ma pean koristama ja ma pole selleks üldse in the mood. keegi teine võiks minu eest koristama tulla. põhimõtteliselt.. ma nagu mõtlen, et kui ma oma tuba koristan, siis ma võiksin juba enda lauasahtlid ka ükskord korda teha, aga see võtab niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kaua aega, sest praegu on mul seal umbes selline olukord, et need ei käi kinni ega lahti. sellepärast ma neid ainult kinni hoiangi, et mul hakkab pea ringi käima, kui ma neid näen. päris masendav ikka. ja siis mingid mõttetud väikesed asjad häirivad mind. endal on terve tuba nagu mingi kolahunnik ja ainus asi, mida ma seal märkan, on see, kui vaip on viltu või pilt on viltu või riided pole toolile korrapäraselt laotud. igastahes. nüüd ma peaksin koristama minema. aga ma ei viitsi. ja pilte peaks ka edasi sorteerima. aga ma ei viitsi. peaks mainima, et ma olen kunagi muidu fotokaustade nimetamises päris osav olnud. tooks mõne näite:
minabö
köh
löhömhöh
khmhm
khmkhm
olenjobu
möhöhh
muhhahahahaa
möhöhh
pss
õh
bla
blah
bö

mul on maalemineku nimekirjas siiamaani kaks asja.
1) hüppenöör.
2) raamat.
äkki mulle sellest nädalaks ajaks piisabki?

kokkuvõtteks siis.. ma pean igasuguseid asju tegema, aga ma ei viitsi midagi, sest ma olen üks igavesti laisk inimeseloom ja ma olen nii uimane ka ja ma ei viitsi, ei viitsi, ei viitsi.
ps. ma olin selles postituses kaks korda ''tuba'' asemel ''uba'' kirjutanud.

2.

asjad, mida ma enne maale minekut tegema pean.
1) nimekirja asjadest, mis ma kaasa võtma pean.
2) empekolmeplaadi.
3) empekolmele muusikat panema.
4) telefoni pilte ja muusikat laadima / kustutama.

midagi veel. küll meenub.

ma pole ikka veel raamatut lugema hakanud. äkki maal loen? eelmisel aastal lugesin lausa kaks raamatut seal läbi. omg, mu arve on 180 krooni. jumal tänatud, et maal uus kuu on. saab inimestega vähemalt telefoniteel ühenduses olla. nagu.. jah. mul oli eelmisel aastal üle kahesajane arve. ja ma olen harjunud alla sajastega. naiss.

this sugarcane, this lemonade, this hurricane, i'm not afraid.

mul on see kirjutamiseaken mingi kolmveerand tundi lihtsalt lahtisena seisnud. tere. täna läksime maale. pidasime riti emme sünnipäeva. päris tore oli. lebotasin võrkkiiges ja rääkisin ritiga juttu ja üldse. sõin ja käisin saunas ka. söömise ajal oli nii äge, kui kõikidele jäi jälle ette see, et ma vähe sõin. no kammoooon. mida ma teen, kui ma ei jõua rohkem? ''issand, anette, kas sa näljutad ennast vä? issand, anette, mis sa tahad eriti peenikeseks minna vä? issand, anette, kas sa vähendad oma magu vä? issand, anette, miks sa üldse ei söö?'' kui keegi oskab öelda, miks ma pean endal täis kõhule oksendamiseni peale sööma lihtsalt selleks, et kellelegi ei jääks muljet, et ma ennast näljutan, siis ootan seda infot huviga.
praegu arutasime seidiga, millal nad getteriga meile telkima tulla saaksid ja ma avastasin, et mul tuleb nii palju telkimist ju.
esimesel peame mu sünnipäeva. (saan oma voodis magada!)
teisel on mu pärissünnipäev ja läheme elvasse. (ma ei saa oma voodis magada. neveli (issi õde) juures ööbime vist.)
kolmandal on priidu (issi vend) sünnipäev. (magan telgis vist.)
neljandal tuleme koju ja läheme kohe maale. (magan nädal aega telgis.)
ma ootan seda nädalat aega. selles suhtes on jama, et ma ei näe kaisat ega kaijat ega tooamst ega teisi haljala omasid tsiljon aastat, aga meil on maal kindlasti tore.
ma hakkan oma voodit igatsema.
kuhu ma jäin? olime maal. kuulasin jälle õiendamist, et ma ennast näljutan (kammoon, üleüldse kui ma seda teeksin, siis ma vist ei sööks ÜLDSE, eksole.) ja käisime ritiga saunas. ma üldiselt vihkan sauna, aga täna oli tuju. seal oli palav. peale saunaskäiku tulime kohe koju ka. läksime kaisaga õue. kõigepealt käisime loksi välja kutsumas (tal on niiii nunnu kiisu!). läksime poodi ja siis kooli ette. risto ja need sõitsid oma autoga jälle meie juurde ja olid nii ägedad. risto ütles mulle, et kollane on litside värv (ma olin üleni kollaselt riides) ja küsis, et kas ma olen mingi neljane vä. haha. minult küsib seda? helistasime margusele, kes ka sinna tuli. kooli ees on mingi haljala kodulooraja silt. hakkasin sealt veneaktsendiga seda ette lugema. loks ütles, et ma kriiskan täiega ja üritas mind vait jääma sundida. emme ka just täna ütles, et ma krääksun ilgelt rõveda häälega. nojah. pole kuulnud, ei tea. kõndisime neljakesi staadioni juures olevatele pinkidele istuma. loks kadus varsti ära, margus oli vait ja me kaisaga rääkisime niisama juttu. lõpuks hakkas külm ja pime ja sääski tuli palju, niiet me läksime sealt ära. mõtlesime, et peaks toomasele helistama ja küsima, kas ta on msnis. ta ei võtnud vastu. tegime kaisaga mingit näputeatrit ja ma suht.. jooksin koju. pimedaks läks ju ja moby-''lift me up'' pole väga positiivne laul. peale koju jõudmist helistas toomas. küsis, et mis ma tahtsin. ma hakkasin täiega naerma, sest see oli nii mõttetu asi, mille pärast helistada ju. igastahes ta ütles, et ta oli msnis, aga enam pole. siis ma ütlesin mingi piiksuva häälega: ''AGA SIIS MA EI SAA SUGA RÄÄKIDA JU Ä!'' ja siis ma rääkisin midagi selle kohta, kuidas kell on vähe ja mu telefon temaga rääkides vahepeal vait jääb ja siis midagi rääkisime veel ja ma naersin ja lõpetasin kõne ära ja tulin arvutisse ja kaisa läks varsti msnist ära ja ma tegin endale kaks võileiba, sest ma pole peale maal söömist midagi söönud ja nüüd ma istun ja loen, mida seidi (kes on taaskord nagu pilves) kirjutab. ägeäge. kell on 0:48. tunni aja pärast hakkavad sõbrad.

kaija, aitäh, ''samson'' on niiiii hea laul, et.. ohjah.

3.

hommik. mul oli kooline unenägu, mida ma ei mäleta eriti. me kadiga kõndisime seal kuskil ja meil hakkas mingi kooliaasta lõppema või midagi ja õpetaja laigu tõi mulle kingitusi ja asju ja pidas mulle hullult pikki kõnesid, kuidas ma hästi tore olen ja ta minuga väga rahul on. hiljem pidime me kadiga mingeid asju kuskile maeiteakuhu viima ja me ei saanud sellega hästi hakkama ja see oli õudselt segane värk.
veel pärast hakkasin ma jalkat vaatama minema. ma olin toomase ratta võtnud ja pidin sellega minema. vahepeal tuli mulle tee peal kaja vastu, kes sõitis ka rattaga ja kes riputas liiklusmärgi külge mingi kilekoti, et ta ema selle sealt pärast ära võtta saaks. järsku jõudis mulle kohale, et kui ma toomase ratta ära võtsin, siis ta ei saa ju ise jalkale tullagi. küsisin siis teepeal vastutulevatelt inimestelt, et kuidas toomas tuleb ja nad ütlesid, et ta oli minu ratta võtnud. sõitsin staadionile, aga see polnud üldse staadion. seal olid mingi väikesed majakesed ja varjualused, kus istuda sai. läksin istusin ühe majakese terrassile ja hakkasin toomasele igaksjuhuks helistama, et talt küsida, kuidas ta tuleb. telefonile vastas mingi tüdruk. hullult pikka aega ajas ta mulle mingit jama ja lõpuks ma küsisin: ''riti vä?''. tsikk hakkas täiega naerma ja küsima, et kust ma ära arvasin ja blablabla. rääkisin siis ritiga veits ja ta ütles, et toomas ei saa minuga praegu rääkida ja et ta andis enda telefoni riti kätte. ma lõpetasin kõne ära ja hakkasin täiega pillima.
otšen weird. ma saan aru, et see eelmine värk, aga miks ma nutma hakkasin? nojah.

ärgates oleksin ma peaaegu päriselt ka nutma hakanud, sest mu käed ja jalad ja asjad on vaaalusaaad. sellest, et ma eile päikest veits sain. punased ega pruunid ega midagi pole, aga nii kuradi valusad! ja näol on mul vasak pool punane. MA SAIN AINULT VASAKULE NÄOPOOLELE PÄIKEST! KAMMMMOOOOOOON! mis nali see on nüüd? ma olen nii loll ikka. kes ehitab mingeid liivaasjandusi ÜHE KÜLJEGA päikese poole? väga masendav. VÄGA masendav.

that's okay cause i've got no self esteem.

mida kuradit te minuga teete? (loe: mida kuradit ma endaga teen?) veits masendav. täna on üldse kuidagi masendav olnud. igasugused asjad, mis panevad mõtlema ja siis ma mõtlen ja siis läheb tuju jälle ära ja. ritil oli jama ja kaisal oli jama ja kaijal oli jama ja see teeb mu tuju veel jamamaks, kui see muidu on ja ausaltöeldes.. ma ei tea. ma ei oska midagi teha ka enam.

peaks mul siis veel ainult ühe asja pärast paha olema. eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeei. tegelikult on see ju mõttetu ka. niikuinii on kõik sama lõpuks. minu jaoks, ma mõtlen. midagi ei muutu. enam hullemaks vist minna ka ei saa. no, tegelikult saab küll. ah, ja niikuinii läheb ka. niiet ma peaksin praegu siis hoopis õnnelik olema?
põhimõtteliselt.. ma arvan, et paar korda peaga vastu seina jooksmist ei tee mulle paha.

nii tahaks seda ja seda ja.. õh.

neid pilte on rõvedalt palju. siiamaani olen ainult.. 144 kausta läbi vaadanud. peaks ritile helistama ja küsima, kas nad homme tulevad siis haljalasse või ei. etnoh. ma ei tea, kuidas tal on nüüd. aga kell on kolmveerand üks ju. oh jama jama jama.

kolm päeva veel.

üks aasta blogikirjutamist.

palju õnne mulle taaskord. 635 postitust, 749 lugemist (mis on suhteliselt hämmastav, arvestades seda, et see top secret värk olema pidi) ja aasta aega peaaegu igapäevast hädaldamist, vingumist ja jonnimist kirjapanduna. tähistamaks esimese aasta möödumist, peaksin ma siia midagi asjalikku kirjutama, aga seda vist ei juhtu. ma kirjutan siis oma tavalist ''tänamagasinkauanäginnõmedaidunenägusidkäisinrannasjaolinarvutis'' juttu.
hommikul ärkasin veidi peale seitset selle peale, et ma kuulsin mingit lindude karjumist. hullult kõvasti. üritasin edasi magada, aga see oli ikka väga väga kõva. ma ei suutnud üldse keskenduda ka ja ma magasin alles poolenisti, niiet ma arvasin, et äkki on mulle mõni pääsuke tuppa lennanud või midagi. korraks jäin vist uuesti magama, siis tõusin üles ja kõndisin akna juurde vaatama, mis värk on. terve õu oli vareseid täis. emme ütles, et terve meie see maalapp ja naabrite maalapp oli nendega kaetud olnud, aga noh.. seda ma ei näinud. ma nägin ainult enda nurka. nad tulevad igal aastal mingil ajal ja katavad meil terve õue ära. igastahes kraaksusid nad nii jubedalt ja ma olin hullult vihane, niiet ma lõin lihtsalt akna pauguga kinni ja magasin edasi. peale ühtteist tuli emme minu tuppa ja ütles, et nad lähevad juba randa. ma hüppasin siis voodist püsti, panin riidesse ja läksime neljakesi võsule. ma ei viitsinud täna päevitada. vesi oli piisavalt palju langenud, et kaks saarekest vette tekkinud olid. ma üldiselt olin suhteliselt vihane, et sellel ega eelmisel aastal liivalosse üldse ehitada pole saanud. ja siis ma läksin ühele saarekesele, aga ma ei osanudki midagi ehitada. tegin lihtsalt kolm mõttetut torni. need olid nii mõttetud, et ma tegin ühe naerunäo ka. see oli veel mõttetum, niiet ma tegin piisimärgi, kirja ''peace'' ja lille ka. kõik olid mõttetud, niiet ma läksin ujuma. vesi oli endiselt rõve. väga rõve. kaugemal oli külm ka, aga seal, kus veidi alla puusadeni vesi oli, oli hulllllllult soe. lotte viskas jälle imelikku kildu ja poole viie paiku hakkasime ära tulema. hommikul muidu, kui me enne randa minekut poes käisime, oli poe juures mingi laps auto alla jäänud. päris jube.
täna jäi mulle veits päikest jalgadele. aga mitte tervetele jalgadele (no kus sa sellega), vaid põlvedest ülespoole jalgadele, sest ma ehitasin põlvili. nüüd on sealt punane ja mu puusad on ka veits pruunimad, kui ülejäänud keha. üleüldse mulle lihtsalt ei jõua kohale, kui ebaühtlane üks päevitus olla saab. ma olen eest pruunim, kui tagant. ma olen vasakult poolt pruunim, kui paremalt. ma olen puusadelt pruunim, kui ülejäänud kehalt. mu käsivars on küünarnunkist ülevamalt poolt pruunim, kui alt poolt. mu jalad on põlvedest ülevamalt poolt pruunimad, kui alt. mis nali see on?!

tahaks midagi hästi mugavat teha. ma peaksin tegelikult plaatidelt pilte sorteerima. ma olen selle töö juba ühe korra ära teinud ja see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pikk ja niiiiiiiiiiiiiiiiiii tüütu ja lõppkokkuvõttes täiesti kasutu ka, sest ma tegin seda vanas arvutis ja kedagi peale minu see ei kottinud ja nüüd ei saa neid pilte sealt kätte ka ja ma pean kõike otsast peale tegema. etnoh. meil on mingi 2005. aastast alates pildid ära ilmutamata. ja me peaksime seda tegema, aga neid pilte on nii palju ja need on enne vaja ära sorteerida. aga ma ei kujuta ette ka, kuidas seda endale mugavaks teha. peaks head muusikat otsima. ja peaks seda kiirelt tegema. ja peaks selle ajal jäätist sööma. enne selle tegema hakkamist peaks veits vaatama, et kui palju kaustu mul sorteerida on üldse. ah, ma ei viitsi. ma sorteerimise ajal loen neid. arvutis on hetkel fotodega.. 72 kausta. palju edu mulle.

omgomgomg.

liisil on ka just msninimes ''i don't need a man to make me feel good''. täiega skeeri!

i don't need a man to make me feel good.

tegelikult peaks selle blogipostituse pealkiri olema eelmise pealkiri, aga see on juba eelmise pealkiri ju. hahaha. pealegi meil on kaisaga msnis selline poisteteema ja kaisa sai endale poisi ja vv ja mida kõike veel, niiet see on ka täitsa teemakohane.

täna ärkasin kell pool kaks. passisin veidi aega niisama, siis ütles riti, et nad tulevad enda gängiga haljalasse. läksin pessu, aga tuli välja, et nad ikka ei tule siia. mina, emme ja lotte läksime kolmekesi viitnale. lotte ja emme tegid seal kahekesi mingit nalja ka. lotte tegi nalja, emme naeris ja ma olin ainus, kes pihta ei saanud. mul olid mingid roosad kõrge tallaga kingad jalas ja ma ei osanud nendega hästi kõndida. hakkasin kukkuma koguaeg.
emme: ''noh, sa ei saa hakkama nendega või?''
lotte: ''need on liiga naiselikud su.. MEHELIKE JALGADE jaoks või?''
emme ja lotte: ''HAHAHAHAHAHAHAHAHAHA!''
koju tulles läksin uuesti pessu, mis polnud hea mõte. mu juuksed hakkasid ära tulema otšen meni.
siissiissiis oli jalkaaeg. läksime kaisa ja kaijaga staadionile. mu juuksed lehvisid rõõmsalt peast ära, aga läksime siiski rõõmsalt. staadionil vaatasime suure huviga jalkat. not. me ei käi seal peaaegu kunagi jalkat vaatamas, ma avastasin (juba millalgi varem). juuksed lehvisid vahepeal peast ära taaskord. kaisal polnud kaamerat kaasas, niiet käisime poiste ratastega neid toomas, kuigi me eriti pilti ei teinud. vahepeal jamasime toomase telefoniga kogemata. tegelikult oli ainult nagu kella vaatamine, aga no muidugi läheb KELLA VAATAMINE ka peppu. noh.. pole viga.
siis.. öööööööööööööööö.. tegime kaija ja kaisaga nalja ja puha. kadi käis ka staadionil oma õega. ma olen teda suve jooksul vist ainult ühe korra näinud. rääkisime seal midagi ja vahepeal tegime neljakesi nalja ja siis kadi läks ära ja tegime kolmekesi nalja ja naersime ja tore oli, nagu ikka.
peale mängu läksime kaija, kaisa ja toomasega poodi. ostsin marsi, nätsu, ja cappyt, sest mu jääteed JÄLLE EI OLNUD. siissiis.. toomas täna ei teinud seda jõnksu. sõitis otse ühesõnaga, niiet me ei saanud temaga üldse rääkida, sest ta sõitis koguaeg eest ära ka. lõpus tegin oma margi täis veel, nii änkspänks! supermodelle vaatasin ja nüüd olen msnis naernud. kaisaga teeme nii head kildu ikka.


(ma ei saa korralikke msnipealkirju ja asju, sest ma kopin neid historist, sest ma olen jobu ja panin msniakna kinni.)

(23:14) lennon.: ma tahtsin kunagi oma tütrele mia-maria nimeks panna.
(23:15) lennon.: ja siis vahepeal tahtsin thekla (???) ja siis vahepeal mona-lisa (???) ja siis veel igasuguseid.
(23:15) . Sina: HAHAHA
(23:15) . Sina: thekla
(23:15) lennon.: mõtlesin, et nii tore, kui mul mia-maria ja mona-lisa on.
(23:15) . Sina: SEE ON NAGU TELKLA

(23:22) . Karl :*: HZAHAHAHAH

(23:34) . Sina: •MarkuS• ütleb:
miks sul enne selline nimi ?
(23:34) . Sina: •MarkuS• ütleb:
leidsid poisi?
(23:34) . Sina: •MarkuS• ütleb:
tore, kui endale leidsid kellegi ju.
•MarkuS• ütleb:
kui leidsid?
. Sina ütleb:
jap, ta täiega nunnu. ja siiis ta kuulab indit. ja ta kannab ketse. ja siis ta on täiega humoorikas ka. koguaeg teeb nalja. ja siiiiiis ta on üldse ilgelt lahe nagu.
Sina ütleb:
ja siiis ta täna suudles mind ka.
•MarkuS• ütleb:
veab.

(23:42) . Sina: HAHAHAHH
(23:42) . Sina: hAHAHAHAHAHHZJhjASJJÕ

(23:45) . Sina: anette kuule
(23:45) lennon.: no?
(23:45) . Sina: jaga suudlusnimme
(23:45) . Sina: HAHAHAHHAHAHAH
(23:45) . Sina: nimme
(23:45) . Sina: hHAHAHAHA
(23:45) . Sina: ahha
(23:45) . Sina: HAHHAHA
(23:45) . Sina: ahahha
(23:45) . Sina: irwwirww
(23:45) lennon.: aa. mu põhilised suudlusnimmed on need, et.. vaata, kui sa suudlema hakkad, eks.
(23:45) lennon.: siis pane oma suu poisi suu vastu.
(23:45) lennon.: siis on ägedam.
(23:46) lennon.: muidu on jama.
(23:46) . Sina: AHAHA
(23:46) lennon.: rohkem nippe eriti pole.
(23:46) . Sina: hahaha
(23:46) . Sina: mine pekki.
(23:46) . Sina: ma ei tea miks ma ütlesin mine pekki

(23:53) . Sina: SAADA OMA MAISPEISS
(23:53) lennon.: MUL TÄIEGA ON JU MAISPEISS
(23:54) lennon.: SAADAKS BLOGIAADRESSI
(23:54) lennon.: HALE OMANG JU
(23:54) . Sina: MA ARVAN KA
(23:54) lennon.: JHAHAHAHAJAJKAJKAJAJA
(23:54) . Sina: hahaa
(23:54) . Sina: HAA
(23:54) lennon.: JAJAJAJAH
(23:54) lennon.: JAHAJAJA
(23:54) lennon.: HAHAHA*
(23:54) lennon.: JAJAJAJA
(23:54) lennon.: HAHAHA*
(23:54) lennon.: HAHAHAHAHAHA
(23:54) lennon.: HAHAHAHA

(23:57) lennon.: ma olen naermisest kuum
(23:57) lennon.: NII KUUM
(23:57) lennon.: ET PÕÕÕÕLETAAAN HUUUUULEEEED
(23:57) lennon.: NIIIII KUUUUM
(23:57) lennon.: KUI SUUUUDLED MIND SUUUUUUUUUUULE
(23:58) . Sina: HAHAHA
(23:58) . Sina: hagga
(23:58) . Sina: hagaga

(0:39) lennon.: autor
offline X-ameerika-X [vasta kirjale]
kellele online -CarpeDiem-
teema
saadetud: 13.06.2008 - 12:50anna spämmist teada
loetud: 13.06.2008 - 16:25
vastatud: -

ei tea
aga kas ma võin su sebita väljavalitusse=(L) we:D

(0:39) . Sina ''ma ol: HAHAHAHAH
(0:39) . Sina ''ma ol: hahaha
(0:39) . Sina ''ma ol: sebita
(0:39) . Sina ''ma ol: SEEBITA
(0:39) . Sina ''ma ol: haha
(0:39) lennon.: seebita.
(0:39) lennon.: žžžž, tule žeeebita mu želga.


ja siis kai msnipealkirjad olid ka teemas.



ja ma olen teistsuguste sikspäkkidega harjunud ja oo, mis prill. muidu see eelmise pealkirja teema on see, et mõne koha pealt tunnen ma ennast nii halvasti, kui üldse tunda saab, aga aitäh kaisa, et mu õhtu lõbusaks tegid. selle koha pealt on otšen harašo.

i wouldn't call it schizophrenia, but i'll be at least 2 people today.

