
2. tund - vooluringid ehk suhteliselt mõttetu
3. tund - vaba
4. tund - vaba (magasin)
5. tund - vaba (magasin)
6. tund - mata, õppisime uue osa
7. tund - bioloogia, konspekteerisime fotosünteesi
8. tund - vaba jõulukingitusena õpetajalt meile.

esimene jõulukingitus on peaaegu tervenisti valmis ja ka see on totaalne feil. ühesõnaga jagan sel aastal feilinud jõulukingitusi, be prepared.

ja rohkem mul vist midagi öelda polegi. ma ei oota homset. üldse.

up we go through the silence of air,
the coldest breeze is what makes us jump there.

mul on vist vihast mingi palavik tõusnud ja ma ei taha nagu hästi uskuda, et see ainult sellest tuleb, et ma mingi lollaka plaadi tegema ja lauda katma pean.
kõndisin rahulikult mööda koridori oma mõttekesega esimesel inimesel, kes minuga vestlust alustab, nina otsast ära hammustada, aga kahjuks või õnneks oli esimeseks inimeseks klassijuhataja, kes mul käe alt kinni võttis ja kuni koolimaja siia osasse jõudmiseni mult teada saada üritas, mis mul viga on, et ma nii torssis olen. ja kusjuures ma arvan, et kui ma reaalselt uskunud oleksin, et probleem on mu homsetes kohustustes, siis ma oleksin nii öelnud, aga ma ei usu.

tõenäoliselt kõik, kes seda loevad, mõtlevad, et ma olen kohutav inimene, sest kui nüüd võtta võrdluseks näiteks kuldar, kes iga päev miljonit asja organiseerima peab ja jõulupeo kava paika pani ja mingeid luuletusi viimased kaks tundi otsinud on ja midaiganes kõike veel teeb ning selle kõige juures ikka tänasel päeval ainus inimene on, kes mind oma naljadega naerma ajada suudab, tundun ma tõenäoliselt kõige tobedam pubekas üldse, aga nagu ma ütlesin, siis.. ma ei saa nii. ja ei saagi ja nii ongi.

mu pagana seljavalu tuli ka tagasi ja praegu on käimas neljas tund. täna olen viibinud ÜHES tunnis. esimene tund jäi niikuinii ära (ja noh, ma magasin, eksole), teises tunnis panime vooluringe kokku, kolmas tund jäi ära, praegune tund jäi ära, järgmine jääb tõenäoliselt ära, aga kolm viimast või vähemalt kuues ja seitsmes toimuvad, ma arvan. ja ainult mata ja bioloogia pärast ma koolis passingi. ma ei suuda uskuda, kui palju mõttetust täis see päev on, ma tahaksin lihtsalt oma käe ära süüa kogu selle totruse peale, mis minust endast ja teistest välja voolab.

on tulnud aeg

MIL MA LÄHEN JA RÜNDAN KEDAGI LABIDAGA.
1) küsisin klassijuhatajalt, kas ma pean siis mingit jõulumuusikat otsima ja ILMSELGELT PEAN, ka hoolimata sellest, et pidu koosneb sellest, kuidas mingi neli inimest poolteist tundi laulavad ja pilli mängivad, ivar ja juss beatboxi teevad ning ailan ja sander diskot teevad. MUIDUGI PEAN MA MINGI FRIKING JÕULUMUUSIKA PLAADI TEGEMA.
2) õpetaja käskis mul homme hommikul kooli söögiks ettevalmistusi tegema tulla, mille peale ma tahaksin küll lihtsalt selle õpilasesinduse akna siin sodiks peksta ja millegi peal jalgupidi trampida. MIS MÕTTES MIS MÕTTES MIS KURADI MÕTTES?! ARKJGKJRHKJHFGKHFG TÄIESTI PERSES, KUI VIHANE MA OLEN, TE EI KUJUTA ETTE KA. need õpilased, kes õpivad teenindust, pidid kooli jõulupeoks ettevalmistusi tegema ja lauda katma tulema, aga siis otsustati, et võetakse ainult haljalas elavad teenindajad ja kuna neid NIIVÕRD VÄHE on, siis läheme ikka ANETTE JUURDE, sest mis oleks ometigi see asi, MIDA TEMA TEHA EI TAHA?! SÖÖGE KÕIK PORI JA NÄRIGE MURU JA KANA JA FUCK OFF.

klassijuhataja käis siin mulle ütlemas, et kolmveerand üksteist homme. MIKS MIKS MIKS MA PEAN, KUI MINU VALIK SIIN KOOLIS JA ELUS OLI TEENINDAMISEGA MITTE TEGELEDA?! MIKS MA PEAN, KUI MA TEAN, ET MA NIIKUINII SEAL AINULT ÜHEL KOHAL SEISMA PEAN?!?!??!?!

olgu, see võib tunduda täiesti tühisena, aga ma reaalselt värisen hetkel vihast ja mitte ükski caps lock, roppsõna või karjumine ei suuda seda edasi anda.

gangstashit

''keegi magas sisse või?''
''mina.''

tavaliselt olen ma hommikuti nii uimane, et ma ei räägi kellegagi, välja arvatud juhul, kui minu poole ise pöördutakse ja ma just vastama SUNNITUD olen. lootsin väga, et täna hommikul kodus keegi mu kolistamise peale midagi ei ütle, aga läks veidi nihu.

jah, tõepoolest tegin ma oma silmad lahti kell 8.18 ja mõtlesin, et mis kurat toimub.
kell on 8.18? mis päev on? täna on esmaspäev ju? ei ole ju? täna on pühapäev või? ei saa olla, eile oli pühapäev. MIKS MA MAGAN, KUI KELL ON 8.18 ESMASPÄEVAL?!

hommikud on endiselt parajalt nõmedad, sest igasugused tobedad mõtted tulevad pähe, mida sugugi vaja poleks. tänane hommik polnud erand ja neil hetkedel kipun ma unustama kõike seda, mida ma muidu endale päevade viisi sisendan ja mida ma ennast uskuvat arvan.

täna hommikul nägin, kuidas tänavavalgustid ära kustutati. nägin, kuidas võimlatuled põlema pandi. jõudsin kooli ja sain teada, et esimene tund oligi vaba olnud, sest õpetaja ei tulnud lambist kooli.
ja ma ei peagi füüsika kontrolltööd tegema, sest järgmisel veerandil tuleb sama teema peale kontrolltöö.
tahtsin kaisale mälupulga tagasi anda ja näidata, et mul on temalt saadud pluus seljas. tahtsin pilti ka, aga siis meenus mulle, et teda pole täna kooliski.

ja nüüd pean ma lõpetama, sest kuldar loeb luuletusi ja kõik räägivad kõva häälega juttu, nii et ma ei saa kirjutada ja hakkan jälle ärrituma, närvihaige nagu ma olen.