hommikul käidi mind äratamas, aga ma magasin edasi. kella üheni vist. no ups. ma nägin mingeid haigeid unenägusid ka. ühest ma ei taha siia kirjutada, teises nägin ma, et mul on see tunne, mis mõnikord jalal tekib. see valus tunne. valu, noh. nagu jalatald läheks keskelt katki. (näiteks siis, kui me rahvatantsus labajalga tantsima peame.) öösel ma nägin, et mul läkski jalatald katki, aga nagu.. haav jooksis varvastest kannani, mitte risti üle jala. suhteliselt lühike oli, aga see oli selline.. lõhkine. nagu keegi oleks noaga tõmmanud. see polnud värske haav. igastahes oli mu jalg hullult lõhenenud ja seda vaadata oli päris rõve.
lõpuks ärkasime ja läksime võsule. need meie tavalised päevitamisplatsid olid kinni. tavaliselt me valime mingi kohakese, mis on nagu seal kõrkjate vahel või nii. et kõik inimesed üle ei jookse ja nii. igastahes. emme ja lotte said kuskile sinna, aga ma sain natuke.. kõrvale. vahet pole. point on see, et nende seal kohas polnud üldse tuult, aga mina pidin enda kohas herneks külmuma. millalgi vahetas emme minuga ära, niiet ma sain ka sinna sooja. tuul oli hullult tugev ja tegelikult oli päris külm, aga vesi oli niiiniii soe. VÄGA KAHJU, ET SEDA NAUTIDA EI SAA, sest see mingitest rõvedatest vetikatest ujub ja oranž on. ma ei saa üldseüldse ujuda ju, kui ma põhja ei näe. kes teab, mis asjanduse otsa ma seal veel astun. jasiis. jah. olime rannas. päikest taaskord nagu peale ei jäänud. tahaks kohe pruunikspruuniks ikka. kuigi täna ma nägin ühte naist, kes oli hästi pruuniks päevitanud. ja siis ma vaatasin, et see ka mulle ei meeldi.
millalgi tulime koju. käisime maalt ka läbi. vanaema kasuatab nüüd minu vana telefoni, aga tal olid minu sõnumid ja sünnipäevad ja telefoninumbrid seal kõik sees, niiet ma kustutasin neid. lotte ütles, et tikrid on valmis, niiet ma käisin neid ka söömas, kuigi minu jaoks need küll valmis polnud. ma ootan neid täiega muidu. millalgi jõudsime koju. kell hakkas selleks ajaks seitse saama. vaatasin american idolit. simon roxroxrox my sox. ülejäänud aja passisin niisama. koledat koiotti vaatasin ka kuskilt poole pealt. adam garcia roxroxrox my sox. nii ilus ja nunnu ikka poleks ju. + nagu me kaisaga juba teinteisele mainisime, siis ta räägib ka nii nunnult. jah. endiselt oli nunnu film. eile vaatasin ''ülepeakaela'' ka ikkagi. freddie prinze jr roxroxrox my sox. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ilus ikka poleks ju. no ma ei tea. niiiiiii ilus ikka. ohjah.

millalgi vahepeal olin ma hästi rahulolev ja rõõmus ja õnnelik ka, nüüd on see juba enamvähem ära vajunud, aga pole viga. kuu on nii oranž, kui ta veel madalal on. tahaks millalgi üksinda kodus olla. seda ei juhtu ilmselt sajandeid (kui üldse juhtub). pole viga. mul on varsti sünnipäev ka, jah. viis päeva veel. kell on 00:29 juba, niiet uus päev on. suvi saab läbi varsti. masendav. ja lõpetuseks venitaks selle postituse piltidega pikaks. (sest ma ei lisa siia üldse pilte ja see on nii hale ja mõttetu postitus, millest midagi arugi saada pole.)

tavaliselt ma ei ole selline inimene, kes kuskilt mingite ilusti riietuvate ja ägedate tädide pilte otsib ja siis endale orksi või reidialbumisse või kuhuiganes lisab ja juurde kirjutab, et ''nii änkspänks stiil ja suhtumine ä!'', aga nende nelja välimust tahaks (audrey hepburni ma minumeelest kunagi muidu juba lisasin ka siia).:








made my day:


suht mina:


ja selle kohta ütleks, et ma olen lihtsalt nii osav fotograaf, et vaata ja imesta:

no äge.

filmi tahaks vaadata. mingit. praegu hakkan ma ''the ten'' vaatama, sest seal mängivad paul rudd ja adam brody ja winona ryder ja.. jah. aga siiamaani olen ma kõikidest kommentaaridest lugenud, et see on hullult pask film, niiet ma ei tea, kas ma lõpuni vaatan. ''p.s. i love you'' tahaks ka vaadata. ja ''music and lyrics''. ja breikapi võiks ka veel vaadata, kuigi ma seda näinud olen. anoh. ma olen vist ainult kaks korda näinud, niiet tahaks jah. pühapäeval on ''kole koiott''. ma olen seda niiiiiiiiiiiiii kõriauguni palju näinud. kunagi vaatasin iga päev vist. agajah. pole ammu vaadanud ja adam garcia on ka ilus, niiet kui ma viitsin, siis ma homme vaatan ka ilmselt. mitte, et kedagi ilgelt kotiks, mis filme ma vaatan või vaadata tahan või misiganes, aga.. ÄRGE LUGEGE, SIIS. BÖÖÖÖÖ. (endiselt pole aimugi, kes seda üldse loevad.) aa, poole tunni pärast hakkab see weird film ka, mida ma miljon korda näinud olen. ja just praegu, kui ma filmidest kirjutasin, ütles kaisa, et me võiksime kinno minna, kui dark knight rakverre tuleb. ma nüüd hakkan midagi vaatama.

miksmiksmiksmiksmiksmiksmiks? no kurat.

head nimepäeva, anette!

ma ütlen liiga palju ''dobrõi den'' ja ''sposiba''. nagu mingi julm venetsikk. võeh.
ma ärkasin kell üks. ja ma olen siiamaani ainult voodis pikutanud ja telekat vaadanud. vaatasin ''kodus ja võõrsil'' isegi. ma pole seda üle aasta aja vaadanud. täitsa tore oli. tavaliselt on nii, et ma ei vaata telekat eriti ja siis suvel kuidagi lambist juhtun mingit seriaali vaatama ja siis ma vaatangi kuni kooliajani välja, mil ma jälle ei viitsi. eelmisel aastal hakkasin ma suvel isegi seitsmendat taevast vaatama ju. kooliajal läks see minumeelest nõmedamaks ka, aga nojah.
eile õhtul panin ma muusika mängima ja jäin lihtsalt kohe magama. vahepeal ärkasin üles, sest mul oli tapvalt palav, niiet ma pidin midagi riideid vähemaks võtma, et mitte palavusse surra. selg oli ka väga räigelt valus ja segas und. see on eilsest päevitamisest. ma ei saa üldse aru, et päikest mul sinna üldse peale ei jäänud, aga niiiiiiiii haigelt valus on. millalgi öösel ajasin mingit rõvedat suurt liblikat ka mööda tuba taga. see oli mingi ööliblikas ja nad ei meeldi mulle. ma ei saanud teda kättegi, et aknast välja ajada. ta lendas mul ühest toa nurgast teise toa nurka nagu mingi reaktiivlennuk.

ps. mul on hambas auk ja see on nii valus, et ma suren vist varsti selle kätte ära. + ma pole endiselt ortodondiaega pannud. + ma tahaks rattaga sõita, aga ma ei julge kuskile minna. + mu sünnipäevani on nädal aega. + kuus aastat tagasi viidi mind sellel päeval puugi pärast haiglasse. (ja mul oli eile käe peal puuk. omgomgomg!) + ma olen igavusse/palavusse suremas. + ma avastasin, et meil tuleb sellel aastal ''romeo ja julia'' kohustuslikku kirjandusse. ma hakkasin seda ükskord lugema, aga millegipärast jäi pooleli. aga nii palju, kui ma seda lugesin, siis oli see maailma naljakaim raamat. ma terve aja ainult naersin. ''jumalaema kirik pariisis'' tuleb ka. seda ma hakkasin ka lugema, aga seal oli nii palju kirjeldusi, et see jäi ka pooleli. ja mul seisab ''misery'' endiselt niisama. deem, ma olen kohutav lugeja ikka. point on selles, et mul läheb vähemalt tund aega aega, et raamatusse sisse elada ja sellele pihta saada. kui ma lõpuks kõigest aru saan, siis ma niiiiiiiiiimoodi kaifin seda, aga ma jään tavaliselt lihtsalt enne magama või tüdinen sellest ära, et ma millestki aru ei saa.

basically i'm complicated.

mis nali see on, et ma õhtuti nii omo olen? juba see mõte ise on suhteliselt masendav. no ja täiesti mõistetamatu ka. päeva ajal olen ma suhteliselt vinksvonks ju. selle lõbususe suhtes ma mõtlen. (kui mõned närvilisusehood välja arvata), aga õhtuti ma passin siin ja kuulan muusikat ja vahin, kuidas õues pimedaks ja valgeks ja pimedaks ja valgeks läheb ja õh/#%U)Q(#/)(¤)"/"/)(¤)("Q?"! ja siis ma mõtlen jälle, et tahakstahakstahaks igat asja. muuuidu.. ma arvan, et ma võtan endale mingi kataloogide ja ajakirjade hunniku ette, käin pesus, vaatan sõpru, otsin vana empekolmeplaadi üles, kuulan muusikat, loen ajakirju ja vajun poole peal magama. millalgi ärkan ma nii või naa üles, sest emme, liivi ja janika läksid võsule. niisama pidutsema. no ja siis nad kunagi tulevad koju oma taksoga ja hakkavad siin kolistama ja ma ei maga öösiti just väga sügavalt (erinevalt hommikust). niietjah. sõbrad hakkasid juba. tänane päev on minust kuidagi väga mööda läinud, ma ei mäleta midagi. rannas käisime, kus ma päevitasin kolmandat korda selle suve jooksul ja oohurraa, mulle ei jäänud midagi peale. tahaks ka pruuniks nagu. jalgadel on sellest tänasest veits punakat. muide! mul on jalal üks väike sääsepunn. see raudselt ainult sellepärast tuligi, et ma eile terve õhtu olin enda üle uhke, et mul sääskedest kunagi ühtegi jälge järgi ei jää, kui kõik teised sääsepunne täis olid. puuk ronis ka mul täna käe peal. ma mässisin ta paberi sisse ja üritasin sodiks peksta. ta ei läinud. siis ma olingi lõpuks kindel, et see on puuk. janika ja emme alguses ütlesid, et võibolla on lihtsalt ämblik või muu putukas, sest puugid on väiksemad vist. agajah. puugid ei taha eriti hästi ära surra. viisin ta selle paberiga õue ja põletasin ära. no oleks võinud ju niisama ka sinna viia, aga ma ei tea. ma muidu pole üldsemitte putukate piinaja ja kui ma näen toas mingeid liblikaid või muid asjandusi, siis ma need ka üldiselt aitan lihtsalt aknast välja, aga puugid jätsid kogu mu entsefaliidiborrelioosimeningiiditeemaga SUHTELISELT halva suhtumise. misiganes, sõbrad käivad juba ammu ja ma ärritun vaikselt jälle. tsau!

no kurat noh!

ma olen nii närvis jälle. emme käskis mul pesu välja riputada ja ma hakkasin seda pesumasinast välja võtma, aga ma lõin enda pea mingi kolm korda täie laksuga vastu kapinurka ära ja siis õues hakkas pesu kõik järjest maha kukkuma ja lotte lihtsalt seisis ja vahtis pealt ja ma pidin seal maas roomama ja seda üles korjama, kui samal ajal kõik uus pesu juba kausist maha kukkus ja ujumisasjad rippusid ka nööril, niiet need kõik ei mahtunud sinna ära ja ma pidin täiega kõike ümber tõstma ja nüüd tuli mulle meelde, et ma viskasin oma saunalina suvalt üle kuivava voodilina ja sinna ma selle unustasin, niiet ma pean seda ära tooma minema ja mu traksipüksidel pole neid asjandusi, millega trakse kinnitada, niiet ma panin nende märkidega, millel haaknõelad küljes on, kinni ja see idiootsus tuli ka lahti ja ma torkasin endale selle haaknõelaga küüne alla ja ma olen nii närvis, nii närvis, niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii haigelt närvis. ja nüüd minnakse kohe minu peale ka närvi, sest ma olen närvis ja emme arvab, et ma olen sellepärast selline, et mina pidin pesu õue riputama, mitte lotte.

uni.

ma ei mäleta seda enam eriti. ma tean, et ma läksin kaija juurde millalgi midagi tegema. ma pidin seal nagu ööbima, aga vahepeal olin ma hoopis maal ja hästi imelik värk. ja issi lindistas videokaameraga midagi ja ma olin niiiiiiiiiiiiiiiiii vihane, sest ta lindistas ümber lindistamata asjad maha, niiet meie videod kadusid kõik ära (see oli mingi hint, et ma videod ümber lindistaksin? no teeme nii.) ja siis seal oli toomasega midagi vahepeal, mida ma ei mäleta ja siis me läksime ritiga ratastega sõitma. me sõitsime kuskile, kus oli üks hulllllllllllllllllllllult ilus poiss ja siis ma küsisin ühelt teiselt poisilt ta nime ja msni, aga ta ütles, et ta saab ainult tema reidi anda. ütles, et ta mäletab, et tema reidi kasutajanimes on kaks tähte. seal alguses nagu. mingi kn oli vist. ja peale neid kahte tähte pidi tulema neli numbrit. ta seletas seda vahepeal hoopis ritile, ma käisin maeiteakus. ja kui ma tagasi läksin, siis riti oli paberi numbreid täis kirjutanud. mingid seitsmekohalised numbrid. ja reidis ei saa kasutajat otsida, kui on alla nelja(?) tähe vms. ja siis ma mõtlesin, et kahe tähega ma teda otsida ju ei saa, niiet ma pean siis kõik need numbrid ükshaaval läbi proovima. läksin siis kaija juurde tagasi, sest ma pidin seal ööbima. läksin arvuti juurde, kus kaija midagi juhtmetega mässas. ma hakkasin küsima, et kas ma netis tohin käia, aga siis mul tuli meelde, et neil on arvuti katki ju. ja siis tuli veel välja, et kaija oli täiesti täis ka. hullult naeris ja torkis mind. mitte nii nagu tavaliselt, vaid kuidagi imelikult. lõpuks sain ikkagi netti. proovisin esimese kasutajana kn1000 ja see oligi selle poisi kasutaja. peale seda ärkasin ma üles ja me läksime viitnale ujuma.

aaaaaaaaaaaaaa, mingi esinemise teema oli ka. see oli hullult rõve. mind aeti lambist lava peale ja ma pidin seal mingit rahvatantsu tantsima, mis polnud rahvatants ja mida ma üldse ei osanud ja ma olin täiega paanikas. kadi ja kaijaga pidime seda kolmekesi tantsima. ja siis kaija pärast veel ütles, et mul läks ühes kohas sassi ja ma olin hullult vihane, sest ma polnud sellest tantsust varem kuulnudki. pidime midagi külje peale astuma ja kätega mingeid ringe tegema ja väga rõve.

your love in motion.

ma ei viitsi üldse kirjutada, sest ma olen väsinud ja ma ei mäleta midagi ja ma trükin praegu täiega valesti, aga kui ma juba praegu midagi ei mäleta, siis homme on täiesti lootusetu kirjutada.

eile ma magasin poole kolmeni. saate aru, jah? POOLE KOLMENI. oooooooo, tule taevas appi. kui ma üles ärkasin, siis ma ei jaganud ööd ega mütsi ja meile pidid külalised tulema ja mul oli tolm tõmbamata. hakkasin tolmuimejat otsima ja ise olin veel täiesti lampis ja suht masendav oli. emme oli ka täiega kuri, et ma nii kaua magasin ja et mul koristamata on. no mul oli ju koristatud, ainult tolm oli tõmbamata. varsti tulid külalised. ema sõbranna janika, janika sõbranna liivi ja janika tütar kaisa lotta. (õppisin nende nimede kirjutamise selgeks, jee.) käisime viitnal ujumas. ma isegi ujusin ja täitsa mõnus vesi oli. siis tulime koju ja ma läksin kaisa ja kaijaga välja. käisime poes, kust ma endale kaks pulgakommi ostsin, mille ma poe ees maha pillasin, niiet suht mark oli taaskord ja läksime staadionile, kus midagi nagu ei toimunud. kohe varsti läksin koju ka. kaisa ja kaija saatsid mind vahepeal ja ajasid mind segadusse, aga mingit kildu sai ka raudselt. üldiselt olin ma suht omotujus (vaat, kus lops), niiet seekord ei suutnud ma isegi väljas normaalne olla ja nad küsisid ka, et kas mul on paha tuju või midagi. peaks mainima, et see masendus on mu viimase aja loomulik olek varsti juba. ainultet üldiselt kaob mul teistega koos see kohe ära. tulin koju tagasi, sõin siin mingeid grillitud asju. vahepeal käisin toas arvutis ja siis läksin istusin jälle väljas. lõpuks tegid nad lõkke ka ja siis me istusime kuni poole kaheni väljas lõkke juures. mul oli päris lõbus, ainultet see lõkkesuits sakib täiega. ma vihkan, kui riided sellega kokku lähevad. kell kaks vaatasin sõpru, peale seda käisin pesus ja mul ei tulnud üüüüldse und. peale kella nelja suutsin lõpuks silmad nii kaugele viia, et ma ei pidanud neid vägisi kinni hoidma.

täna nägin ma head unenägu, aga mul on meeles ainult see, kes seal oli. unenägu ise on täiesti meelest läinud, sest mind käidi sada korda äratamas ja lõpuks lotte ütles, et me hakkame kohe praegu minema, niiet ma paneksin päevitusriided selga. ma hüppasin voodist kohe üles ja siis lotte pobises mulle, et ta tegelikult valetas ja meil on aega küll. läksin alla korrusele, kus mul süüa kästi. hullult tahan ju paar minutit peale ärkamist süüa. lõpuks tegin endale kaks juustusaia, kuigi kõht polnud üldse tühi. käisin korraks arvutis ka ja vaatasin, et jaana ja eldar olid mõlemad järjest endal orksis relationship statuse commited'iks muutnud. helistasin ritile. (me üks õhtu tegime riti ja jaanaga msnis kolmest ja midagi kurtsime ja siis riti ütles, et me peaksime meeleheitel tüdrukute klubi tegema. nüüd on see mingi teemas nali.) riti magas alles, niiet ma äratasin ta üles siis. lühidalt kokku võttes oli kõne siis selline:
mina: ''tsau. eldar ja jaana hakkasid käima vä?''
riti: ''tsau. ei mina ei tea. jaana muidu eile õhtul helistas ja midagi plämas mulle, aga ma ei kuulanud teda ja katkestasin kõne poole pealt ära.''
mina: ''haha. aaaaga.. sa oled siis nüüd meeleheitel tüdrukute klubi ainus liige, jah?''
riti: ''ee.. ei.''
mina: ''kes siis veel?''
riti: ''sina..''
mina: ''mina? minul on poiss.''
riti: ''HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA
HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA
HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA
HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA!!''
mina: ''ääh..''
riti: ''HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA!
HAHAAHHAHAHHHHHHAAAAAAHAHAHAHAHAHHHHAHAHHAHAHAHAHAHAAA!
MA ÄRKASIN KOHE ÜLES SELLE PEALE! HAHAHAHAHAHAHAHHAHAHA!''

ja siis ma lõpetasin kõne ära. kammooooon! ma saan aru, et ma tegin nalja, aga see on veits liiga karm nagu!

panime riidesse ja läksime võsule. ma käisin isegi ujumas, mis on täitsa ime. see vesi oli küll tegelikult suhteliselt rõve. sidruni jäätee värvi. täiesti oranž. põhja ei näinud kuskilt otsast, vetikaid oli niiiii rämedalt, mingi hein ja surnud kalad hulpisid seal ja üldse mul oli suhteliselt vastik, sest ma kardan sellises vees ujuda. aga noh. muidu oli mõnus soe ja nii. muidu oleks üldse normaalne olnud, aga ma pean ujudes raudselt vee põhja nägema, et seal mingeid vetikatega kaetud kive ega koletisi ega muid asju poleks. siis rääkisime jälle juttu ja passisime niisama. käisime o-kõrtsis ka. issit vaatamas suht. etnoh. kui ta tööl on, siis ta on nädal aega järjest ja siis ei näe teda, kui me tal just seal vahepeal külas ei käi. käisime. teised sõid ka seal midagi. ma ei söönud. läksime käsmu. ronisin mööda kive ja midagi me seal nagu eriti ei teinud. meremuuseumis käisime ka ja ma ronisin mööda redelit mingi suure kivi otsa, kus täitsa tore tegelikult oli. kahju, et digikat kaasas polnud. siis sõitsime altjale. ronisin seal ka mööda kive. mul oli see mu must top ja lilleline seelik seljas. noh ja ma siis ronisin seal hullult rõõmsalt, aga vee all olevad kivid olid niiiiiiiiiiii rõvedalt libedad. (toomas ütles selle peale, et kümnenda klassi õpilane võiks seda juba nagu teada, et vee all olevad kivid libedad on. ma teangi!) ma muidu üritasin seal enamvähem tasakaalu hoida, aga ühelt kivilt libisesin ma sulpsti vette, niiet seelik oli läbimärg. võtsin siis riided seljast ära ja ronisin seal päevitusriietega edasi. ja siis libisesin ma ühel kivil juba täiega nii nagu multikates need igasugused tegelased banaanidel libisevad. ma lednasin täie laksuga selili ja jalad lendasid taeva poole ja kui ma kuskile kivide vahele kukkunud poleks, siis oleksid vist inimesed seda ka märganud, et taaskord liikusid mu ujumisriided rõõmsalt paigalt. igastahes karjusin ma seal hullult kõvasti ja väga mark oli. käisime altjal ka kõrtsis söömas. teised sõid, ma jõin ainult kokat. siis kuulasin ma mingit imelikku noomitust selle kohta, kuidas ma päev otsa midagi söönud pole ja jälle seda imelikku näljutamisejuttu. see ajab niiiiiiiiiii närvi, eriti veel siis, kui see mingi eriti nõme teema minu jaoks on. kell hakkas juba seitse saama ja ma olin suhteliselt pahas tujus, sest kell seitse pidi jalka hakkama ja kaija tuli ka haljalasse ja ma polnud ikka veel koju saanud ja erilist lootust polnud ka sinna jõuda. sõitsime verki ka veel, kus kaisa lotta ujumas käis ja me jälle niisama passisime. siis käisime lambaadas ka lihtsalt seda kohta näitamas. ja peale seda tulime koju. ma vahetasin riided ja siis emme viis mu autoga isegi kooli juurde ja puha. kaija pidi suht kohe ära minema, niiet ma istusin seal ja tegin margusest ta(?) digikaga pilti ja üritasin minust tehtud pilte sealt ära ksututada ja vaatasin jalkat ka ja täitsa põnev oli. kui jalka läbi oli, siis käisime toomasega poes. seekord oli korralikku jääteed, niiet ostsin seda, nätsu ja pabertaskurätikuid, sest mu nohu lõi välja jälle. ja siis kõndisime koju. noh. mina enda koju tähendab ja tema sõitis enda koju, aga minuga sama kaudu. teate küll ju. tee peal rääkisime juttu ja siis.. jah. tore oli. kurtsin jälle oma kartmismuret ja ma avastasin, kuidas ma jääteele lõppkokkuvõttes palju raha kulutan ja ta rääkis, kuidas ta busy poiss on ja üldse. toretore oli.
koju jõudes vaatasime emme, lotte ja pärnu omadega veits albumeid, siis arvutist mu tehtud mingeid taevapilte ja bulgaariapilte ja lõpetamise pilte ja jälle oli tore.
tore päev.

kammoon!

ma mõtlesin just, et ma lähen magama, aga eldar hakkas msnis rääkima. KES SELLELE TÜÜBILE SELLISE HUUMORISOONE ANDIS?! täitsa haige ikka. võibolla see on ainult minu kiiks, aga ma naeran tõesti peaaegu iga asja peale, mis ta ütleb. isegi kõige idiootsemad laused on naljakad, kui ta neid täiesti suvalistes, aga samas täiega õigetes kohtades ütleb. no issandissand küll. eile õhtul ka.

eldar ütleb: persse mul on ikka julm hekk peas ju:D

(mul oli displeis suitsetav joaquin phoenix.)
eldar ütleb: :Dkui kas, sellel kidra vennal seal dpl on koni ees või?
lennon. ütleb: on. :D
eldar ütleb: :Don raibents ikka
lennon. ütleb: haha. :D
eldar ütleb: :Dvaatasin juba et päris korralik tükk aga koni rikkus kõik ära

eldar|kuskil korralikud lihad kõnnivad:D ütleb: :Dpidu on meie hoovis:P
lennon. no perse noh. ütleb: mispuhul? :D
eldar|kuskil korralikud lihad kõnnivad:D ütleb: :Dhahha selle puhul et ma ostan õhuka ja lasen selle venna koni ribadeks
lennon. no perse noh. ütleb: haha. :D
eldar|kuskil korralikud lihad kõnnivad:D ütleb: :Dära naera muidu sööd mul varsti kolm tonni kaera

eldar|kuskil korralikud lihad kõnnivad:D ütleb: :Djaack and jann said kokku tuli tsäkkitsänn:D'

eldar|kuskil korralikud lihad kõnnivad:D ütleb: rate saatis mu kah pikalt perse

eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: võib ma panen su põlema siis on mida vaadata:D
lennon. no perse noh. ütleb: ole vait. :D
eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: :Dolev ait või kus sa seda venda veel nägid?:D

eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: kas anette tuuniks mu pilti?
lennon. no perse noh. ütleb: ma ei oska eriti tegelikult. :D
eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: :Dnüüd on mu terve päev siis rikutud
eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: panen vist pillid kotti kah

eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: :Dkui hobust tahad siis mul on üks välja pakkuda
eldar|hahha ime rehvi lontrus:D ütleb: lox ,sama loll kui hobune ja jaksab hästi atra vedada

lennon. no perse noh. ütleb: agajah. ma olen suht lampis juba. niiet head ööd. :D
eldar| ütleb: :Dära maga
eldar| ütleb: mine tööle töö on see mis teeb õntsaks.D

eldar|rahu poiss sina imed täna aint koni:D ütleb:
:Dhahha osvald või asfalt vahet sell on
eldar|rahu poiss sina imed täna aint koni:D ütleb:
siledad vennad mõlemad:D

(ma siin vihjan kaisa netile.)
eldar|rahu poiss sina imed täna aint koni:D ütleb:
hahha mul tuli nett tagasi ju ime kombel:D'
lennon. ''toomas, ära tantsi.'' ütleb:
räägi nüüd. tegelikult sa ka raudselt varastad mingit haljala rahvamaja netti no. :D
eldar|rahu poiss sina imed täna aint koni:D ütleb:
:Dseda niikuinii ju
lennon. ''toomas, ära tantsi.'' ütleb:
no ikka. :D
eldar|rahu poiss sina imed täna aint koni:D ütleb:
:Dvean rahvaka omasid ikka ilgelt persest ju

see ''panen vist pillid kotti kah'' on iga kord lugedes nii haigelt naljakas, et ma pritsin terve monitori naerma turtsatades tatti täis. ja kõik need nimeteemad, mis muidu üldse naljakad pole, on ikka naljakad. oh, mul on lõbusad õhtud.

ja muud teemat aretades ütleks, et.. tahakstahaks.

ma muide veits lugesin enda mingeid vanu postitusi (SEST KELLELGI EI KÕLBA JU BLOGI KIRJUTADA) ja ma avastasin,
1) et ma olen juba pikemat aega selline anette, kes mulle ei meeldi. ma olin eelmisel aastal kuidagi.. noh.. parem võinii. suhteliselt imelik on siia mingit sissyteemat isegi kirjutada. lihtsalt.. jah. kui ma tagasi mõtlen, siis eelmisel aastal ma olin rõõmsam väikeste mõttetute asjade peale ja olin üldse rõõmsam ja mõtlesin hästi ja.. nüüd ma olen suht kuri ja shallow ja selline inimene, kes mulle ei meeldi.
2) mu kirjutamine on täiega raskesti jälgitav ja üleüldiselt suhteliselt mõttetu. samas ei kujuta ma ette ka, et ma selle ära lõpetaksin, sest
1(2)) see aitab mul asju paremini meeles pidada.
2(2)) see sisustab mu aega.
3(2)) ma olen sellega nii harjunud, et ma ei kujutaks üldse selle puudumist ette.
4(2)) see on üks vähestest asjadest, mida ma teen ka peale aasta pikkust aega ja seda, kui ma olen endale ebameeldivamaks inimeseks muutunud.
5(2)) see on vist üldse ainus asi, mida ma teen.

üleüldiselt.. jah. mul on selle pärast paha olla, et ma ennast halvema inimesena tunnen. see on üldse mingi viimase aja põhiteemasid mul. ma tean, et ma peaksin midagi teistmoodi tegema, aga ma ei oska enam üldse ja.. jah. ma ootan väga seda aega, kui ma ennast jälle iseenda pärast iga päev sitasti ei tunne. nõme. nõme omo postitus tuli ka, aga suht savi.

i will suur viive.

kaisa ütles mulle üheksapaiku, et võiks marguse ja eldari ja tauriga välja minna. käisin pesus ja läksime. mu juuksed olid nagu tõsiselt märjad ja rõvedad. mina, kaisa ja margus läksime kooli sisehoovi, eldar ja tauri läksid vessarile sütt tooma. varsti tulid tagasi. me seni kaisa ja margusega mitterääkisime. vahepeal rääkisime ka, aga üldiselt oli päris vaikne värk. siis midagi passisime niisama ja suhteliselt igav oli. kaisa läks kell üksteist ära. me käisime margusega teda saatmas. tee peal tegi margus mingeid pervonalju ka. kui me margusega tagasi sisehoovi jõudsime, olid sinna vahepeal oss ja sander tulnud. ja siis.. oligi. eldar ja tauri tegid vessarit ja üldse poisid tegid kildu ja mina naersin ennast lolliks. nad naersid selle peale ka lõpuks, et ma niimoodi naersin. no see oli niiiii naljakas. ma naersin nii, et see meenutas mulle hästiveits peaaegu seda naermishoogu, mis mul soomlaste eestis käimise ajal oli. kammoon, see tähendab juba midagi. agajah. see soomlaste teema oli kõvasti tugevam ikka. nii hullult pole ma vist üldse oma elus naernud. (issand, mis mulje neile minust jääda võis.)
oss ütles, et ta läheb järgmisel aastal kutsekasse. seitsmendast nagu otse kutsekasse. ja siis poisid viskasid kildu, kuidas ossile matas igasuguseid valemeid ja ülesandeid antakse ja ta midagi aru ei saa, niiet tiia saarele helistab.
oss: ''mida ma teen? ma ei saa midagi aru! tehe on 2 x 2! ma ei saa midagi aru!''
tiia saar: ''oot, oot, võta rahulikult nüüd ossikene, kõik on veel korras. katsu rahulikuks jääda. mõtle nüüd selgelt.''
ainultet nende öeldes oli see niiiiiiii palju naljakam, et ma oleksin naerust peaaegu pikali kukkunud seal. ja siis nad arvasid, et ma olen laksu all lihtsalt. oss rääkis sellest, kuidas ta kunagi mingit kärbseseent söönud oli ja siis talle pärast räägiti, et ta pool tundi lambist puuga juttu rääkinud oli. ja siis poisid lõid väga elava kujutluspildi sellest, kuidas meil suvelõpupidu on ja esimesel septembril kõik kooli sisehoovis ringis ümber puu seisavad ja sellega räägivad. see oli no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ohjah. peale sadat aastat naermist saatsid eldar, margus ja tauri mu koju. nüüd eldar helistas ja ütles, et nad tulevad mulle uksetaha. ei no muidugi tulevad ju. põhimõtteliselt tahakstahaks.

sõpsud käivad, ma käisin õues, homme kirjutan. suhteliselt jamajama.

no tere.

Today's fortune: Happy events will take place shortly in your home

peale selle lugemist läks lotte kodust ära. ja issi on tööl ja emmet pole ka kodus. niiet mul oli happy event üksinda kodus olla. aga. agaaga. lotte tuli kohe tagasi, niiet ma saanud seda nautidagi. ootan huviga seda õiget rõõmu siis. homme tulevad külalised meile. ja(a)nika ja kaisa (-) lot(t)a (wtf, ma ei oska nende nimesid üldse kirjutada) ja keegi tädi veel ja siis on küll alati haigelt lõbus, kui ja(a)nika siin käib.

siis vajaks märkimist veel fakt, et vihma endiselt sajab ja see suvi on üldse täielik kaka. ja siis vajaks märkimist fakt2, et see mingi aknaliist on endiselt alla kukkunud ja jookseb risti üle akna, niiet aknast ei näe korralikult välja ja suht häiriv on.

mainiks ära ka, et te kõik võite mulle sellest valikust lahkelt asju ostma hakata:

http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=28_33&products_id=351
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=27_37&products_id=298
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=27_37&products_id=287
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=495
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=620
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=623
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=522
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=41&products_id=757
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=649
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=488
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=653
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=640
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=487
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=489
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=509
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=490
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=660
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=621
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=624
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=631
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=486
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=24&products_id=508
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=21&products_id=463
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=21&products_id=379
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=21&products_id=802
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=21&products_id=437
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=21&products_id=403
http://www.staaripood.ee/product_info.php?cPath=23&products_id=146

ja kui keegi peaks leidma sellise janis joplini postri nagu donnal seitsmekümnendates on, siis see on ka väga oodatud. vastata võin teile kallide, muside ja paidega, aga see on ka kõik, milleks ma võimeline olen.

normaalne.

jobu päev.

kell on 13.13 ja see päev sakib juba praegu. hurraa!
ma nägin unes, et ma olin kuskil, mis pidi hullult luksuslik koht olema. ainus asi, mida mina seal nägin, oli see, et mina ja kolm tüüpi veel jooksime seal ringi. põhimõtteliselt olin ma siis nagu mingis võistluses. ja see oli vaheauhind. vaheauhind nagu supermodellides. aga võistlus, kus ma olin, olin american idol. meile räägiti, et kohe varsti tuleb simon cowell ka meiega tsillima. (raudselt sellepärast, et ma eile juutuubist mingeid tema kohta videosid vaatasin ja teda täiega luvvvin.) ei tulnud. me läksime enne magama. pidime mingitel lahtikäivatel diivanitel magama. ma üldse ei teagi, kellega ma seal olin. üks tsikk oli see melrose supermodellidest. ja siis olid kaks inimest, keda ma päriselt tean. üks tüdruk ja üks poiss.
ärkasin üles, aga ma ei suutnud silmi lahti teha. lihtsalt ei suutnud, noh. veerand üks tõusin üles ja käisin koolis. pilte saab veel alles tellida ja raha pole ka keegi maksnud, niiet see oli põhimõtteliselt tühi käik. koju tulles jätsin ma ratta välja. nüüd olin siin arvutis veits ja vaatasin, et vihma hakkas täiega sadama. läksin ratast garaaži viima, aga tuul oli nii kõva, et see lükkas garaažiust kinni koguaeg ja see uks on nii suur ja seal on mingid naelad nagu ukse sisse löödud, et mingit puuasja sellega risti panna saaks, et uks kinni oleks. igastahes ma otsustasin ust kinni hoida ja otseloomulikult sellest naelakohast. tuul lükkas selle mulle veel vastu kätt ka ja tegi käe katki. kui käppida siis on valus, aga välja eriti nii ei paista. verd ka ei jookse. nahk tuli ainult ühest kohast ära, aga see on minu jaoks ikkagi vastik, sest see pole nagu selline tavaliselt õrnalt, kui natukene pealt nahk maha tuleb, vaid see nael tõmbas mu käelaba sealt altpoolt ja.. jah. valus on, aga mul pole mõtet seda siin väga kurta vist, sest kui keegi seda näeks, siis ta naeraks mu välja ja ütleks, et ma olen eriline sissy. sestjah. see näeb suht kökimöki välja. aga tegelikult pole mõnus, kui nael sulle kätte lendab. isegi, kui see tagurpidi on.
äikest lõi vahepeal täiega ja vihma sadas sajas erinevas suunas ja see firefox on ikka jobu oma kinniviskamistega (jah, see on firefoxi viga, sest eile ma avastasin, et ta ei lase deviantartis ka korralikult olla) ja meie garaažis elavad linnud arvavad, et on ilgelt lahe, kui ma iga kord enne rattaga sõitma minekut, sellelt nende sitta maha pesema pean. kammoon. mida ma neile halba teinud olen? olgu õnnelikud, et me neil üldse seal elada laseme! üldiselt on suhteliselt jama algusega päev, aga vähemalt ma ei maga veel. oohurraa.

it's uncomfortable to see, i give it away so easily.

no ütleks, et.. et.. sööge kakat kõik. tänks. :) :) :) :) :) :) :)
ma ei oska siia kirjutada ka midagi. ma ei mäleta midagi, mida ma kirjutama pidin.
täna nägin unes, et ma pidin bulgaariasse minema. me pidime juba minema hakkama ja mul olid kõik asjad pakkimata. ma tõmbasin siis kapist lambist riideid kotti ja keegi küsis: ''kas teile ei tundu, et te võtate liiga palju asju sinna kaasa? et lähete nagu mingid jüri sikkutid sinna bulgaariasse?'' normaalne. ja siis oli mingi lennujaama teema ja siis oli juba bulgaaria teema. jubejube. äratuskelli helises mingi tsiljon tükki. emme ja lotte käisid ütlemas, et nad lähevad linna. ma ütlesin, et ma ei taha ja magasin edasi. ärkasin KELL KAKS üles. naiss. passisin niisama. olin neti peale vihane. endiselt ei saa orksis midagi teha. võinoh. midagi saan. enda kontot, kaisa kontot ja kaspari kontot ei saa vaadata ja muusikamängu ei saa mängida. kellegi kontot loomulikult veel, aga mind ei huvita need praegu niikuinii. nüüd ei saa üldse orksi, sest see on under maintenance. jalkat käisin vaatamas. kull oli jobu ja mölises ja ma mölisesin vastu ja pilti tegin. vahepeal lülitasime kaisaga kogemata toomase telefoni välja (mina) ja me ei julgenud seda talle öelda. ta polnud tegelikult üldse kuri. aga ikkagi. veits imelik. tal on see kotti ära pandud ja me ütleme: ''kuule, su telefon on välja lülitatud, sest me nagu käppisime seda lambist.'' tegin veel pilti ja siis veel pilti ja varsti sai läbi. läksime tauri, eldari, kaisa ja toomasega poodi. ostsin jääteed, kaks pulgakommi, nätsu ja paki kohvi (emme palus kohvi osta, ma ise ei joo seda.) siis läksime koju. tee peal rääkisime midagi, niiet ma olin jälle seal naerukrampides. millegi peale ma varem naersin ka ülipikalt ja niiiii kõvasti. AAA! see oli see, kui kull tahtis öelda tütarfirma, aga ütles tütarlaps ja ei saanud aru ka, et ta midagi valesti ütles. ''see on see naigi tütarlaps firma.'' no naera oimetuks. eldar ja tauri läksid koju, kaisa ja toomas saatsid mind. nii nagu ikka. rääkisime juttu, mida ma taaskord eriti ei mäleta. jasiis.. jah. tore oli. nii nagu ikka. tahakstahakstahaks teha midagi.

i know that it's a wonderful world, but i can't feel it right now.

pigem. i know that it's a wonderful world, but I CAN'T FEEL IT RIGHT NOW.
peaks mainima, et täna oli väga närvis päev. võinoh. eile. misiganes. see kuradi arvuti ajas nii närvi ikka. ajas? ajab. iga natukese aja tagant viskab netiakna kinni. lambist. kuradi emule ka jälle ei lae laule. ainult oma lollakaid high-speed downloade annab. MISASJA MA NENDEGA TEEN? võeh.
silmadest jooksevad punased jutid ka jälle läbi, sest ma olen üpris magamata. eile. võinoh. üleeile. misiganes. käisime maal. ritipere tuli mind ja lottet peale võtma. auto peale nagu. võinoh. auto sisse. ma ütlen koguaeg riti pere, sest see on teile vist kõige arusaadavam (kesiganes seda blogi ka ei loeks). viisime asjad maale ära ja läksime viitnale ujuma. vesi oli haigelt külm, aga ma sain lõpuks korraks sisse isegi. mingid vene poisid pritsisid mind veega ja ma röökisin nende peale üle ranna ja pritsisin neid vastu, aga nad ei teinud väljagi. jobud. lisselil hakkas külm ja ma läksin kohevarsti peale vette saamist temaga välja. tagasi ei läinud ka enam, sest suht rõvedalt külm oli ja mul oli harjumiseks palju aega vaja. oleks tahtnud ujuda ka tegelikult. lotte ja liisu veel õiendasid, et me ritiga üldse ei ujunud. nagu eks nad mingu ise siis lisseliga kaldale istuma. vaesel tüdrukukesel olid huuled lillad ja ega ta üksinda välja ei lähe ju. varsti läksime tagasi maale. sõime ja grillisime ja midagi niisama passisime. laulsime ka mu telefoni. lollipoppi ja apolodžaisi. suht haige. (siin peaks tegelikult naerusmail olema, aga ma ei taha kirjutada, sest see rikub mu postituse emosuse ära. tegelikult maal olemine oli niikuinii haigelt lõbus.) õhtul rääkisime kõik suures toas juttu. võinoh. peaaegu kõik. mina, riti, lotte, liisu, lissel, riti emme ja riti issi. vanaema ja eino läksid magama. riti isa küsis ritilt: ''riti, kui ma sulle autovõtmed andsin, kas mul olid siis püksid jalas?'' öösel viskas riti selle kohta SELLLLLLISE killu, et ma pidin naerust püksi laskma. siiamaani naeran seda. siis läksime oma tuppa. madis ja kaspar helistasid mulle ja rääkisid, kuidas neil kõik asjad ära varastati. riided ja laadijad ja asjad nagu. wtf. etnoh. nad olid pärnus (mainisin juba?) ja neil olid asjad telgis (?) ja nad läksid ära (?) ja kui nad tagasi läksid, siis olid asjad ära varastatud (?). ja nad polnud üldse vihased või närvis, kui nad minuga rääkisid. ma oleks küll laamendanud ja karjunud ja pillinud ja misiganes seal teinud. ''me tulime dagö kontserdilt ju! meil on ju lilled, armastus ja *mingi asi veel*!''
üritasin juturingi teha. igaüks pidi ühe küsimuse küsima ja kõik pidid sellele vastama. mingeid selliseid küsimusi küsisime, et ''mida sa praegu teeksid, kui sa kodus oleksid'' ja blabla. lotte ja liisu jäid suht kohe magama, lissel magas ka juba ammu. me ritiga rääkisime veel kolm tundi juttu. päris vanade aegade tunne tuli. vanasti me rääkisime alati õhtuti enne magama jäämist juttu, nüüd pole nii ammu rääkinud. ja täitsa haige, kuidas ma naersin ikka. riti rääkis vahepeal mingit hullult weirdot juttu. ''tahaks, et mu toas oleks sebramustriline tapeet. et kõik oleks sebramustriline. ja et põrand oleks punane. ja seinal võiks olla kaunistuseks.. SEBRAPEA TOPIS. selleks lähekski ainult ühte sebrat vaja ju. sabast saaks kaardinatupse teha..'' vanaema käis vahepeal meiega natuke riidlemas, et ta ei saa magada, sest me naerame täiega. lotte ärkas ka vahepeal ja hakkas sonima. me ritiga naersime parjasti. lotte tõusis voodis istuli ja rääkis midagi: ''aboboboputupotopoposfsfs.'' nagu räägiks mingit juttu. siis vaatas meile otsa ja ütles: ''teises taskus.'' ''misasja?'' ''teises taskus. teises taskus. *näitab näpuga mu jalgade poole* vaadake.'' ''mida me vaatame?'' ''ma ei tea.'' riti pidi samal ajal naerukrampidesse surema. lõbus oli. aga täna ma olin väsinud. jäin kogemata magama ka vahepeal ja ärgates oli hullult rõve, sest ma olin just pesust tulnud ja juuksed tegid kleidi varruka läbimärjaks ja see oli jahe ja märg ja räigelt rõve oli olla. kui me maalt tulime, siis me käisime ujumas ka muidu. tegelikult käisid ainult lotte, liisu ja lissel. mina ja riti ei ujunud. vesi oli külm ja mul polnud viitsimist üldse. riti ka ei tahtnud niisama.

KURAT KÜLL.

NII FAKING NÄRVI AJAB, ET MA EI SAA NETIS MITTE MIDAGI TEHA, SEST KOGUAEG, KUI MA ORKSIS MUUSIKAMÄNGU MÄNGIDA TAHAN VÕI ÜKSKÕIK MIDA TEGEMA SEAL HAKKAN, VISKAB MUL LAMBIST NETIAKNA KINNI JA KÜSIB, KAS MA TAHAN ERRORIST REPORTIDA. MA OLEN NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII VIHANE JA NÄRVIS JA KURI JA TÄIEGA TAHAKS LAAMENDADA. NO KURAT, MA EI SAA MIDAGI TEHA NII JU. okfsdpokfosdjofdiijiirksmmskkfldpikaoskdmfmmf.

NO JA MIDA PERSET?!

Conflicting edits

There was more than one attempt to edit this resource at the same time. This may have been because you double clicked on a link or a button or because someone else is also editing this blog or post.

Please hit the back button on your browser and try again. If the problem persists, please contact the Blogger Help Group. We apologize for the inconvenience.

NIIET MA EI SAA BLOGI KA NÜÜD KIRJUTADA?!?! EIEIEIEIEIEIEI, MA EI OLE ÜLDSE KELLELEGI KALLALE MINEMISE ÄÄREL. SEE KURAT EI KUSTUTA KA MIDAGI, NIIET SIIA LÕPPU JÄÄB NÜÜD TÜKK TÜHJA MAAD LIHTSALT?! JA EIEIEIEIEIEI, MA EI PEKSNUD PRAEGU KLVIATUURI TÄIEGA. NO MIKKKKKKKKKKKS SEE KÕIK NII TEGEMA PEAB?!

õääpäh.

no hommik. kell saab üks. väljas on hullult ilus ilm. mu nägu on valge ja ma näen välja nagu zombie. pea on ka imelik. selline.. raske nagu. liiga palju mõistust arvatavasti.
kell kümme tuli lotte mulle ütlema, et kümne minuti pärast hakkavad supermodellid. ma palusin ennast kümne minuti pärat uuesti äratada. vaatasin supermodellid ära. siis vaatasin pussycatdollsi. ja siis jäin kogemata uuesti magama ja ärkasin nüüd just, sest vanaema helistas ja küsis, kas me lottega täna maale minna ei taha. et grillimine ja värk on. riti pere ka. einoh. põhimõtteliselt ma tahaksin ju küll, aga ma juba lubasin kaijaga hängida ja üleüldse miks inimesed ütlevad asju alati nii järsku? no ja nüüd mina pean siis kohe laksust ära otsustama, mida ma teen. MÕNUS.
ma nägin mingeid väärakaid unenägusid ka veel. mingiet soomlased.. noh, need soomlased, kelle juurde me sügisel või kevadel või millaliganes minema peame.. et need tulid eestisse. ja me pidime neile sagadi mõisa näitama, aga see polnud üldse sagadi mõis. ja mingi naine istus tooliga laua peal ja hoidis teetassi käes ja hullult seletas midagi. noh. see oli vaatamisväärsus seal. mul käis samal ajal telekas, ilmselt sealt tulev tekst mõjutas seda und. igastahes. me pidime nagu nende soomlastega koos olema. mingi soome tüdruk tahtis, et ma temaga koos käiksin, aga ta kippus pidevalt ära kaduma ja ma pidin teda täiega taga ajama. ja siis kaks mingit tsikki tulid veel küsima mult, et kuhu nad minema peavad ja ma üritasin neile inglise keeles seletada, aga tuli välja, et nad räägivad eesti keelt hoopis. nad nägid kõik rohkem nagu mingid bulgaarlased või türklased või sellised välja. järsku tulid kaija ja mairo. wtf see mairo seal tegi? tantsupeolt mingi tüüp. väga weird igastahes. ja nad hakkasid mind riidesse panema. mitte, et ma nagu paljas oleksin olnud või midagi. nad proovisid mulle minu riiete peale pusasid ja lõpuks panid mulle mingi pontšo selga ja hullult.. kahtlane oli. järsku tuli kuskilt välja, et ma saan endale kohe õe. ja siis emme tuli mingi väikese lapsega, kellel oli roosa kleit seljas. aga ta polnud selline laps, kes on nagu väikeväike. ta oli mingi neljaaastane juba umbes. ja emme hakkas seletama, et ''jah, me saime tüdruku ja tal on roosa kleit seljas.'' ja siis kõik hakkasid seda tüdrukut juba kallistama ja emme ütles, et see pole see tüdruk üldse. ja siis tõi veits väiksema, aga see nägi ka juba välja umbes nagu aastane võinii. ja siis see laps kukkus meil järsku kuskilt alla. ühes kohas oli nagu.. põrand lõppes järsku ära. ja siis ma läksin täiesti rahulikult vaatama, et kuhu ta kukkus. tuli välja, et seal allpool, kuhu ta kukkus, oli vesi. ma ei teinud alguses midagi, sest ma mõtlesin, et ta saab ise välja sealt. siis ta hakkas veest mulle kätt ülespoole ulatama ja ma andsin käe vastu, aga ta ei saanud seda kätte. lõpuks vajus ta vee alla, niiet ma hüppasin ka sinna sisse. natuke aega üritasin teda päästa, aga siis ma hakkasin järsku köhima, niiet mulle läks vesi kurku ja ma ei saanud ise ka hingata enam. weird. weirdweirdweird.

ignore the lower fear.

peale mu pikka ärkamist ja taaskordset nõulaifimist helistas kaisa. ma ehmatasin teda jälle oma kõva häälega. well done. ta ütles, et jalka on millalgi. ma tulin arvutisse ja siis me olime mõlemad veidi segaduses, et millal see on või mis värk on. toomas helistas ka mulle millalgi ja ütles, et ta tuleb haljalasse. läksime siis kaiszaga staadionile. ma käperdasin ta kaamerat ja sõitsime jalgratastega. ma sõitsin kraavi jälle, aga vähemalt oli toomasel seekord teine jalgratas, mis mind poole sõidu pealt segaseks ei ehmata. vahepeal kuulasime muusikat ja kaisa tantsis.
jalka on muidu üldiselt suhteliselt igav. siis on põnev, kui keegi kukub või nalja teeb või midagi. kaisa tegi mulle herbaariumi ja ma tegin jälle pilti ja tegin veel pilti ja siis kaisa tegi minust pilti. tegime sellise fõutoshuudi, et täitsa lõpp. ja ega ma ei näe ka igal pildil üldse nii välja nagu keegi oleks mulle labidaga näkku virutanud. karl mängis ka täna. karl-mattias nagu. ja tema kaks mingit gängstat. ja revot nägin üle miljonitriljonitsiljoni aasta. jasiis.. peale mängu käisime kaisa, toomase, eldari ja tauriga poes. poest ära kõndides oli stenil muidugi vajalik mind seljatagant jälle niimoodi ehmatada, et ma ehmatusest peaaegu püksid täis laskma pidin ja üle terve haljala karjusin. ma niiiiiiiiiiiiiiimoodi ehmatasin lihtsalt. ta teeb alati nii. ja siis inimesed kõik mõtlevad, et kes see väärakas on, kes niimoodi karjub. mul on endal ka mark. niimoodi ei tehta lihtsalt ju. eldar ja tauri läksid siis ära jälle ja kaisa ja toomas saatsid mu koju. rääkisime juttu ja kaisa üritas toomasele mu rõvedat jääteed sokutada. ma tahtsin poest seda head jääteed osta, aga seda polnud ja ma ostsin mingi rohelise, mis oli tõsiselt rõve ja ma andsin kaisale. mitte, et ta seda tahtnud oleks. koju minnes, siis jah.. rääkisime juttu ja ma midagi hädaldasin ka seal ja nad ainult naersid selle peale. kammoon.

siis tulin tuppa, panin ööriided selga ja tsättisime msnis. toomase ja kaisaga taaskord. jasiis.. aa. siis ma läksin kaisalt mälupulka tooma. kuu oli jälle oranž ja ümmargune ja ilus. ja siis madis helistas just ja rääkis mulle kuust pika loo. et kui ilus see seal mereääres on. ja siis ma helistasin kaisale ja jälle tuli telefonis mingi imelik muusika. igastahes sain mälupulga kätte ja tegin madisele vastamata kõne ja ta helistas tagasi ja rääkis veel pika loo sellest kuust. nüüd ma vaatan pilte ja need on suht friigid. mina olen friik, tähendab.

ma magasin filmi ka maha. mõnusmõnus.

ja tegelikult. ma ei saa üldse aru enam, mille pärast ma siis nagu.. rohkem konfjuusd ja omo olen. etnoh. jah. ma ei tea. kaks head asja (mitteasja) messib ajud täiega ära. mitte, et kumbki üldse võimalik oleks, aga tahaks kasvõi mingit normaalselt tunnet või midagi. et noh.. midagigi. et ma ei peaks ennast lolliks mõtlema. deem noh.

nojah.

motivatsioonist oli mul ilgelt palju kasu. ma ei võtnud magamise ajaks neid toomase kummijullasid ära ja ma ärkasin kunagimillalgi hommikupoole selle peale, et need olid mu käes vere kinni surunud ja mul oli kaks lillat soonitud joont käel. nagu mingid lõikumisarmid umbes. normaalne. võtsin need käe ümbert ära ja magasin edasi. pool kaheksa ärkasin selle peale, et tuba oli külm. ma tegin eile õhtul akna lahti. ma teadsin, et mul hakkab külm, aga ma tahtsin mingit.. häält. nohet. mingit kerget autode maanteel sõitmise kohinat või MIDAGIGI peale vaikuse. muusikat päris ei tahtnud. und eriti polnud enam, aga ma magasin ikka edasi. kell kümme ärkasin äratuskellade peale, sest ma pidin kooli minema. ma mõtlesin: ''ah savi, ma saan mõnel muul päeval ka käia.'' ja magasin edasi. misasja?! odav tont ikka. ja siis ärkasin kolmveerand üks selle peale, et mu parem käsi hakkas ka vaikselt ära surema. naiss. ma olen tõsiselt sihikindel.

eile õhtul mõtlesin, et läheks varem magama, kui mingi kell neli hommikul. sõbrad käisid juba veits, niiet ma mõtlesin, et vaatan need ka ära. siis messis madis mulle, et kas ta mulle helistada tohib. kui sõbrad läbi sai, siis helistas. nad olid kaspariga kuskil pärnus ja siis ma kuulasin hullult pikka juttu selle kohta, mis nad seal teinud on. ja siis rääkisin ise midagi. mingi tund aega rääkisime kokku, niiet ma sain ikka peale kella kolme magama.
kuu oli eile äge. alguses oli üliümmargune ja ülioranž. siis pärast tõusis kõrgemale ja oli üliümmargune ja suht valge. natuke kollakat oli ka, aga muidu oli hästi valge. ja selle kõrval oli hullult selge ja helendav täht ka. päris mõnus oli.

ma peaksin telefoniarvet vaatama, aga ma ei julge. 96.09, wtf? no teeme nii.

MUIDE.

silm ikka veel tõmbleb. no misasja nagu?!

jajeje, ma leidsin endale motivatsiooni hommikuseks varasemaks ärkamiseks. ma pean ju koolist need fotod lõpuks ära tooma. ainult hommikupoolikuti saab. niiet. homme on kooli minek. ups, ortodondile peaks ka helistama. neid fotosid saab kätte üldse? ööööööööööööööööööööööööö. raha peaks ka nende eest maksma. sekretär on koolis enam üldse? mis ta passib suvi läbi iga päev seal või?

hai.

ma magasin kella kaheni täna. tänks äratamise eest, eks! (ma ei tea, kellele.) und nägin ka, aga mul on ainult üks osa sellest meeles ja sellest ma siia väga kirjutada ei taha. siis passisin arvutis. ja siis tegin pilti. ja siis passisin arvutis. ja siis lugesin jäätisepulki. ja siis passisin arvutis. täiega igav oli ja me mõlemad helistasime kaisaga toomasele, et ta haljalasse tuleks, aga ta ütles, et ta ei tule. pärast tegime msnis kolmest.

17.07.2008 20:33:41 lennon. ütleb: tere, toomas!
17.07.2008 20:33:47 . Sina ütleb: tere, toomas!
17.07.2008 20:33:47 Tom(#) ütleb: tere tere:D
17.07.2008 20:33:56 lennon. ütleb: sinuga oli täna tore haljalas tsillida. :_
17.07.2008 20:34:22 Tom(#) ütleb: oli eks
17.07.2008 20:34:22 . Sina ütleb: mhmh.
17.07.2008 20:34:26 . Sina ütleb: nalja sai ju!
17.07.2008 20:34:31 lennon. ütleb: täiega!

17.07.2008 20:38:49 . Sina ütleb: räägime nüüd sellest
17.07.2008 20:38:59 . Sina ütleb: mis me täna kolmekesi haljalas tegime
17.07.2008 20:39:04 lennon. ütleb: noh.
17.07.2008 20:40:21 lennon. ütleb: kaisa, sina jooksid peaga vastu seina. mina pillasin jäätise maha ja sõin seda maast edasi ja toomas üritas mööda tänavavalgustit üles ronida, aga mingi koer tuli posti peale pissima, niiet ta ei julgenud enam alla tulla ja me läksime ostsime vahepeal veel jäätist, sest me ei viitsinud oodata.
17.07.2008 20:41:06 Tom(#) ütleb: haha:D
17.07.2008 20:41:27 . Sina ütleb: ..D.D
17.07.2008 20:41:38 . Sina ütleb: täpselt nii oligi
17.07.2008 20:41:56 lennon. ütleb: no karta on. ega ma siin mingi lambist asju välja mõtlema ei hakka nagu. hahahaha!

ja siis ma olin üldse nii killumees jälle, et täitsa haige kohe.

17.07.2008 20:35:23 lennon. ütleb: http://www.orkut.com/AlbumZoom.aspx?uid=17288283085100967130&aid=1206368376&pid=1212828218897 ja kes see vasakpoolne on?
17.07.2008 20:35:59 . Sina ütleb: o see vasakul on mingi
17.07.2008 20:36:14 lennon. ütleb: mingi?
17.07.2008 20:36:19 lennon. ütleb: nimi on mingi vä? hahahaha!

17.07.2008 20:44:17 . Sina ütleb: osssa isssand, mingi tooki pani mulle seitsme.
17.07.2008 20:44:40 . Sina ütleb: omg mingi iluz poizz
17.07.2008 20:44:50 . Sina ütleb: Ma olen imelik.
17.07.2008 20:45:06 lennon. ütleb: kes see veel on? kõlab küll nii nagu mingi tüüp, kes võiks endale reiti päikeseprillidega pildi panna. hahahahaha!


kaija, ma vist ei öelnud ka sulle, et me mingi nalja tegime janii. see oli meil varem kuidagi teemas ja siis ma pärast.. jah.. ei öelnud. palun vabandust ja ära ole kuri ka. ma räägiksin msnis seda, aga sa tundusid.. kuri enne.

ja te võite kõik rõõmu tunda, et minu tänane päev ongi täiesti mõttetu olnud. mingite piltide tegemine ja kaisa ja toomasega msnis tsättimine olid mu päeva tipphetked. eldar kutsus vahepeal välja ka, aga ma ei läinud, sest nii märg oli ja mul pole jalatseidki, mida jalga panna. mitte, et ma neid õue kuivama viia saaksin, sest seal sajab nagu.. KOGUAEG. ja mitte, et need toas ära kuivaksid.
mii iz nõulaifer. hommehomme tuleb põnevam päev? äkki? võibolla? võiks inimlikul ajal vähemalt üles ärgata, siis oleks otšen fain.

(aitäh, kaisa.)

mu silm on ka TERVE JUMALA PÄEVA tõmmelnud ja see pole üldse mõnus nagu. ja nüüd ma vaatasin, et mu veresooned on silmades taaskord paisunud või misiganes. mõlemast silmast jookseb punane jutt läbi. oleks und, siis magaks ka mõnikord.

NÕME.
NÕME 2.
NÕME 3.
NÕME 4.
NÕME 5.
NÕME 6.
NÕME 7.
NÕME 8.
NÕME 9.
NÕME 10.
NÕME 11.
NÕME 12.
NÕME 13.
NÕME NOH.

unusually hard to hold on to.

suht nõme on niimoodi ju. koguaeg on nii. nagu.. ööööööööööö. no ma ei tea. nõme. ma tean, et ma peaksin ise midagi selle jaoks tegema, et see nii poleks, aga noh. jah. natukene võiks teistmoodi olla, et nii nõme poleks. mitte, et ma kellelegi üleüldse midagi selle kohta rääkida kavatseksin. suht kahju tegelikult, et ma rääkija inimene pole. raudselt kui ma räägiksin, siis oleks mul poole kergem, aga noh.. jah. igastahes. inimesed võiksid mitte nii teha. see on nagu ükskord varem oli. ja siis ma olin ka kuri ja kirjutasin ka blogisse mingeid mõttetuid postitusi, millele keegi pihta ei saa, sest ma lihtsalt ei räägi kellelegi. ei no tõesti. jamajamajama. kuidas need inimesed üldse midagi aru peaksid saama? see on tegelikult minust nii nõme, et ma nagu olen kuri ja ei räägi kellelegi midagi ja siis.. olengi kuri lihtsalt. ja lõpuks suhtlen inimestega vähem ja olen lihtsalt vait ja see on neile endale ka aru saada, et ma nende peale vihane olen, aga see pole, et miks ma vihane olen. ja nad ei saa midagi teisiti teha. ja TAASKORD ma SIISKI ei kavatse midagi rääkida, sest TAASKORD pole see nende mure, et mina vihane olen, sest nemad pole midagi valesti teinud (tegelikult. minu jaoks ainult.) ja nemad ei peaks ennast sellepärast muutma, et minul nõme olla on. ilmselt ei muudaks ka. lihtsalt see on nagu veidi ebaaus siis, et ma olen vihane, kui ma midagi ei räägi, aga.. rääkimine oleks ka ebaaus, sest see ei puuduta neid ju. võinoh. puudutab, aga see on minu, mitte nende mure. peaks lihtsalt tagasi tõmbama, sest niimoodi on kõik veel nõmedam.

dobrõi den.

käisin linnas. ma olin isegi nii tubli, et ärkasin hommikul kell kaheksa üles. nagu.. kell kaheksa! viis tundi varem, kui tavaliselt. täitsa tore. mu päev on nii palju pikem ju. see ei tundu küll eriti praegu nii, aga jah. sõin ja vaatasin sõpru, kuigi ma sõpru eile nägin ja mul hommikuti kõht tühi pole. ma mõtlesin koguaeg, et mul on aega küll ja kui ma veerand kodust välja lähen, siis ma jõuan küll. buss pidi minema 09.26, aga ma ümardasin selle oma peas koguaeg 09.30'ks. ei tohiks teha tegelikult nii, sestnoh. kui ma hakkan veerand minema ja ma pean minema kolmekümneks, siis mul on veerand tundi aega, aga kui ma pean kahekümekuueks minema, siis on mul ainult kümme minutit. noh, üksteist. igastahes, kui ma kodust välja astusin, siis oli kell 09.18, mis tähendab seda, et mul oli veel alla kümne minuti aega. ma üldse ei saa aru, mida ma mõtlesin. bussijaam ei ole ju.. maeitea.. mul maja kõrval või midagi. see on keset haljalat. ja ma elan kuskil haljala ühes otsas. igastahes.. kui ma jõudsin nii kaugele, et ma bussijaama nägin, siis oli buss ees. ma jooksin täiega sinna ja bussijuht pani just ukse kinni, niiet ma jõudsin ainult oma käe korraks sisse panna. ta tegi uksed uuesti lahti ja ei tundunud väga rõõmus. bussijuhid on üldse nii kurjad alati. rakverre jõudes helistasin emmele ja vanaemale, sest nad olid helistanud mulle. nad tahtsid teada, kus ma olen. nagu.. ma ütlesin ju juba ammu millalgi, et ma lähen rakverre. emme ütles, et nad ei arvanud, et ma nii vara lähen ja et ma oleksin võinud hommikul öelda ju. nojah. kõik magasid ja mul polnud mõtet neid ju lambist äratada. helistasin ritile ka ja küsisin, et kas ta on üleval ja pesus käinud. üleval oli, pesus mitte. ma ütlesin, et ma olen juba rakveres, niiet ta võiks liigutama hakata. kui ma nende juurde jõudsin, polnud ta endiselt valmis, niiet ma pidin mingi pool tundi või kauem ootama. kuulasin, kuidas liisu nalja tegi ja lissel rääkis, et ta tahab ka kaasa tulla. varsti läksime ära. käisime kõigepealt selveris toidupoes. me ei tahtnud sealt midagi, niiet läksime ära. siis käisime n-kaubamajas, sest ma tahtsin endale uut valget (mitte kollast) rinnahoidjat, mis teile vist väga vajalik informatsioon pole, aga mille pärast me poodides nagu käisimegi. seal annas või kusiganes käisime ka. jama. ja siis käisime seal selveri üleval, mis oli ka väga jama. lõpuks ma mõtlesin, et vahet pole, niiet me ei viitsinud käia enam. siis tuli mulle meelde, et ma tahtsin endale t-särki ja maikat ka ju. läksime ag-sse. hallipauer oli mul jälle täiega. mul on nüüd palju halle riideid. mulle meeldib viimasel ajal hall. ma olen hall mass. (nagu halli värvi. haha.) igastahes ostsin sealt ühe halli t-särgi ära. sellise.. tavalise. et kirja teha lasta. ja siis ühe halli.. särgi nagu. nagu maika, aga see pole nagu maika, aga.. noh, mingi top lihtsalt. mõtlesin, et kirja võib siis ju ka kohe ära teha. umbes kümme minutit võttis aega ainult. lasin teha punase kirjaga ''imagine peace''.
siis läksime uuesti selveri toidupoodi, kust me tahtsime ainult jäätist, aga need saiakeselõhnad teevad alati kõhu täiega tühjaks, niiet me ostsime kumbki ühe saiakese ja jääteed ka. jasiisjasiis. ee. aa. siis ostsime mulle bussipileti ja läksime bussijaama. bussi ootama. et vaalakasse minna. me lollitasime ja lärmasime seal suht ja siis nägime vaenamat ja einot. me karjusime: ''vanaaaaemaaa!'' ja kallistasime teda mõlemad ja tal võis suht imelik mulje meist jääda. tavaliselt me nagu väga sellised pole. rääkisime veits vanaemaga juttu, pildistasin riti söömist ja siis tuli buss. bussis rääkisin ma mingit juttu talle ja siis, kui me maha minema hakkasime, nägin ma, et margus oli ka bussis. läks vaalakasse koos kahe mingi tsikiga. ma loodan, et ta nagu ei kuulnud/kuulanud, mida ma rääkisin. seal polnud midagi halba ega nii, aga suht mark on lihtsalt, sest see jätab imeliku mulje minust. mingi.. lugesin seal venekeelseid lauseid ette, mida ma oskan. käisime maksimarketis. üks turvamees täiega jõllitas meid. nagu täiega. kõndis meil järel ja lihtsalt seisis ja jõllitas nagu me kavatseksime selle poe kohe segamini peksta või midagi. niiiiiiimodi vahtis lihtsalt. kui me järgmise riiuli juurde kõndisime, siis tuli järgi ja vahtis seal edasi. ostsime šoksi ja kommi ja tulime ära sealt. käisime raamatupoes ja siis istusime pingil ja rääkisime niisama juttu. (turva tuli välja pingi juurde ka ju.) bussi ei tulnud, niiet me pidime jalgsi tagasi kõndima. tee peal tegime nalja ja lollitasime niisama. läksime sandrale vastu, sest ta tahtis jukus ja mina rademaris käia. terve ülejäänud tee rääkis sandra. siis vahepeal rääkisid nad ritiga mõlemad telefoniga. ma võtsin enda telefoni ka välja ja hakkasin rääkima: ''tsau. ahjaa, ma olen siin linnas. einoh. ma varsti tulen koju. ma saan aru, et teil pole ilma minuta üldse tore, aga ega te siis kohe tuppa minema ei pea. einoh, ma hakkan varsti tulema, jah. linnas olen praegu. ma saan aru, et teil on seal minuta mõttetu, aga proovige ära kannatada..'' riti käskis mul telefoni ära panna ja sandra ütles, et see on eriti hale. kammoon! käisime rademaris. ma mõtlesin, et äkki seal on ilusaid valgeid papusid. polnud selliseid, mis mulle meeldiksid. siis läkisme jukusse. ostsin endale kaks käevõru. mul oli bussini kümme minutit aega. jooksime bussijaama. tahtsin siis piletit osta, aga see tädi andis mulle mingi suure paberilehe ja ütles, et ma selle bussijuhile viiksin. raha ei võtnud ja piletit ei andnud. bussis andsin siis bussijuhile paberi ja hakkasin raha andma, et ma pileti saaksin, aga ta ei võtnud. lihtsalt jõllitas niisama. mõtlesin siis, et kaua ma seal ikka passin, niiet läksin istuma. ma nägin, kuidas bussijuht mind peeglist vaatas ja midagi podises, niiet ma küsisin, mis ta tahab. ta küsis, kas mul pilet on. ma ütlesin, et see naine ei andnud mulle piletit. bussijuht ütles, et nii hilja ei saagi ta anda enam. et ma pean tema käest ostma. nagu.. ma andsin talle raha ju. andsin siis uuesti, ikka ei andnud piletit, ainult podises midagi. lõppuks võttis raha ja küsis, kuhu ma tahan. ma ütlesin, et haljalasse. istusin toolile ja nägin peeglist, kuidas ta midagi endiselt rääkis seal. weirdo onu. haljalasse jõudes olin ma väsinud.

vihma sadas hullult. ma läksin jalkat vaatama. kõigepealt käisime kaija ja kaisaga poes ja siis läksime. tee peal viskasime mingit kildu ja lollitasime ja naersime ja suht lõbus oli. jalka ajal tegime umbes sama. vahepeal tuli sten sinna jälle midagi õiendama ja tuju rikkuma ja mu läbimärjad püksid ja jalad polnud ka meeldivad, aga muidu oli tore, jah. ma ei oska jalkast eriti midagi kirjutada, sest ma naersin terve aja ja ajasin mingit imelikku iba jälle. ma olen üldse terve päev nii lollilt käitunud, et suht nõme on selle pärast. aga noh.. vähemalt ei mossa.

kui kaua vaadata, siis midagi sarnast natuke nagu igegi on.
ps. meil on lõual sünnimärk samas kohas? ah?!
tal teistel piltidel seda vist ikka pole.

reitreit, wtf?

1) sattusin ühe vana kommentaari peale, kus keegi ütles, et ma olen leelee sobieski moodi. ah?!
2) mr. a. kull küsis mult väljavalitut. ah?!
3) ma mõtlesin, et panen enamvähem stiilipärast selle pildi sinna, mille kohta kaisa ja kaija nalja tegid, et ''pane reiti ää''. keelati ära, sest nägu pole nähtav. ah?!
4) panin selle küljepealt MINU NÄOST tehtud prillidega pildi ja see keelati ära, sest nägu pole nähtav. ah?! pilt oli ju NÄOST. ma õiendasin seal veits ja lasti üles ikka. siiski. ah?!

try - try to go aimlessly.

kaisat pole ja kaijat pole ja toomast pole ja ritit pole ja kellegi teisega ma rääkida ei julge. või ei taha. no on crap. põhimõtteliselt mul oleks tegemist küll, aga ma pole selle jaoks üldse sobivas tujus. riidekappi pidin koristama, aga ma olen seda alles koristanud ja põhimõtteliselt polnud mul sealt midagi välja ka visata. etjah. mõned püksid ja pluusid võtsin välja, aga muidu on seis siiski sama.
toa koristasin ma ükspäev ära, aga see polnud väga koristamine. tolmu tõmbasin ära ja silmatorkavamad asjad koristasin ära, aga.. ma ei tea. sellest ajast saadik, kui arvuti minu tuppa toodi, tundub see mulle koguaeg segamini. ma nagu ei taha seda enda toast ära ka tõsta, sest mul on sellega hea nillida. (vahet pole, et see üldse ei liigu.)
ma mõtlesin siis, et joonistaks ja kirjutaks ja kaunistaks oma seina, sest kaija seina nägemine pani mind jälle mõtlema sellele, et kõikidel on seinad hullult mingit värki täis. mul ei ole. ma tegelikult nagu ei tohigi enda seintega väga jamada ja ega ma ei tahagi. aga mingit asja ma tahtsin teha. ja ukselt võiks ened plaksumängud ja muud katkised asjad ära võtta. aga nagu ma juba eelpool mainisin, siis ma pole selles tujus. ma pole mingis tujus. täiega imelik on nii olla, kui tahaks ükskõik, mida teha, aga MITTE MIDAGI ei taha teha.

ööööööööööö. homme lähen linna. ahjaa, ma lähen homme linna ju! nojah. homme lähen linna. tahaks vara minna. enne kaheksat ma vaevalt lähen. järgmine buss läheb pool kümme, mis on ka raske, aga mis tundub kõige mõistlikum, sest järgmine buss läheb pool kaksteist ja see tundub juba kuidagi mittehea. see oleks mulle kindlasti lihtsam, aga siiski. siis tundub mulle, et mul on vähe aega ja kõike muud jama. kell üksteist või kolm tagasi. homme on jalka ka vist. siis lähen seda vaatama jasiisjasiis. siis passin kodus jälle tühja. naiss.

uniuniuni.

jah, ma nägin jälle unenägusid, millele ma pihta ei saa. ainultet ma ei mäleta neid üldse. ma mäletan, et mingi teema oli seal toomasega ja kui ma vahepeal ärkasin, siis see oli mul meeles ja see oli normaalne unenägu, niiet ma mõtlesin, et sellest ma saan isegi normaalselt rääkida, agajah. läks meelest, sest ma jäin uuesti magama. igastahes. ma nägin, et meil pidi nii olema, et me käime nädal aega bulgaarias ära, oleme kaks nädalat kodus ja siis läheme nädalaks tagasi. ma hakkasin selleks asju pakkima. ma hullult toppisin enda asju kohvrisse ja olin jumala meeleheitel, sest need ei mahtunud sinna ära. lõpuks vaatasin, et peaaegu mahub, aga siis avastasin, et ma unustasin kohvri sinna sisse panna, niiet ma pidin uuesti pakkima ja asjade sisse mahutamine tundus suhteliselt lootusetu. pidin kohvri kohvrisse pakkima? igastahes läksime siis kõik lennujaama. ma ei tea, mis mu kohvrist sai, igastahes ma olin enda seljakotiga, aga mul oli see ka hullult asju täis topitud. kõikidel teistel olid hullult väikesed kotid ja keegi ei saanud arugi, mida me seal lennujaamas tegema peame. siis tuli mingi onu minu juurde. ta vaatas, et mul on teistest palju suurem kott. ta ütles toomasele midagi, mille peale toomas naeris ja küsis mult, et kas mul keelatud asju on. ma ütlesin, et ei ole ja ta lasi mingi asjaga üle mu koti. see oli nagu see asi, mis poodides on. noh, teate küll. need, kust alt müüjad toidu läbi lasevad. see, mis punast valgust teeb. ta nägi, et mul pole midagi, ütles mulle midagi, tegi midagi ja läks minema. toomas naeris mu kõrval palju. väga palju.
pärastpoole läksin ma kooli. meil pidi kehaline hakkama. ma läksin riietusruumi, aga see oli paksult rahvast täis. seal olid aakate tsikid ja meie poisid ja meie tüdrukud ja ma ei saanud midagi aru, niiet ma läksin ära sealt. natukese aja pärast läksin tagasi, siis oli seal tühi, ainult mariliis oli seal. ta küsis, et kas mul suitsu on ja ma ütlesin, et pole. siis ma vaatasin ennast natuke aega peeglist ja kui ma uuesti mariliisi poole vaatasin, hoidis ta kahte suitsu käes ja ütles: ''oi, mis ma leidsin.'' minu jopetaskust nagu. ma ütlesin, et ta võib need endale siis võtta ja tahtsin enda jopetaskust kõik ülejäänud suitsud ära korjata, aga hullult raske oli, sest mul oli taskus täiega palju niiti ja need olid kõik niidiga segamini. (üleüldse ma arvan ka ju täiega, et ma suitsetan. unenägudes tegelikult suitsetan üpris tihti. väga weird.)
igastahes hakkas meil siis tund. see toimus seal kehaliseõpetajate toa ukse ees, täiega palju pealtvaatajaid oli ja me pidime telefoni mängima. aga see oli kuidagi imelikult. niimoodi, et sosistati kõrva sisse, kellele sa järgmisena ütlema pead. aga mida siis nagu ütlema pidi? igastahes keegi sosistas mulle kaija koera nime kõrva (ma ei oska seda kirjutada, niiet ma ei kirjuta). ma hakkasin hullult naerma seal ja kõik vaatasid mind imelikult. ma nagu.. täiega naersin ikka. peksin kätega vastu maad ja keerutasin ennast seal ja tegin mingit imelikku kõrget häält. järsku nägin ma, et kaija koer on seal ja hakkasin teda taga ajama, et talle kõrva sosistada. kõik naersid täiega. ma ka.

üldiselt ma ei julge enam magada.

my lights, my show, my years to grow.

eile siis. öösel (hommikul) nähtud unenägu oli.. noh.. ütleks, et suhteliselt bizarre. ma nägin, et ma tulin kuskilt. ma olin bussis, kus oli peale minu veel palju rahvast. tuttavat rahvast. see oli nagu mingi ekskursioon või midagi, aga mitte meie klassi oma. (raudselt jälle mingi bulgaariavärk. aitab küll juba äkki?) ma proovisin vahepeal mingeid jalatseid kuskil ja hullult imelik teema oli. taevas oli samal ajal hästi ilus ja ma nägin järsku ühte üliägedat pilve. siis läks see sama tegevus meie köögis edasi, aga siis olin seal juba ainult mina. igastahes ma vaatasin aknast välja ja nägin pilve, mis oli täpselt pikkade juustega naise moodi. see polnud selline nagu ma ükskord päriselt nägin (no see oli täiega pärisinimese moodi!), aga see oli ikka nagu täiesti inimene, ainultet.. noh.. pilv. järsku tuli see pilv aknast sisse ja lendas meie köögis ringi. hõljus köögilaua kohale ja ma andsin lottele digika, ronisin tooli peale ja ütlesin, et ta minust ja pilvest pilti teeks, aga et ta peab kiirelt tegema, enne kui pilv ära kaob. pilv liikus samal ajal koguaeg ja keeras ennast näoga seina poole. lotte ütles, et ta nägu ei jää hästi näha, niiet ma keeraksin seda veits. pilve noh. ma siis hakkasin seda (või teda?) teistpidi keerama, aga järsku oli selle asemel minu nägu. nagunoh. pilved muutuvad, eks. mingi üks kuju on ja siis paari sekundi pärast on see juba laiali või uus kuju. see oli umbes samamoodi, ainultet selle pilvenaise asemele tuli minu nägu. mitte pilvena, vaid minu pärisnägu. mõtlesin siis, et vahet pole, vähemalt sain ma oma pildid kätte, aga kui ma pilte vaatama hakkasin, siis olid seal ainult mingid lotte näost tehtud pildid. ma olin täiega segaduses ja ütlesin, et ilmselt ma nägin seda pilve siis lihtsalt unes.
see pildistamiseteema muutub hullult kahtlaseks tegelikult juba. see on mingi kolmesajaviiekümnekuues kord, kui ma näen unes, et taevaga toimub midagi ägedat ja mul on hullult kiirelt vaja, et keegi mind pildistaks. weirdo.

peale ärkamist vaatasin seitsmekümnendaid ja tulin arvutisse. siis otsustati, et me läheme tallinna. läksime. vihma otseloomulikult sadas. poole tee peal käskisin ma raadio mania peale panna. see on nii ebaaus, et seda haljalas ei kuule! (noh, netis saab, aga siiski.) see on nagu nii hea ju. ainult see onu, kes seal seletab, ütleb nii palju ''öö'', et imelik hakkab. seal lastakse nagu ikka bändidelt korralikku muusikat ka, mitte nagu nendes jaamades, mis meil siin kuuleb. lastakse red hot chili peppersilt ainult snow'd ja aerosmithilt i don't wanna miss a thing'i ja üldse koguaeg ainult ühed ja samad mingid hittlood. (mitte, et need, mida ma mainisin, head poleks.) autos emmeissi räppisid rhcp järgi ja see tallinnasse sisse sõitmise tee on nii ajuvaba ja varsti olime kohal. käisime ülemistes seekord. ma sain kollase vihmavarju, halli sellise.. nagu kampsuni või pluusi võinoh. džemper on see vist. siis sain ühe musta ja ühe halli kampsuni. jyskis olid niiiiiiiiiiiiiiiii nunnud mänguasjad, et täitsalõpp. oleks vist ikka pidanud ostma, aga ma ei raatsinud üldse enda raha raisata. 200 krooni maksid. aga need olid nii nunnud! olid koer, eesel, siga ja konn. eesel ei funganud, niiet me ei kuulnud, mida ta laulis. igastahes neil oli nii, et kui jalale vajutasid, siis need hakkasid midagi laulma. ja siis tantsisid kaasa või midagi. koeral oli vihmavari käes ja vihmakeep seljas ja vihmamüts peas. ja siis kui vajutasid jalale, siis ta hakkas oma jalaga vastu maad patsutama, vihmavarju ja keha liigutama ja laulis ''i'm singing in the rain''. nii nunnu! kurat, oleks pidanud ostma ikka. see tegi tuju nii heaks nagu. siis oli konn, kes laulis ''what a wonderful world'' ja kui tulid need kohad, kus louis armstrongi hääl niimoodi natukene.. kõriseb võinii, siis selle konna alahuul värises nagu ta laulaks ise seda täiega. ja liigutas pead kaasa ja. ja siis põrsas ka liigutas ennast igapidi ja laulis my girl'i vist. ma ei tea, kes seda esitab. see ''i've got sunshine on a cloudy day, when it's cold outside i've got the month of may.'' mõnus laul muidu. siis pärastpoole läksime ühte poodi, kus oli nagu kõige ilusam mantel EVER. niinii ilus oli. selline.. ma ei oska kirjeldada, aga mulle meeldis täiega. ma olin selleks ajaks juba parajalt asju saanud ja see maksis 1200 krooni, niiet emme ütles, et ma ostaksin selle enda raha eest kui ma tahan, aga ma ikka veel ei raatsinud. tegelikult ma juba mõtlesin selle peale. ma täiega tahaksin kaamera jaoks koguda, aga seda ei saa ma ilmselt üldse. lõpuks emme ostis ära ikkagi. nii tore, nii tore, mulle täiega meeldib see. ja siis me olime kõik väsinud, käisime rimis ja tulime koju ära. ma näitasin rimis lottele vaikselt, et liis lass kõnnib elmar liitmaaga seal eemal ja lotte läks emme juurde ja hüüdis: ''emme, liis lass!'', mis oli suhteliselt koomiline. ja mis sellel liis lassil viga on? nagu.. kes kannab keset suve saapaid? isegi kui see moodne on, siis kammoon. samas.. see on hull suvi ka ju. vahepeal varem käisime me tegelikult söömas ka. mingis hiina asjanduses. ma sõin kanalihaga omletti, mis oli.. täiesti tavaline, noh. issi sõi mingit pastaasja ja lotte mingit riisiasja, mis oli niiiiiiii piprane, et ma tõstsin seda endale umbes kolme ampsu jagu ja pidin pärast pool pudelit jääteed peale jooma. enne kojuminemist tuli mingi tädi ka. noh, kui me ülemistes veel olime. astus juurde ja küsis, et kas meil on enda küüned. ma ütlesin, et on ja ta käskis mul enda käe anda. kutsus lotte, issi ja emme vaatama. siis ta hakkas mu küünt mingi.. ma ei tea, mis asjandusega nühkima ja küsis (tal oli mingi aktsent): ''kjas te oljete vaalmjis njäägema iimje? üüks, kaaks, koolm..'' ja mu küüs läikis täiega. siis ta andis mingit kahte kreemi nuusutada ja küsis, kumb mulle rohkem meeldis. mulle meelsis see puuvilja oma või misiganes see oli. ta määris mu käe sellega kokku. noh, ühesõnaga üritas ta meile nende seda mingit toodetekomplekti ärida, mis muidu maksab 800 krooni, aga sünnipäeva puhul oli mingi 300 või 400 või ma ei tea, kui palju. me ei ostnud ja ta ei tundunud eriti õnnelik. ta ütles, et see ''küünte ime'' kestab kaks nädalat, niiet mul on nüüd kaks nädalat üks küüs läikiv ja teised tavalised. erilist vahet pole tegelikult ju, sest mu küüned on niikuinii koguaeg.. noh.. weirdod. tahaks maniküüri minna.
õhtul vaatasin apollo 13. jah, ma ikka kaifin seda lõppu, kui nad tagasi tulevad ja kõik nii rõõmsad on. tom hanks roxroxrox. peakski mõnda filmi vaatama üle saja aasta. mõnda tom hanksi filmi.

ma kirjutan homme.

emme tahab arvutisse ja ma ei saa.

apollo 13.

meeldib ikka täiega see film. ma mõtlesin, et ma ei vaata seda, sest see on mul täiesti peas juba, aga ikka vaatan. ma lihtsalt niinii luvin tom hanksi. kõik filmid, kus tema mängib, on nii hämmastavalt head, et ma ei tea. mulle täiega meeldib selle filmi lõpp ka. see, kui oodatakse nendega mingi raadiosideme taastumist või midaiganes ja kõik inimesed on vait ja paanikas ja ootavad täiega ja siis keegi ütleb seal midagi. no okei, enam see film mul vist nii hästi peas pole, jah. ma pole kindelgi, kas see oli selle filmi lõpus. kõik ajavad mulle koguaeg mingit jama, et misasjad olid armageddonis ja mis selles filmis ja et need on nii sarnased ja blablabla ja nüüd on mul endal ka sassis, kuidas mingi film lõppes. igastahes on see hea film ja ma olen täiega unine. kui ma ära ei vaju, siis ma hiljem võibolla kirjutan ka. ma ei näinud täna supermodelle ega pussycatdollsi. laupäeval tuleb vara ärgata siis.

nonii.

emme, issi ja lotte otsustasid järsku, et me läheme tallinnasse. nagu nüüd kohe praegu. ma pidin viieteistkümne minutiga duši all käima. ebareaalne. ma olen nii padjakas näos ja üldse mitte kuskile minemise tujus tegelikult, aga ma loodan, et ma vähemalt saan endale sealt siis midagi head ostetud. ja ma väga loodan, et keegi ei hakka mulle jälle pinda käima teemadega, mis mind ilmselgelt ärritavad. tooks mõne näite. ''anette, miks sa nii vihane koguaeg oled?'' ''anette, miks sa üldse ei räägi?'' ''anette, KAS SUL ON PAHA TUJU?'' ''anette, sa oled ikka niiiiiii kuri inimene.'' nagu see paha tuju teema on tõsiselt nõme. kui mul ei ole paha tuju, vaid ma olen lihtsalt tõsine, aga mult minutis mingi kümme korda seda küsitakse, siis karta on, et tuleb paha tuju. üüäüüä, ma tahan endale tallinnast midagi head!

jess! no jessjessjess!

emme pesi pesu ja mingi asi andis kollast värvi. no jess! minu lemmikpüksid (ruudulised põlvpüksid), minu lemmik dressipüksid (hallid), minu lemmik aluspesu, rinnahoidja, minu lemmik maika, kõik on kollased. ja ma üldse ei hakka praegu pillima ju. ma nii armastan seda maikat ja neid dressipükse ja neid ruudulisi pükse ja seda rinnahoidjat ja kogu muud aluspesu! ja see on kõik niiiii rõvedalt kollast värvi nüüd. isegi need hallid dressipüksid. nii masendav lihtsalt, et ma ei tea.
nüüd ma kavatsen küll millalgi järgmisel nädalal linna minna ja endale uue valge maika osta. ma lihtsalt niiiiiiiimoodi armastasin seda, noh. see oli mu kõige mugavam pluus. ma tean küll, et see nägi mul seljas kole välja ja hoidis kõhu pealt imelikult ja tegi käevarred laiemaks, aga see oli mu kõige mugavam pluus! ja mu püksid. ma olen nii masenduses praegu lihtsalt, et hüppaks natuke aknast alla.
nagu mul juba piisavalt sitt tuju koguaeg poleks, eks.

give me the song and i'll sing it like i mean it.

ma olen vist ainus nolifer, kes veedab oma suvepäevad iga poole tunni järel blogi kirjutades. mul pole lihtalt mitte kakatki teha. koristada võiks, aga ma ei viitsi üldse. ma väga ootan seda päeva, kui ma endale viitsimist kogun. mul on niiiii rämedalt palav. noh, pole tegelikult ime ka, kui ma keset juulikuud kampsuniga toas istun. jasiiiis.. nõusid peaks pesema. ja vähem blogi kirjutama. tegelt ka. ma vaatan, et kõik teised kirjutavad heal juhul kord päevas. suurem osa kirjutavad paar korda kuus ja ainult siis, kui neil mõni hea idee tuleb või neil midagi tähtsat öelda on või midagi muud sellist. ja siis mina? ma kirjutan iga päev mingi kümme korda kõik enda imelikud mõtted ja asjad siia. see on umbes nagu iseendaga suhtlemine. samahästi võiksingi ma oma toas istuda ja iseendaga rääkida. ainult, et see oleks veidi veidram.
emme ja lotte ütlesid eile, et ma olen viimasel ajal täiega omas maailmas ja ei räägi üldse. ma vist räägin jah kuidagi vähe. ma nagu ei mõtle ka millegi peale eriti.. võinoh. vahepeal mõtlen ka, aga suure osa ajast on mu pea nagu tühi ja ma.. ma ei tea, mida ma teen või mõtlen või mis värk on. igastahes mulle siis ei jõua koguaeg kohale, et ma peaksin neile vastama, kui nad minuga räägivad ja kõik arvavad, et ma olen haige või midagi. viimasel ajal on raskem rääkida.
ma vist lähen koristama ikkagi. arvutis istumine võrdub mitte millegi tegemisega ja see on suhteliselt masendav. võiks vahelduseks tunda, et ma olen NATUKENE MIDAGIGI teinud.
ükspäev ma mõtlesin, et internet on täiega imelik asi. nagu.. kuskohas need asjad on, mida me siin teeme? mul on ilmselt lihtsam mõelda sellistele asjadele, sest mul pole õrna aimu ka, kuidas internet töötab. igastahes. et kui ma kirjutan blogi, eks. siis seda reaalselt pole kuskil olemas ju. või kui ma topin enda pildid kuskile netti üles. keegi ei saa neid päriselt katsuda. noh, väljaarvatud siis, kui nad katsuvad monitori(mis oleks üpris weird), aga see pole see, mida ma mõtlen. keegi ei saa öelda, et ''oh, ma lähen käin nüüd internetis ja toon sealt oma pildid ära.'' või midagi sellist. neid asju nagu päriselt pole kuskil olemas, noh. issand, ma ei oska sellest üldse rääkida. igastahes on täiega imelik, et need asjad nagu on olemas, aga nagu ei ole ka ja siis jääb lihtsalt tunne nagu need ripuksid kuskil õhus, niiet neid ei näe või.. mul on vist viimane aeg endale elu sebida.

testid on ägedad, jee.

tegin veel mingi testi, kuhu pidi nagu enda näost pildi panema ja siis jooni tõmbama, et näidata mingit silmadevahelist kaugust ja nina laiust ja suu laiust ja lõua pikkust ja selliseid asju.

Stability ||| 23% Orderliness |||||||| 63% Extraversion ||||||||| 73%

Your most prominent facial feature is your: nose width Your least prominent facial feature is your: nose to mouth length

Stability results were low which suggests you are very worrying, insecure, emotional, and anxious. Orderliness results were moderately high which suggests you are, at times, overly organized, reliable, neat, and hard working at the expense of flexibility, efficiency, spontaneity, and fun. Extraversion results were high which suggests you are overly talkative, outgoing, sociable and interacting at the expense too often of developing your own individual interests and internally based identity.

trait snapshot:
self revealing, neat, craves attention, prefers organized to unpredictable, needs things to be extremely clean, worrying, perfectionist, emotionally sensitive, respects authority, social, vain, does not like to be alone, likes large parties, controlling, social chameleon, not a thrill seeker, enjoys leadership, takes precautions, puts the needs of others ahead of their own, assertive, rule conscious, makes friends easily, always busy, heart over mind, phobic, aggressive, clingy, compassionate, dominant, outgoing, suspicious, hard working, strong


ööööööööö, so not true!

give me the words and i'll say them like i mean it.

ma jäin jälle mingi kell neli hommikul magama alles. mul ei tule üldse und ja see on tõsiselt ärritav juba. kell kümme ärkasin üles, aga magasin edasi. kell üksteist ka, siis käisin vetsus, aga läksin magama tagasi. misasja nagu. ja siis ärkasin pool üks. nagu ärkasinärkasin. et tulin voodist välja ja puha. ma nägin nõmedaid unenägusid, millest mul jälle ainult mingid hetked meeles on. varem mul oli ikka terve unenäo stoori meeles ja ma võisin selle pikalt ära jutustada. peaks vist veidi varem magama hakkama tõsiselt. kasvõi unenägude pärast. neid on nii haige niimoodi mäletada. kõigepealt oli seal mingi bulgaariateema. seekord oli rohkem meie pärishotelli moodi, aga mõnesmõttes meenutas seda unenägu, kus riti ja liisu meie rõdul kõõlusid. ma mõtlesin isegi, et see on nagu tolle unenäo jätk. tegelikult polnud ju, sest ritit ja liisut polnud kuskil ja mu unenägudel ei saa mingit jätku olla ja pealegi selles unenäos olin ma mingi poisiga rõdul. ma ei tea, mis me tegime seal.
vahepeal pakkisin ma hotellis mingeid asju ja järsku oli kool. meil pidi matemaatikas töö hakkama. meil oli uus mataõps ka, keda ma ei teadnud ja kõik õppisid valemeid täiega ja ma ei olnud neist midagi kuulnudki ja neid oli täiega palju ja need olid hullult imelikud. ma õppisin nagu valemite esimesed pooled pähe ja siis ma sain aru, et teine pool peab ka peas olema ja ma ei saanud neist mitte midagi aru ja mulle ei jõudnud kohale, kuidas neid kasutada tuleb. need olid mingid sellised:
2 x 2 = 212 + 216 ja siis läks edasi veel. täiega imelik oli ja see messis mu ajuga täiega.
eile ma kirjutasin siia, et ma olen ennast imelikuks maganud. ja ma nägin unes, et ma magasin hullult palju ja kui ma üles ärkasin, siis ma vaatasin, et mu silmad on värvi muutnud. naguet kui mul muidu on helesinised(?) silmad, siis nad olid pruuniks muutunud. aga need olid veel niimoodi rõvedalt, et kui ma enda silmi liigutasin, siis liikus see pruun natuke pealt ära ja sinist oli näha. ma üritasin seda täiega pildistada, aga digika aku oli tühi ja see ei jäänud hästi pildile ja ma läksin närvi ja ärkasingi üles.

miksmiksmiks peab sara bareilles - ''love song'' videos niiii palju ilusaid meessoost isikuid olema? pangu vähemalt mõnigi kole sinna sisse! (no okei, paar tükki on, aga siiski.)

eile õhtul ma.. tutututumm.. jõingi teed ja tegingi imagini teste. mulle meeldivad need, sest seal ei pea midagi lugema ega midagi. lihtsalt klõpsid piltidele. igastahes suurem osa tulemustest oli õige. ma üldse ei saa sellele pihta. osad asjad on jamad ka, aga loogiline ju.

personality: dreamer.


mind: the reformer.


well-being: couch potato.



love: wistful soul.


dating: bashful blusher.


no miks pagana pärast peab rem nii hea olema?!

i will make a bridge to place where my mind goes.

ma magasin täiega imelikuks ennast.
ma kuulen kõike ülivaikselt ja vähe sellest, et mu nägemine on veel halvem kui tavaliselt, näen ma mingeid imelikke asju ka. enne nägin ma, et keegi jooksis trepist üles. tegelikult ei jooksnud. siis käisin ma õues pildistamas ja nägin koguaeg, et naabrite õuel midagi valget täiega liigub. ma arvasin, et see on valge auto. ma nagu ei vaadanud seda, vaid silmanurgast nägin koguaeg. lõpuks vaatasin, et see on hoopis mingi puuriit, millele on valge kile peale pandud.

enne lõi äikest ja taevas oli täiega ilus. ma üritasin pildistada, aga muidugi ei saanud ma sellest ühtegi korralikku pilti. ennast taevaga pildistada on täiesti lootusetu. kui ma panen sellise programmi peale, et taeva värvid jäävad päriselt nii peale nagu nad on, siis jään mina ainult must kogu ja kui ma panen sellise programmi peale, et mina jään näha, siis jääb taevas ainult mingi hele laik, ilma ühegi ilusa kohakeseta. nii närvi ajab. ma tahan head kaamerat ju! uinamuina on olla ja kell on juba veerand kaksteist. oo.

nüüd ma vaatasin pilti mingist kõrbenud röstsaiast või millestiganes ja ma tundsin kõrbehaisu. täega imelik on olla!

i can't do the walk, i can't do the talk.

ma ärkasin täna kell pool üksteist, sest me pidime mingitele kunda merepäevadele minema emme, lotte, vanaema ja einoga, sest nad on kõik hullud laatade fännid. eino ja vanaema tulid umbes pool kaksteist siia ja me läksime kõik eino autoga, sest kahe autoga oleks mõttetu. vihma sadas nii haigelt palju ja inimesed seal laadal vehkisid kõik oma vihmavarjudega ja üpris ebameeldiv oli. ma nagu läksin nendega sinna kaasa, mis on täitsa ime, sest tavaliselt ma ei käi nendega sellistes kohtades. ja siis nad alati räägivad, et ma ei käi nendega kuskil ja siis ma nüüd läksin, aga clearly oli see väga vale päev ja ei tekitanud nagu eriti entusiasmi veel minekuks. toas passimine tundub tegelikult viimasel ajal ka tüütu. eile ma käisin mingit muruniiduki bensiini või midaiganes õhtul tuppa toomas ja nii hea oli õues jälle. mind täiega häirib, kui ma lähen korraks õue ja seal nii hea on. tahaks lambist õues istuda. nagu enda õues, mitte kuskile maeiteakuhuminna. aga seal pole mul midagi teha. tahaks kellegagi keset õue kaarte mängida või midagi sellist. õhtul. siis, kui päike on selline madal juba, aga ikka veel on hullult soe ja ilus ja paistab.
igastahes peale seal laadal käimist otsisime kundast poodi. lõpuks leidsime ka mingi grossi toidupoe. mulle nagu üldse ei meeldi see linn. minumeelest pole see ilus ja need karjuvad venelased seal mulle ka ei meeldi ja.. jah. peale poeskäiku tulime koju ja sõime kõik ja siis vanaema ja eino läksid ära. emme tahtis arvutis mängida, niiet ma läksin heitsin voodisse pikali ja sinna ma jäingi. ma nägin ülihaigeid unenägusid. ma ei mäleta neid jälle, sest taaskord ärkasin ma ehmatusega ja mul on üldse viimasel ajal raskem neid mäletada, aga see osa on mul väga selgelt meeles, et ma kustutasin enda orksikonto kuidagi ära ja pidin uut tegema hakkama. see oli nagu tõsiselt masendav. ja siis ma üritasin enda sõpru ja testimonialeid ja asju meelde tuletada. õh.
kell kaheksa ärkasin selle peale, et emme tuli ja küsis, et kas ma tahangi nii kaua magada. ei taha. ma ei tahtnud kaheksanigi magada, aga ma panin selle suure rohelise kampsuni selga ja dressipüksid jalga ja need valged sokid jalga, mis on niigi kuidagi paksud ja mis venivad jalas alati suureks ja mul oli nii soe ja pehme ja mõnus magada, niiet ei ütleks, et ma ERITI kahetsen, et ma taaskord päeva raiskasin. mis sellise ilmaga muidu nagu üldse teha on? mitte kakatki. ja siis ma ehmatasin istuli, sest mul polnud õrna aimugi, et kell juba nii palju on ja kui ma üles tõusin, siis käis mu pea veel rohkem ringi, kui tavaliselt. ja siis ma tulin istusin siia arvutisse ja ma tundsin, kuidas mu kõrvad on niiiiiiiiiiii haigelt lukus ikka. noh.. kõik oli vaiksem. seda ma ei tundnud, et lukus on. nüüd tundub juba kõvem, niiet äkki enam pole lukus, aga võibolla ma lihtsalt harjusin ära, sest klaviatuur kõlab endiselt imelikult. jasiisjasiis. oota, misasjaaa. vaatasin praegu saatekava.
kanal 2.
02.55 Brokebacki mägi*
ojee ju. mitte, et ma kavatseksin kella viieni hommikul seda vahtida, aga siiski.
igav on. keegi võiks mind msnis täiega enterteinida. mul on selles suhtes umbes neli mõtet ja ühtegi ei toimu, niiet peaks endale netist mingi laheda tegevuse otsima. öööööööööö. tee ja imagini testid umbes viiesajandat korda? ma ei tea ju!

ma pidin siia veel midagi ära märkima, aga mulle ei meenu. no on jama.

ja see osa on mul küll meeles, et PALJU ÕNNE, KAIJA! (ma pidin sulle 14:07 helistama ka, aga ma olin siis kundas ja mu telefon oli üldse mu jakitaskus ja kuskile korvi pandud ja siis ütles lotte, et kell on juba pool kolm, niiet ma olin kuri, aga muidu siiski. PALJU ÕNNE!)

!!!!!!!!!

NO PERSSE! EGA KANAL KAHEST EI KÄI JU ÜLDSE JUBA POOL TUNDI BROKEBACK MOUNTAIN JA EGA MA JU ÜLDSE EI ARMASTA SEDA FILMI JA EGA MA JU ÜLDSE EI PASSINUD SELLE VAATAMISE ASEMEL SIIN JA EGA MA JU ÜLDSE POLNUD EBATEADLIK SELLEST, ET SEE KÄIB JA EGA MUL JU ÜLDSE EI JÄÄNUD SEE JÄLLE LINDISTAMATA JA EGA MA JU ÜLDSE POLE VIHANE JA EGA.. ARGHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH! peale selle ma niiiniiiiniiiii tahaks ja tahaks, aga. arghhhhhhhhhhhh. ma lähen vaatan filmi ja kirjutan teise arvutisse ennast lolliks.

ps. kaisa, ma täiega kardan sult paluda, et sa need viimased pildid ka mälupulgale laeksid, sest nagu ma ei tea, miks sa viitsima peaksid, aga kui sa juhuslikult viitsid ja ma sulle selle tagasi toon, siis äkki sa saad need viimased pildid ka sinna laadida?

you want the greatest thing, the greatest thing since bread came sliced.

ma lähen selle rem'iga täitsa hulluks ikka. täiegatäiega tahaks ju, aga sellega on mingi hullult jamamist.
1) vaevalt emmeissi mulle raha anda tahaksid, niiet ma pean enda raha selleks kulutama.
2) ma ei tea, kellega minna.
3) ma ei tea, kus ööbida või mida teha, sest see on nagu neljapäev ju. ööh.
4) see on uue albumi tuur, niiet nad raudselt laulavad seal AINULT neid uusi laule, mis ei ole NII HEAD, kui vanad, niiet ma ei saa seal rõõmust pillima hakata.

põhimõtteliselt. nomaeitea. riti ei saa tulla, sest ta käis lennyl. kaisa ja kaija ei saa ka tulla. seidi ütles, et ta tuleks, kui see suvel oleks. eldar ütles, et kui tal raha on, siis ta tuleb. ta ütles, et ta arvab, et toomas tuleks ka. ma tegelikult mõtlesingi, et peaks tema ka kutsuma, aga ma pole temaga ühendust saanud ja ta mõtleb peale eilselt raudselt, et ma olen mingi lollakas ka. etjah. muidu kui nad eldariga tuleksid, siis oleks väga fain, aga see ööbimisevärk sakib siiski endiselt.

nagu näha, siis ma ei jäänud magama (JUMAL TÄNATUD). see kaheteistkümne tunni asi võttis mul vist pikaks ajaks une ära. ma tean, et kui ma magama jäänud oleksin, siis ma oleksin õhtuni maganud. ma nüüd võin vist kirjutada siis natuke.

eile oli sünnipäev. ma hakkasin kuidagi täiega viimasel hetkel riideid triikima ja mõtlema, mis ma selga panen ja siis kaisa helistas ja ütles, et kaija mõtles ikkagi kella ühte, mitte 2-3, niiet mul oli nagu palju vähem aega. ma toppisin kiirelt asjad kotti ja midagi sebisin seal ja siis läksime. kaija oli kristiinaga üldse kuskile ratastega sõitma läinud, niiet me istusime kaisaga seal väljas ja tsekkisime kaija koeri ja kassi ja asju. varsti jõudsid kaija ja kristiina ka, niiet me hakkasime sööma. ma hakkasin kohe alguses mingeid haigeid nalju tegema, millele keegi pihta ei saanud ja mida ma isegi ei seletanud, niiet ma naersin seal üksinda ja kristiina võis mind eriti lolliks pidada. noh, kaija ja kaisa ka, aga nemad juba nagu teavad mind varem ja on teadlikud sellest, et ma selline olen. siis läksime üleskorrusele pilti tegema. jällegikord avastasin ma, et mu nägu on nagu mingi õhupall. jasiis.. jah. kaisa, kaija ja kristiina (omg, ma olen ainus a-tähega autsaider.) tegid pilti. ma enda digikat kaasa ei võtnud (ainus autsaider jällegi), sest ma mõtlesin, et kaisal ja kaijal on niikuinii nii head fotokad ja nad niikuinii pildistavad ise palju. kaisa pidi need pildid mulle kunagi mälupulgale ka panema, niiet siis ma saan neid ka rahulikult vaadata ja yaayz. siis ronisime katusele, mis oli päris ekstreemne, aga kus oleks muidu tore istuda. tahaks endale ka katust, kus peal istuda saaks. nohet meil põhimõtteliselt saab, aga selleks tuleb emmeissi või arvutitoa aknast välja ronida ja kui kaija rääkis, kuidas ta ükskord katusele tähti vaatama ronis, siis mul tekkis täiega masendus. ma tahan ka ju! (mitte, et sellise jobutaevaga nagu viimasel ajal koguaeg on, kasvõi ühte TÄHETÄPIKESTKI näeks.) kaija õel oli mingi tore peegliasjandus, mis mängis muusikat, kui ühele nupule vajutada ja ma tsillisin seal sellega.
peale pildistamist läksime kuskile liivaasjandusse kõndima. teised käisid jalgupidi vees ja pritsisid ennast poriseks, ma tegin neist pilti, sest ma sain selgeks, kuidas kaisa fotokaga pildistatakse ja päris mõnus asi oli. (OSTKE KEEGI MULLE KA SELLINE!)
siis me ronisime mingi auto kasti või misiganes värk see oli. pärast alla tulles kukkusin ma sealt alla. kõigepealt ma jäin nagu rippuma ja lõin jalad täiega vastu seda ära, niiet püksipõlved olid kõik porised ja siis lasin lahti ja vajusin alla kuidagi, niiet jalg on katki ka veits. väga veits. sellega seoses mainiksin ära, et mu bulgaarias küünega põlvele tõmmatud jälg on endiselt lilla ja katkine. ma nagu vaevalt läksin sinna vastu ju ja see ei kavatsegi ära kaduda. igastahes mul oli valus ja ma olin pükste pärast kuri ja siis me kõndisime kõik vaikselt koju. pesin püksipõlved puhtaks, panin dressid jalga ja me läksime telki, kus me inimestele lambist helistasime ja küsisime, kas nende telekas on korras ikka. peale seda läksime mingite mändide vahele. kaisa ja kaija hakkasid seal ringi jooksma ja karjuma ja ma naersin ja pildistasin nende murus püherdamist ja siis kaija tegi mingied hüppepilte ja me võrdlesime juuste pikkust. saatemuusikaks oli lause: ''ja uuuuuuuks, kaaaaaaaks, koooooooooolm jaaaa. ja uuuuuesti. uuuuuuuks, kaaaaaaaaaks, kooooooooolm jaaa.'' autotee peal üritasime ka pilte teha, aga neist ei tulnud midagi eriti välja. autojuhtidele näitasime piissi ka, ainult üks bussijuht lehvitas meile või tegi midagi. siis läksime tuppa tagasi. laadisime pilte arvutisse ja rääkisime toomasega ja tõnisega. toomasele ajasime küll nii ajuvaba juttu, et ohjah. ''mina olen kaisz. kaiszumõmmi. (A)(A)(A) teeme ära. (A)(A)'' peale seda läksime telki. peale kahtteist midagi. ja siis rääkisime umbes neli tundi juttu. alguses rääkis kaija põhiliselt enda igasugustest teemadest ja siis ütles vahepeal, et tal on ühe asja pärast süümepiimad. ja siis me tegime igasugust nalja veel. kristiina jäi magama ja me vist häirisime teda, aganoh. kaija koer kaevas meie rääkimisega samal ajal telgiümbruses maad üles. see oli nii naljakas lihtsalt, kuidas me räägime rahulikult ja siis järsku hakkab mingeid mullakamakaid telgi peale lendama. pärast, kui me toas käisime, siis oli telgi kõrvale mingi hull auk tekkinud. kivi ka, mida mina ja kaisa varem märganud polnud, aga mis kaija väite kohaselt seal ikkagi olnud oli. vahepeal rääkisin ma sellest ka, kuidas toblerone nii haigelt hea on ja kuidas ma bulgaariast kahesajase ostsin ja kuidas lennujaamas neljasajast müüdi ja kuidas ma neljasajast osta tahtsin, aga ei raatsinud ja siis natukese aja pärast tuli kaija ema soomest koju. neljasajase tobleroniga. ojee. mul on veel kaks tükki alles ka ju. siis rääkisime kaisaga kreisiraadio kilde. jah. päris lõbus oli, kuigi kaija selle peale uniseks muutus. koolist rääkisime ka. mingi hull matemaatikateema oli ka. vahepeal saatsime toomasele mingi imeliku sõnumi ka. nagu mida tähendab lause: ''no mehehehe.'' ??? enne poolt viit jäid kaija ja kaisa ka magama. ma mängisin veel telefoniga seda mängu. lumines block challenge või misiganes. see tekitab nii haigelt sõltuvust. seal tuleb vahepeal nõme koht ja ma sain sellest üle lõpuks. jee! kaks minutit enne kella viit otsustasin ka magama jääda. ''mis te arvate, kes on tänase õhtu kõige populaarsem inimene? mina arvan, et see on rannar.''
hommikul oli päris lampis olla. ma olin isegi und näinud ja ma ei saanud üldse aru, mis toimub ja täiega uni oli. kaisa õde tuli meile järgi, ma tulin koju ja nüüd olen siin niisama passinud üksinda. rahulik on.
nad panid mu muidu uue tänava nurgal maha ja ma kõndisin meie koduni ja meile pannakse siia maja juurde asfaltit. see on suht rõve nagu. ma ei saanud üldse aru, mida nad teevad. kuidagi.. ah ma ei oska seletada. peakski vaatama minema, kas nüüd on normaalsem. see haiseb ka igastahes hullult rõvedalt, aga see on loogiline vist.
ööööööö. ma ei tea. tahaks midagi hästi rahulikku teha ja tahaks, et ma asjade pärast nii palju vaeva nägema ei peaks.
kaija sünnipäevaga jäin ma väga rahule.

toomas tuli msni. ta ütles, et rem on hea ja et ta mõtleb selle peale.

ma tunnen,

et mu pea lihtsalt kukub otsast ära, kui ma kohe pikali ei saa. ma olen nii väsinud. ma sain öösel viis tundi magada, mis tegelikult pole üldse vähe, aga mis on vähe arvestades seda, et ma viimasel ajal igal ööl kaksteist tundi maganud olen. emme ja lotte lähevad linna. ma kavatsen muusika mängima panna ja siin pooleldi uinuda. päris magama jääda tegelikult ei tahaks, aga võiks puhata ja lebotada. (mitte, et ma üldse midagi peale selle teeksin.) hiljem kirjutan sünnipäevast ka.

mulle jõudis muide kohale, miks mulle eile õhtul tundus nagu mu põlvel sinikas oleks. sestnoh. seal ongi. agaet. see on sellest kastist alla kukkumise pärast.

TULGE KEEGI MINUGA REM'ILE! PALUN! NAGU.. PALUN!
peakski seda ka laadima panema. ohkuitore, et ma mingi tunnikese üksinda olla saan ja kõvasti muusikat kuulata julgen. huvitav, kas kohv ajaks une ära? (ma tean küll, et ma seda nagu ei joo ju.) see magamisemõte tundub suhteliselt hale praegu. et siis üks kord kuus, kus ma saan inimlikul ajal üles ja ei maga pool ööpäeva, tulen ma koju ja magan ikka edasi. täpselt nagu siis, kui ma mustojal ei maganud. issand, ma magangi ju pool ööpäeva! see võtab mul kuus ju mingi 15 päeva. pool kuud. kui ma samamoodi edasi lasen kuni suve lõpuni, siis see võtab mul nagu terve kuu. ma kulutan terve kuu oma suvest magamise peale?! okei, nüüd ma sattusin masendusse. tõsiselt nagu. ma pole selle peale üldse niimoodi mõelnud.

haha. mingi netikommentaar täiega made my kell üks praegu.
www.sloleht.ee
R.E.M. tuleb taas Eestisse (9)
Maailma edukamaid rock-bände R.E.M. jõuab 11. septembril oma 14. stuudioalbumi "Accelerate" tuuriga taas Eestisse.

9 kommentaari
margus:
No kes kurat viitsib pea iga aasta Rem'i vaadata? Anne Veski ei tee ka nii tihti eestis kontserte.

HAHA.

kaija juures, üüäüüä.

MISASJA

rem tuleb eestisse ja ma sain sellest alles nüüd teada! hommikul ma üritasin ärkamist koguaeg mingi kümne minuti võrra edasi lükata ja siis tuli raadiost reklaam, et rem tuleb eestisse ja ma hüppasin kohe voodist püsti. MIKS MA SELLEST MIDAGI EI TEADNUD?! emme küsis ka, et kus ma elanud olen.
niiiiiiiiiiiiiiiiii tahaks minna ju. see on nii viimase aja teemasse ka. naguet. ma luvvin viimasel ajal seda kuidagi eriti palju ja nüüd tuleb eestisse ja kui ma minna ei saa, siis ma kavatsen aknast natuke alla hüpata. põhimõtteliselt võiksin ma pileti kasvõi oma raha eest osta. ma tegelikult tahtsin seda koguda, et endale kaamerat osta, aga vaevalt, et ma selle jaoks raha üldse nagu KUNAGI täis saaksin, niiet ma võin samahästi osta midagi muud, mida ma väga tahan. kuna pileteid müüakse juba ammu, siis ma ei saa ilmselt korralikku piletitki. argh, on jama. MIKS KEEGI MULLE MIDAGI EI ÖELNUD?!

ja nagu ma näen, siis ei tule keegi kaasa ka ja päris üksinda ei tahaks minna, niiet SUXSUXSUX.

danny boy, don't be afraid to shake that ass and misbehave.

tänu eldari naljakesele arvavad varsti kõik, et ma mingi joodik olen. vahet pole, et ma vist mingi ainus inimene olen, kes kuueteistkümneseks saades alkost ja suitsust kaarega ümber käinud on. tegelikult oli see nali alguses naljakas, aga nüüd on.. ma ei tea. siiamaani on vist kolm inimest mult küsinud, et mis värk selle nipernaadi ja joomisega oli ja kõik on vist arvanud, et ma jõin bulgaarias. täiega jõin ju. mitte, et ma nagu purjus inimeste peale ülinärvi läheksin, eks. muidugi hakkan ma ise ka nii käituma. ma isegi ei tea, miks ma selle peale närvi lähen, kui keegi joob. nii haige on ju suhelda kellegagi, kelle jutust sina midagi aru ei saa ja kes sinu jutust midagi aru ei saa. ja üleüldse ma ei kujuta ette ka, kuidas alko mulle mõjuks, kui ma juba kaines olekus nagu.. teate küll, kuidas olen. nagu bulgaarias oli, kui kuldar õhtul õlut ja tiia veini jõi. tiia naeris niimoodi, et pidi pikali kukkuma ja ma hakkasin ka naerma ja me mõlemad naersime niiiiiiiiiiiiiiii hullult lihtsalt ja siis kuldar ütles, et ta pole näinud kedagi, kes nii kiirelt alkoholi.. issand, mul ei tule see sõna meelde. noh.. sellest asjast.. aurudest! kes nii kiirelt mingitest aurudest purju jääks. phäh.
tegelikult on mul lihtsalt hea meel, et mul pole vaja rõõmsaks olekuks mitut pudelit mingi jama alla kallata.

ma sain enda veebika tööle. niimoodi, et seekord nägi riti pilti isegi. mina tema omal ei näinud, aganoh. muidu tavaliselt meie oma ka ei näita. õues on pime ja jälle nii pilves, et mul pole endiselt tähtede nägemiseks lootustki. bulgaarias oli küll ilusti kõik näha. ja mustal, mitte tumesinisel taustal. ma muidu ei taha augustikuud, sest peale seda tuleb september, aga kui see välja jätta, on see minu arvates suve kõige parem kuu. mitte ainult see, et mulle augustiga nüüd igakord see madise ja kaspariga tsillimine meelde tuleb. (haigelt piinab ikka.) augustis on taevas kõigekõige ilusam. õhtuti on nii ilusad erinevad värvid ja siis saab palju pilte jälle teha (mu kõige rohkem taevapilte ongi arvatavasti augustis tehtud) ja siis ma olen juba suvega harjunud ja siis on juba soe, aga parajalt vihmane ja öösel on taevas must ja tähed on ja kuu paistab tuppa sisse. tegelikult peaks oma toa korda tegema, siis ma naudiksin võibolla praegu ka õhtuid rohkem. see on täielik hullumaja, aga ma ei viitsi koristada. tegelikult mulle enam eriti ei meeldi ka, et see arvuti seal laual palju ruumi võtab, aga mul on sinna hea mõnikord midagi kirjutada (kuigi ma seda kord kuus teen) ja see tuletaski mulle nüüd meelde, et ma juba kolmandat päeva järjest mõtlen koguaeg, et peaks selle arvuti käima panema.
homme on kaija sünnipäev. ma loodan, et mul on seal topeltlõbus, sest tänane päev on täielikult raisatud. peale selle nägin ma öösel nii haiget unenägu, et ma ei taha sellest kirjutadagi.

kahekümne päeva pärast saab mu blogi aastaseks.

ja suhteliselt mage minust, et ma seda kuidagi niimoodi ei hoidnud, et palju inimesi seda teada ei saaks. nohet. alguses ma kirjutasin kuidagi vabamalt ja ükskõik, millest ma tahtsin. esimesena sai vist riti mu blogi teada ja siis madis ja suure osa ajast olidki ainult nemad, sest ma ei öelnud lihtsalt teistele. siis tulid kaija ja kaisa ja siis kunagi sai imekombel pool meie klassi selle teada ja siis ma ei julgenud siia enam kirjutada. praegu ka nagu kedagi lambist siin maha tegema ei hakkaks (mis on iseenesest hea ju) ja üldse. privaatseks ka panna ei taha, sest siis on mingite emailidega jamamine, niiet vahet pole. (tegelikult mul pole õrna aimugi, kas keegi peale kaija ja kaisa seda üldse loeb. seidi ka võibolla mõnikord, sest bulgaariareisil ta kommenteeris vahepeal.)

ma avastasin seda ka, et kui mul on mõni päev, kus ma midagi teen, siis see mõjub mu kirjutamisele halvemini. siis ma ei viitsi neid paljusid asju siia kirja panna ja ma kirjutan kuidagi lühidalt ja mõttetult. ja siis ma avastasin seda ka, et kõik need mu parasiitväljendid ja slängisõnad ja inglisekeelne tekst mu peas tapavad täielikult kogu kirjutamisoskuse. mitte, et ma arvaksin, et mul seda üldse kunagi olnud on, aga praegu on küll koguaeg mingid ühed ja samad mõttetud väljendid. ''mitte, et..'' ''nohet.'' ''etjah.'' ''maeitea.'' ''nojah.'' ''niietjah.'' ''mul savi.''

ja kuna täna juba mingi blogiavastustepäev on, siis ma avastasin seda ka, et ma olen isegi oma oskamatusest hoolimata suhteliselt ühtlaselt blogi kirjutada üritanud. nii jama on, kui ma tahan kellegi blogi lugeda, aga kõik postitavad mingi kolm korda kuus ja seda ka ainult siis, kui ma neid enne mitu päeva palun ja neile sellega pinda käin.

ja siis ma avastasin veel seda ka, et ma kardan palju, et ma häirin inimesi. ma ei alusta peaaegu kunagi msnis vestlusi ka, sest ma arvan, et kõikidel on mingit tegemist, niiet ma häirin neid täiega.

kui ma veel midagi avastan, siis ma võibolla kirjutan jälle. ja tegelikult ma arvan, et ma peaksin raamatuid lugema (HAHA), sest nagu ma juba mainisin, siis hakkab mul vaikselt ajusurm tekkima. seda on tegelikult kohe näha, kui tükk aega raamatuid ei loe. vist. minu arvates jääb küll sõnavara siis väiksemaks ja tulevadki need ühesugused väljendid ja asjad nagu mul. aga ma ei kujuta ette, millal ma võtan endale lugemiseks viitsimist või mida ma loen. carriet pole endiselt kaugemale lugenud.

ja nüüd, kui ma selle teksti üle lugesin, siis mind nii häirib see nõme targutamine ja asjad, aga midagi siit tahtsin ma ikkagi öelda, niiet ma ei hakka ära kustutama ja ümber kirjutada ka ei viisi, niiet las ta olla.
aga see värk, et kas keegi seda loeb, on siiski suhteliselt.. nojah. te võite mulle millalgi salaja öelda tegelikult.

seda tahtsin ka kirjutada, et noorus on hukas.




ja see kaspari personal message on muidu täiega friiki. ma nagu polnud losing my religionit sada aastat kuulanud ja ma laadisin ta enne bulgaariareisi telefoni. bulgaarias hakkasid kõik kaifima seda ja toomas laulis seda koguaeg ja käskis koguaeg seda laulu lasta ja pärast pani orkuti videodesse selle ja kaja ütles, et ta tahab enda telefoni ka seda ja kirjutas msni ja reiti pildialla sellest mingi fraasi ja siis me kuulasime seda ükspäev staadionil ja siis kaija pani selle endale blogipostituse pealkirjaks ja laulis seda täna ja mul oli see msninimes ükspäev ja nüüd ma nägin, et kasparil oli see ka seal ja täiega friiki, sest see on tegelikult niii vana laul ju ja kõik nii kuulavad seda praegu.

muidu ma olen endiselt masenduses, et ma miljoni dollari tüdrukut ei näinud.

aa, seda ma alguses ei vaadanudki, mis mul seal all lahti on. vähemalt sai siis ka salvestatud mingi ainus kord kahesaja aasta jooksul, kui ma hotis käisin. ain oli mulle muide kirja saatnud. jah, päris põnev.

we were talking 'bout deserts and dreams, we learnt to get high.

käisin maal. ma jäin suhteliselt kohe magama ja magasin viis tundi. vanaema arvas, et ma olen haige. ma nägin unes, et riti ja liisu pidid soomes olema (sestnoh, nad on praegu) ja ma läksin lambist nende juures (polnud üldse nende kodu), aga nad olid kodus hoopis ja siis ma midagi tsillisin pagusooinimestega ja siis pidin bussiga kuskile minema. ärgates vaatasime mu lõpetamise dvd'd, kus oli a-klassi palju rohkem filmitud, kui meie oma ja kus meie ''öölaps'' kõlas nii rõvedalt, et mul läks süda pahaks. õhtul vaatasin supermodelle ja pussycatdollsi ja magasin veel. ma nägin unes mingeid erinevaid asju, millest ma ei mäleta enam peaaegu midagi. meie rahvatantsurühma oli palju, sest ma olen neid üldse peale bulgaariareisi põhiliselt ainsa asjana unes näinud. ma kõndisin kuskil bulgaarias, mis polnud üldse bulgaaria ja siis tulid osad tüübid mulle vastu ja kutsusid endaga linna, aga ma ütlesin, et ma pean toas ka käima ja siis tulid riti ja liisu ja ütlesid, et neil pole toavõtit, niiet nad tahaksid meie rõdu kaudu endale tuppa ronida (nagu mina bulgaarias torpani rõdu kaudu?), aga nad hakkasid seal rõdul lollitama üldse. see oli kuskil üüüüüüüüüüüüüüüüüülikõrgel ja nad mõlemad hakkasid seal kuidagi kõõluma ja riti kallutas enda selja sealt täiesti üleääre ja hoidis kuidagi ainult jalgadega rõduäärest kinni ja siis nad ronisid mööda seda äärt ja täiega jube oli. öösel hakkas vahepeal urmas alender ''hüvasti kollane koer'' mängima. ma polnud seda kordagi kuulnud, väljaarvatud bulgaarias, kui toomas seda laulis, ja ma panin ta igaksjuhuks empekolmele. öösel tekitas see mul jälle seda tunnet, mis tavaliselt sick puppies- ''all the same'' tekitab. selline tunne nagu ma nutaksin, aga päriselt ei nuta, aga niimoodi poolhea ja poolhalb on olla ja kuskil sees on nagu teistmoodi. vahepeal läksin ma teki peale närvi. see tekikott oli teki jaoks liiga väike ja tekk oli ühest otsast krussis ja see käis mulle vastu jalga ja ma läksin täiega närvi ja kiskusin teki tekikoti seest välja. hommikul magasin kella üheni umbes ja vanaema rääkis, et mulle oleks vitamiine vaja ja et ta juba mõtles, et kiirabi on vaja kutsuda, sest kui eino nii kaua magaks, siis ta arvaks, et ta on surnud ja et kas me kujutaksime ette, kui tema ise nii kaua magaks. no muidugi on nad harjunud kell 5 ja 6 ja 7 ärkama. ma üritasin selgitada, et suvi on ja ta küsis, mis ma tekiga teinud olen ja me niisama midagi naersime. lotte oli vahepeal kaks kasti maasikaid korjanud. ma küsisin, et miks ta mind kutsumas ei käinud. ta ütles, et ta oli mind äratanud, aga ma olin öelnud, et ma näen unenägu ja edasi maganud. issiga oli samamoodi üks hommik. ma magasin, ta tuli mind endale heki pügamiseks appi kutsuma, aga ma ütlesin, et ma näen unenägu. suhteliselt masendav tegelikult. mul läks see täitsa meelest ka. ta oleks võinud hiljem kutsuda, ma oleksin läinud ka, kahju on vaadata ta ära kriimustatud käsi ja lottel võis ka seal vastik korjata olla.
peale ärkamist kohevarsti tulime haljalasse. ma käisin pesus ja tõin siimult mälupulga ja tulin kaija ja kaisaga korraks siia, et asjad mälupulgale laadida. ma ütlesin lottele, et ta arvutitoa enamvähem korda teeks. siin olid mingid pabertaskurätikud ja tüüp lihtsalt viskas need keset minu toa põrandat. nagu.. ma tahtsin neile teisi tube ka näidata ja mitte, et mark oleks olnud, kui need seal keset toapõrandat olid, eks. aganoh. eks see on mu enda viga ju. siis läksime jalkat vaatama. ma sain palju naerda ja ma isegi ei mäleta, mille peale. siis ma võtsin kaka ratta ja sõitsin sellega staadioniringi. ja siis istus kaija sadulale ja ma sõitsin staadioniringi. ja siis ma võtsin toomase ratta, kaija võttis aiko ratta ja kaisa võttis kaka ratta ja me sõitsime staadioniringi. ja siis tuli tädi, kes ütles, et staadionil ei tohi ratastega sõita. ma teadsin ka seda muidu ja ma mõtlesin sellele terve aja. läksime rularajale sõitma. sõitsime mitu ringi, ma sõitsin muidugi rajalt välja ja toomase ratas tegi vahepeal imelikku asja ja ma karjatasin igakord ja suht friiki oli. kooliringi sõitsime ka. üldse oli päris lõbus. kiusasime kaisaga kaijat. ja siis ma üritasin ühe umbes kolmeaastase poisiga juttu rääkida, kellele ma ei meeldinud ja kes peaaegu nutma hakkas.
peale jalkat käisime kaija, kaisa, eldari ja toomasega poes jälle. siis läks eldar koju jälle ja toomas sõitis kuni kuuskedeni rattaga kaasa jälle ja kaisa ja kaija saatsid mu koju jälle ja ma tulin tuppa ja olen terve aja mõelnud, et peaks blogi kirjutama, aga ma ei viitsi. ja delvis andis mulle msnis praegu selle hea laulu, mida ma kunagi arvutisse tõmmata tahtsin, aga mida ma siiamaani kunagi teinud pole. mõnus. aa, ja madis saatis mulle brainstormi ''half of your heart'' ja ''try''. mõnus2. ja neljapäeval on kaija sünnipäev, kus minu arusaamist mööda oleme mina, kaisa ja siis keegi kristiina ja minu arvates on päris äge, et ainult meie oleme, sest vähema rahvaga saab rohkem suhelda ja siis on üldse äge. ja me saame kaija maja ära lammutada. ojee. mõnus3. ma polegi ammu nendejuures käinud. viimati oli mingi kaks või kolm aastat tagasi.

in any other world you could tell the difference.

selle videoga hakkasin ma johnny weiri armastama. eelmise aasta augustis vist. ja see laul teeb nii haigelt softiks, sest ma kuulasin seda eelmise aasta suvel palju. eriti lõpupoole. ja siis mulle tuleb see meelde, kuidas me maal olime, aga me seal midagi ei teinud, vaid niisama lebotasime ja kuidas meil koguaeg igav oli, aga mis tagasimõeldes jälle nii hea tundub.
eriti meenutab see mulle suve kolme viimast päeva. neid, kus ma madise ja kaspariga tsillisin. mul oli siis mu värviline triibuline kampsun seljas ja ruudulised püksid ja tennised jalas ja madisel oli see tema müts ja hullult külm oli, niiet nad mõlemad andsid mulle enda joped, aga need kukkusid maha ja said mustaks ja viimasel päeval pidin ma riti mantlit kandma, sest nii külm oli ja vihma sadas palju ja me istusime ühes bussijaamas ja vahepeal istusime kuskil metsasees, kuhu oli mingi metallist maeiteamisasjale jooned kraabitud ja siis madis ütles, et see inimene, kes need kraapis, on nõme, sest see pole ühe joonena tõmmatud, niiet sedamööda ei saa ühest otsast teise liikuda. ja siis me passisime kuskil suvalise tee ääres pikalt ja üleüldse oli siis tore ja seda meenutada on tore. noh.. tegelikult pigem kurb. täiega haige tegelikult, kuidas mu suhtlemine inimestega koguaeg muutub. mõnikord tahaks, et ma suhtuksin inimestesse samamoodi nagu ma seda kunagi tegin, aga jah.
ja siis ma lugesin, et ma kuulasin eelmise aasta suvel palju rhcp-wet sand'i ka ja ma tahaksin selle arvutisse tõmmata, aga juba selle laulu nime kuulmine tuletab mulle seda suve meelde. ja siis ma tahaksin, et ma james blunti plaadilt laule arvutisse tõmbaksin jälle, aga need meenutavad mulle raudselt sügist ja tegelikult on nii imelik, kuidas kõik asjad mulle koguaeg kõike meenutavad. mu pea on praegu täiega eelmist suve täis ja ma ei tea, kas see on ikka hea.
aga just eile õhtul (olin diip) mõtlesin ma selle peale, et ilmselt see on hea, kui ma kõiki vanu aegu tagasi tahan. etnoh. siis see tähendab, et ma olen enda tehtud asjadega rahul ja minevikuga rahul ja ei taha midagi teisiti teha. weird on ikkagi.

me siin niisama staarid.

ilmselt juutuubi kõige halvema kvaliteediga video.

rem- bad day.

see on nii positiivne laul nagu. pealkirja kohta eriti. mul oli see kunagi arvutis ja siis ma ei kuulanud seda ja täna tänu kellelegi avastasin ma jälle, et ma luvin seda laulu ja tõmbasin uuesti arvutisse ja nüüd ma vaatan täna tehtud pilte ja kuulan seda ja tuju läheb palju paremaks ju. noh, kui need pildid välja arvata, sest need on jälle kõik udused. PALUN KINKIGE KEEGI MULLE MINGI MILJON KROONI MAKSEV KAAMERA, ET MA SAAKSIN PILDISTADA MÕTTETUID ASJU NAGU KARIKAKAR KESET VILJAPÕLDU, NIIET SEE PILT LILLE LIIKUMISE PÄRAST UNTSU EI LÄHEKS.

the small, the large and the human mind never tells how it feels.

lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
kuuuuuuule.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
mis laul see oli.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
see, mida kunagi palju lasti.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
sa panid selle mulle veel plaadile ka.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
kõige esimene plaat, mis sa mulle tegid.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
KÕIGE ESIMENE
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
koguaeg lasti.
riti @helsinki ütleb:
ma ei mäleta üldse
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
mingite ajuvabade sõnadega, millest aru saada polnud.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
igal pool lasti.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
appi.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ma lähen hulluks.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
noh.. see laul.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
appi.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
mis laul see oli.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ma ei mäleta isegi viisi.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ega sõnu.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ma ei saanud sõnadest arugi siis, aga ikkagi.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
see mingi laulis.
riti @helsinki ütleb:
groove goverage vä?
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ma ei tea, kes laulis.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
ei.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
see oli mingis imelikus keeles.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
selline imelik laul, aga sajandeid oli hull hitt.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
igal pool lasti.
riti @helsinki ütleb:
AAAAAA
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
bulgaarias tänaval ma kuulsin seda jälle ja ütlesin, et ma pole seda ammu kuulnud.
lennon. brainstorm- ''half of your heart'' on kellelgi? (telekas,) ütleb:
appi.
riti @helsinki ütleb:
NUMANUMAJEI:D


saaaaaaaaaaaaaaaaaaaaate aru. tüüp on nagu nii soulmeit, et saab sellise kirjelduse peale ka aru ju, mis laulu ma mõtlen. sellise kirjelduse peale! ma ise ei mäletanud seda üldse. ma mäletasin ainult, et mingi haige laul oli, mida ma korraks kuulata tahtsin ja et ma kuulsin seda bulgaarias üle saja aasta jälle ja et seda lasti kunagi igalpool. ma ei mäletanud viisi ega ühtegi sõna ega mittemittemidagi. ja ta sai aru, mis laulust ma räägin. päris äge.
ja nüüd ma kuulan seda laulu mingi kolmandat korda järjest. suhteliselt imelik on tegelikult, et ma vihkan mingeid laule ja siis ma ei kuule neid kuskilt mingi miljard aastat ja siis laen arvutisse ja kuulan niimoodi nagu mul poleks selle laulu vastu kunagi midagi olnud. mingid rõvedad tränalood ka ja.. ma ei tea üldse, kuidas see nii on. aga kui ma alguses mingit sellist jama kuulen, siis ma olen alati vihane, et selline asi üldse eksisteerib.

käisin täna jalkat vaatamas. ma käin seal põhiliselt sellepärast, et ma saan seal hullult naerda. seekord oli tegelikult veidi vähemnaljakas, sest ma olin ainus inimene, kes seda vaatas ja kellegagi polnud rääkida, aganoh. lõbus oli ikkagi. frikingfriising ka, aga pole viga. peale jalkat saatis kuldar mu koju. me ei rääkinud terve tee jooksul nagu.. MITTE ÜLDSE. ta vahepeal küsis, et kas mul on paha tuju ja miks ma vait olen ja terve ülejäänud tee olime jälle vait. ma ei tea, miks ma vait olin. veits jama oli olla jah, aga millal mul viimasel ajal ei oleks, eks. muidu on täitsa tore, et mind iga päev koju saadetud on. üksinda on igav kõndida.

põhimõtteliselt oli täna see ka vastik, et ma sõin suppi, aga ma pole mingi kaks nädalat suppi söönud ja tegelikult annab bulgaariareisi vähene söömine üleüldse karmilt tunda. etnoh. ma tõstan endale nüüd taldrikule niigi vähe süüa ja ma ei jõua sellest pooltki ära süüa, enne kui kõht täis saab. ja peale supisöömist hakkas mul kõht valutama ja tuju oli jälle paha ja tegelikult on mu kõht endiselt valus ja tuju endiselt paha, aga nojah.

esmaspäeval on maale minek. peaks ''carrie'' kaasa võtma ja natukenegi lugema (kuigi me oleme seal ainult ühe või kaks päeva.), sest bulgaariareisil suutsin ma lugeda mingi 35 lehekülge. tase. tegelikult oli seal nagu muud ka teha, niiet see olekski veider, kui ma ainult raamatut lugenud oleksin. aga tegelikult on see hea raamat ja mulle üldse meeldib stephen king ja tegelikult on see hullult õhuke ka, niiet kui ma aega leiaksin, loeksin ma selle kohe läbi. agajah. ma lugesin ''miseryt'' ka ju mingi sada aastat, sest mul polnud aega. minu ajapuudus on tegelikult veider. ma nagu ei tee midagi ja passin niisama tühja, aga tundub ikka nagu raamatu lugemiseks oleks vähe aega. ma pean väga diip olema, et korralikult lugeda.
tegelikult mulle tuli meelde nüüd, et ma tahtsin misery filmi ka vaadata. etnoh. koguaeg räägitakse, et stephen kingi raamatud on filmidest paremad. ma täitsa usun ka, et sellest raamatust paremat filmi annab teha, aga näha tahaks siiski. ma vaatasin korraks raamatulugemise vahepeal tookord lõiku misery filmist ja see keeras kõik peapeale. ma üldse ei tea, mida ma mõtlesin. see on alati nii ju. raamatut lugedes tuleb silmade ette pilt. ja kui sa vaatad filmi, siis muutub see pilt täielikult ja lugemine muutub ka. minul vähemalt. aga mul polnud palju loetud ja ma sain oma pildi ka tagasi korda, niiet see oli tollel korral täitsa ime. igastahes vaatasin ma praegu korraks umbes pool minutit lõiku carrie filmist ka ja ma tahaksin peale raamatu lugemist seda ka näha. ma tahaksin palju asju, eks.

kuldar küsis mult, et mida ma esmaspäeva õhtul teen, sest ta tahtis minu ja toomasega tsillida, aga no muidugi olen ma maal. muidugi olen. ma peaks nendega rääkima ikkagi, et nad tsilliksid minuga, aga mõnel muul päeval, sest nendega on karmilt lõbus. jahjahjah, ma arvan ka, et nad täiega viitsivad minu päevaplaanide järgi joosta. sinna see siis läks.

kell on pool kaks, eldar helistas mulle praegu ja kutsus õue. einoh. seal olid kõik suht kained vist ja mulle tuli nendega bulgaarias õiendamine meelde, niiet ma arvan ka ju, et kümme korda läheks poole öö peal kõikide tuju peale kakama.

ooooooooooooooo, kui väga tahaks, et mul millegi üle vinguda poleks. ja ooooooooooooooooo, kui väga tahaks, et mul brainstormi ''half of your heart'' arvutis oleks, niiet ma selle telefoni laadida saaksin.

go ahead as you waste your days with thinking when you fall everyone stands.

ma olin eile selline üpris kuri. nojah, suht jama päev oli, aga see ei tähenda, et mul vahepeal lõbus poleks olnud. oli ikka.

täna hommikul ärkasin selle peale, et jalas oli kramp ja ma pidin vaikselt karjuma seal. niiiiiiiii rõvedalt valus oli. ma vihkan neid jalakrampe. ma ei saa ju oma jalga siis kuskile poole liigutada, sest nii valus on ja paigal hoida on ka valus. üleüldse ma ei mõista, miks mu igahommikused ärkamised nii ebameeldivad olema peavad? eile ärkasin selle peale, et ma arvasin, et maavärin on, sest mingi jobu teerull sõitis mööda teed, niiet maa värises täiega. tee on nüüd igastahes sile ja ilma aukudeta ja varsti tuleb siia asfalt vist. mul pole viimasel ajal siia midagi asjalikku kirjutada ja ma lähen nüüd jalkat vaatama.

(tegelikult ma peaksin vähem vinguma ja jonnima.)

ei ole võimalik, noh!

praegu käib miljoni dollari tüdruk! see on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIII hea film ja ma olen seda AINULT ÜHE KORRA NÄINUD ja ma ei vaata seda praegu ega ei lindista seda praegu, sest ma ei teadnud, et see käib praegu ja ma olen nüüd veel vihasem, kui ma enne olin. üks jobu ajas nii vihaseks, kuigi ei tohiks, aga ma hakkasin tema pärast nende asjade peale mõtlema ja ma arvan ise ka ju nii ja alati on vastik, kui keegi nii ütleb ja tegelikult on sellised inimesed nii vastikud ja kõik ütlesid, et ma peaksin teda ignoreerima, aga nõme on ikkagi.
ma käisin täna jalkat vaatamas ja kaisa ja kaija olid ja sten oli jobu ja tegi lolli nalja jälle ja põkkis ja siis ma saingi vihaseks terveks ülejäänud päevaks ja siis me tahtsime vahepeal poistele vett tooma minna kaija ja kaisaga ja siis ütlesid maleva omad, et me ei tohi üldse võimlas käia ka, niiet veel vihasem oli olla ja siis kaija ja kaisa ja toomas saatsid mind koju ja toomas ostis mulle poest neid häid küpsiseid, mida ma tšehhist 5 euro eest ostsin ja ma tulin koju ja laadisin kuldarile pildid mälupulgale ja tahtsin talle rattaga neid ära viia. keset sõitu avastasin ma, et taevas on niiiiiiiii ilus ja hakkasin telefoniga pilti tegema (hull mõte. niikuinii ei jää see pärast ilusti, aga noh. vähemalt hea taustapildi saaks.) ja ma lendasin täiega rattaga pikali. kett tuli ka muidugi maha ja muidugi pidin ma koju tagasi kõndima, sest ma ei oska seda ise peale panna. sain keti peale, viisin mälupulga ära ja avastasin kodus, et mu dressipüksid olid ketiõlised ka veel. ohjess! ja siis on veel midagi haiget ja kokkuvõttes on see nii pees päev, kui üldse olla saab.

all you need is love.

bulgaaria.
(mul on kuupäevad sassis ja ma ei suuda neid õigeks panna, sest ma olen märkmikus kaks korda 27.06 kirjutanud. võibolla ma kirjutasin kaks korda sama päeva lihtsalt, aga ma ei tea. ei saa aru hästi. arvatavasti on see üks ja sama päev.)

22.06
sõidu ajaks oli täitsa hommik juba, nagu ikka kell kolm öösel. bussis üritasin kõigepealt toomasega vestlust aretada, aga ta istus mujale ja siis lõbustasid mariliis ja kuldar mind enda teinteise kallal õiendamisega. lennujaamas passisime umbes tund aega. vahepeal jooksime mariliisiga allakäivast eskalaatorist üles ja ma kukkusin seal mingite inimeste ees pikali. mitte et mark oleks olnud, võinii. toomasele käisin selle käejulla kaijale andmisega pinda ja kõik teised olid ka tõsised ja unised ja ma ei saanud üldse vestlust aretada. lõpuks saime lennukisse. ma pidin tegelikult kõige vahekäigupoolsemal kohal, mingi naise ja ta lapse kõrval, istuma, aga see oli esimene lendamiskord, niiet ma tahtsin aknast midagi näha ka. loksi ja marguse vahel oli vaba koht, niiet ma läksin sinna. üritasin raamatut lugeda, aga paha hakkas. õhkutõusmine oli kõige kaifim osa. siis, kui lennuk maas oli ja veel tunda oli, et see täiega kiirelt liigub. kõrvad käisid kinni ja lahti ja pea käis ringi, niiet suht rõve oli, aga muidu oli taevast ja muid asju ülevaltpoolt ägenz vaadata. lendasime tšehhi, kus me pidime lennujaamas kaks tundi ootama. vahepeal jäin poolenisti magama ja siis loks rääkis mulle mingit imelikku juttu, mida ma enam ei mäleta (karta on). üritasin kõikidega juttu ka rääkida, aga ei õnnestunud jälle eriti. põhimõtteliselt ma lihtsalt küsisin kõikidelt, kuidas neil läheb.
lennuk oli kuidagi parem, aga üldiselt tunduvad need telekas mulle lahedamad. päriselt oli kuidagi hästi.. kitsas ja plastmassine. ma pidin jälle vahekäigu poole istuma, aga ma olin marguse ja eldariga samas reas ja margus oli nõus vahetama, niiet ma sain akna juurde jälle. nad naersid ja mängsid lolli terve aja ja ma jäin suht kohe magama. kael oli niiiiiiiiiii ropult valus, et täiesti haige ikka. varsti olimegi bulgaarias. kui me kohvrid kätte saime, ütles torpan, et me võime enda riided õhemate vastu vahetada, aga ma ei viitsinud ega tahtnud. hullult kaval tegu oli see ju. kui ma lennujaamast välja astusin, ei saanud ma hingatagi, sest seal oli nii kuum ja lämbe. ja siis me pidime veel selle bussiga(ma olin alguses ''pussiga'' kirjutanud) sõitma, kus oli veel vähem õhku ja veel palavam ja teksadega oli seal pääääris äge olla. ma magasin ka vahepeal, aga ma vajusin suht haigelt magama ja siis mul oli suu lahti ja kõik tegid pilti ja neil oli lõbus ja eldar tegi mingi killu, et ma ei tohiks üksinda nipernaadit juua, sest see ei mõju mulle hästi ja seda nipernaadinalja kuulen ma siiamaani. bussisõit kestis umbes seitse tundi vist. riik ise oli tore. seal olid hiigelsuured päevalillepõllud. hullult ilusad. ja mäed olid ja üldse päris äge värk. millalgi õhtul jõudsime hotelli. see oli küll.. oomaeitea. niiiiiii kitsas ja must ja päris hull ikka. kolmesed toad olid ja torpan jagas ise tubadesse, aga enamvähem selle järgi, kuidas niikuinii plaaniti olla. ma sain kaja ja tiiaga ühte tuppa. margus, eldar, tauri, kaka ja kaka isa said viiesesse tuppa teises majas ja nende tuba oli vist kõige räigem. noh, nad muidugi tegid selle ise veel hullemaks, aga see oli juba kohe alguses päris rõve. terve tuba hallitas. nagu.. kui sinna sisse läksid, siis oli juba hallituse haisu tunda. eijah. hotell oli päris hull, aga lõpuks harjus isegi sellega ära. ja juba esimesel päeval, kui me veel inimestega suheldagi saanud polnud, sain ma juba aru, et nad on kõik nii rõõmsad, et täitsa teistmoodi oli vaadata.

23.06
hommikusöök oli kell 7.45 nagu kõikidel järgmistel hommikutelgi. hommikusöögiks sai mingit saia, kus oli kaneel või midagi sees ja tavalist saia ja makarone, mis maitsesid nagu vesi. nagu kõikidel järgmistel hommikutel. peale seda esimest korda ma rohkem neid makarone ei söönud ka. vahetasime raha. see rahavahetajaonu oli niiiiiii äge. ta polnud onu. ta oli.. noormees (?). ma panin raha lihtsalt sealt klaasialt sisse ja ei osanud midagi öelda. suhteliselt haige. ühesõnaga ma jäin siis lihtsalt ootama. ta nägi, et ma panin raha sinna, aga ta tegeles ikka oma asjadega edasi, ise muigas vaikselt. vahepeal vaatas mulle otsa ja naeratas. lõpuks võttis raha ka kätte. luges selle üle ja jagas mulle üliaeglaselt leeve, ise terve aja mulle otsa vaadates ja naeratades. siis vahepeal vaatas kajale otsa, kes täiega naeris, hakkas ise ka naerma, vaatas mulle otsa, ma naersin täiega, naeris ka, jagas edasi, pani leevid lauale, jõllitas täiega naeratades otsa. ma võtsin lihtsalt raha ja läksin naerdes välja. käisime linnapeal. see oli rohkem nagu turu moodi võinii. seal on nagu tänav ja siis kummalgi poolt tänavat on poed. mitte korralikud poed, vaid väljas on asjad ja siis sees ka natuke. põhimõtteliselt müüdi igalpool samu asju. pusad ja sellised asjad olid suures osas billabongi omad. või siis muud firmakad. ära tulles olid vist pooltel meie inimestel billabongi pusad ja pluusid ja riided ja asjad. einoh. päris äge. ma ostsin endale rohelise pusa kollaste täppidega. mõned olid selle fännid suht. kaja ja tiia ostsid ka sealt samast endale pusad. ka billabongi (kuidas siis muidu). see tädi, kellelt me ostsime, tahtis meile hullult teksasid müüa. alguses me läksime sinna niisama vaatama ja siis ta jooksis kohe juurde ja küsis, mis keelt me oskame ja lükkas meid endale poodi sisse ja toppis teksad kätte ja käskis jalga proovida. ma ütlesin, et ma ei taha teksasid, aga siis hakkasin pusa vaatama. ta kohe pani selle mulle selga ja ütles: ''jees, jees, veri guud, veri pritti, jees, veri guud. jees, bjuutiful. jeesjees.'' ma ütlesin, et me käime veel ringi ja siis tuleme tagasi. läksime ka. ma ostsin siis ära selle pusa ja ta ajas ikka: ''džiins, džiins.'' ma ütlesin, et ma ei taha ja andsin talle raha. (oi, milline riimimees.) ja siis ta hakkas seda kotti panema ja ütles mulle: ''džiins, džiins, bai džiins.'' ja andis jälle mulle mingid kätte. ma ütlesin veelkord, et ei taha ja läksin välja. kajale ja tiiale toppis ta ka mingid pusad selga ja nad ostsid need ära.
üks poemüüjaonu küsis meilt, mis rahvusest me oleme ja mis keelt me oskame ja kui me ütlesime, et me oleme eestlased, siis üks teine poemüüja, kes meie juttu pealt kuulas, ajas pöidlad püsti ja karjus üle terve tänava: ''ESTONIAAAAA, ESTONIAAAAAA!'' inimesed vaatasid imelikult ja me läksime ära. pärast ma lehvitasin igakord sellele onule, kes meiega alguses rääkima hakkas ja ta tundus suht pervz. see on see oranžis onu:


kell neli õhtul oli proov. peale seda kõndisin hullult bossilt keset koridori meie toa ukse poole. käed olid kuidagi üleval ka veel ja ma kuidagi nagu ringutasin või nii ja täiega rahulikult jalutasin. kõndisin tuppa sisse ja vaatasin, et see on kuidagi teistsugune. no päris hea, et ma võõrasse tuppa siis ei kõndinud, eks. see oli nende meie naabripoiste tuba. tegelikult ma sain suht hästi läbi nendega. ma ütlesin neile rõdupeal koguaeg ''tsau'' või ''jou'' ja siis nad ütlesid, et nad nje panimaju ja ütlesid strastvujte (kuidagi lühemalt tegelikult) ja siis üks see poiss lehvitas mulle pärast koguaeg linnapeal ka, kui ta mind seal nägi. tore poiss. käisime ujumas. randa minnes pidi üle rippsilla minema, sest seal oli mingi jõgi. seal ujusid koguaeg kilpkonnad. täiega nunnud olid. mingid maoasjandused ujusid ka. need polnud nunnud. päevitasime ka. ma jobu ei kasutanud päikesekreemi, sest ma tahtsin hullult äge olla. tegelikult ma arvasin, et me ei päevita üldse nii kaua, et mul seda vaja läheks. kohe kõrbesin ka. õhtul mängisime kaarte.

24.06
magasin lõunani. sellel hommikul käidi meie tuba isegi koristamas. tegelikult polnud see koristamine ega korralik põrandapesu. mingi tilkuva mopiga tõmmati üle põranda, niiet see ujus veel pool päeva ja lõpuks oli mustem, kui alguses. käisime jälle raha vahetamas ja rahavahetajaonu oli jälle pervo. peale seda oli lõunasöök, milleks olid endiselt spagetid ja arbuus. põhimõtteliselt sai kartulit ka võtta, aga need meeldisid mulle veel vähem, kui spagetid. (ma olin alguses ''kartulid'' kirjutanud.) niiet ma sõingi nädal aega ainult spagette. ujumas käisime ka ikka. ja poes. meelis (kaka isa) ütles, et kuskil pidi olema pood, kus sai ostukäruga sõita ja puha. me läksime seda otsima, aga ei leidnud midagi. me tahtsime MINGITKI poodi, kust saab midagi soolast süüa osta. saate aru, seal müüdi ainult magusaid saiakesi, šokolaadi, kommi, jäätist, mingeid pitsasid ja muud valmis rämpstoitu. nii haige. siis oli proov jälle, peale mida oli nii palav, et me käisime juba aluspesus toas ringi. veits savi ju, sinna võis ära lämbuda. toauks oli lahti, niiet see oli suht mark, aga ega ma seal niikuinii midagi peale voodis tekiall lebotamise ei teinud. õhtul oli esinemine. õnneks viieminutiline kava. suhteliselt normaalselt läks vist. mõne asjaga panime ikka puusse, aga pole viga. õhtul pimedas läksime ujuma. täiega palju sääski oli ja ma tundsin järsku nagu vee all ka mingi sääsk hammustaks või midagi. ainult valusam oli. natukese aja pärast uuesti. ja siis uuesti. viimane kord oli nii valus, et ma oleksin karjuda tahtnud. pärast hotellis olid mingi punased lärakad jalgadel. kuus tükki olid väiksemad, üks suur. terve õhtu valutas, aga hommikuks oli parem. õhtul tsillisime meie toas (ma ei mäleta, kellega, sest ma olen nii tont ja pole üldse midagi täpselt kirja pannud) ja siis kuldari, siimu ja toomase toas.
õhtul oli torpan täis ka. tuli sinna poiste tuppa ja ütles meile: ''olge kasvõi hommikuni, aga ärge ööseks jääge.'' normaalne. meri oli soe ja pitsat ostsime ka.

25.06
ärkasime, sõime hommikust, läksime magama, ärkasime, et mingeid liivalosse ehitama minna, mis jäi ära, läksin magama, kaja ja tiia läksid samal ajal linna. siis lõpuks ärkasin ka üles ja läksime ujuma. peale seda läksime kuldari, tiia, kaja, marguse ja toomasega supermarketit otsima. leidsime ka. hull supermarket oli see ka ju. mingi veerand grossi toidupoodi. kell neli oli proov jälle, sõime õhtust ja siis oli rongkäik. need kashastaanlased jõudsid ikka päris pikalt karjuda. nad olid üldse koguaeg rõõmsad ja energilised ja sõbralikud. nad isegi naeratasid, kui ma neist pilti teha tahtsin. esinemisel oli viieminutiline kava. läks jälle suht metsa.
meduuse nägime sellel päeval ja ma näitasin neid rõõmsalt välismaalastele. ja mängisime jälle kaarte. kui me rannast tulime, siis see rahavahetajaonu oli jälle väljas lebotamas (koguaeg oli). ma alguses lehvitasin talle ja siis küsisin, kas ma temaga pilti tohin teha. ta ütles: ''tuu euros, van piktsör'', naeris ja poseeris koos minuga. mitte, et ma seda pilti siia normaalselt lisada saaksin, sest ma ei saa neid üksteisest mööda liigutada. tegelikult ma ei mäleta seda päeva eriti.
















26.06
hommikusöögil oli lühike järjekord, mis on täitsa ime. toas magasime jälle edasi kuni lõunasöögini, mida me ei söönud. vahepeal käisin netis ja siis läksime ujuma, aga kohe tulime ära ka, sest me ei julgenud meduusidega ujuda. siis läksime loksi, kaja, tiia, kuldari ja toomasega linna, kus see oranžis onu mu nime küsis peale seda, kui ma temast selle pildi tegin. siis läksime uuesti ujuma. tahtsime meduusidest ka pilti teha, aga ma avastasin, et digikaaku on tühi, niiet ma jooksin tuppa, et seda laadida. kaja, tiia ja kuldar jäid randa. hotellis avastasin ma, et võti on kaja ja tiia käes, niiet ma ronisin torpani rõdu kaudu meie tuppa. laadisin akut veits, siis ronisin ta rõdu kaudu uuesti välja. tee peal tulid kuldar, tiia ja kaja vastu. me leppisime kokku, et nad tulevad randa tagasi, kui nad pesus käinud on, võtavad mu riided ka kaasa ja läheme sealt otse linna. peale linnaskäiku käisin pesus, panime riidesse ja läksime rahvusõhtule, mis mulle meeldis. kõik olid rõõmsad ja ma naersin jälle terve aja. peale seda läksime kaja ja loksiga õue pildistama. pärast jäi loks meie tuppa, kaja voodisse magama, sest ta nautis patja. tema voodisse polnud seda pandud. tiia jõi veini ja naeris tänu sellele terve õhtu. kuldar jõi õlut ja oli kuri. kaja ja toomas nillisid niisama ja mina naersin ka, kuigi ma polnud midagi tarbinud. nahka hakkas nina pealt tulema.

27.06
magasime hommikusöögi kogemata maha. ma nägin ülihead unenägu, aga loks marssis meile tuppa sisse, niiet mul kadus see kohe meelest ära. magasime edasi ja ma nägin uuesti head unenägu, aga siis tuli terje ja see unenägu oli ka läinud. magasime edasi ja siis tuli jälle loks sinna lärmama. nahk tuli õlgadelt maha ja ma pillisin pool päeva selle pärast.

27.06
magasime hommikusöögi kogemata maha 2. veidi enne lõunasööki ärkasime üles. peale söömist käisime ujumas, netis (kaja ja tiia läksid linna), kell neli oli proov ja siis oli teises linnas esinemine. see teine linn tundus palju ilusam. seal oli rohkem poode ka ja üldse tundus see parem olevat. viieteistminutiline kava, millega panime vahepeal suht puusse, aga mis läks teistega võrreldes isegi normaalselt. siis läksime kuldari, toomase, tiia ja kajaga linna. mingist tüübist kõndisime mööda, kes seal keset tänavat tooli peal istus. suhteliselt haige tüüp. ütles meile: ''sexy girls, rrrrrrrr, sexy bitches.'' no on tont. siis me olime hullult väsinud, aga meil tuli jäätiseisu, niiet me läksime kaja ja tiiaga seda ostma. kõndisime tükk maad ja siis avastasime, et me oleme juba ammu jäätiseputkast möödas. ega vist ei olnud uimased ju.

28.06
ärkasime hommikusöögiks üles isegi. peale seda magasime edasi, aga ärkasime juba pool kümme uuesti ja hakkasime lambist naerma ja lollitama. siis läksime linna. kuldari, toomase, kaja ja tiiaga jälle, nagu ikka. ma ostsin endale valge maika ja siis ma hakkasin ühes poes ühte pluusi proovima, aga ma unustasin enda maika sinna. lõunasöögijärjekorras avastasin ma, et see on kadunud ja siis ma olin masenduses ja siis ma otsustasin, et ma ei taha süüa ja hakkasin ära minema, aga siis mulle tuli meelde, et ma proovisin seal poes seda pluusi selga, sõin ikkagi ja siis me läksime seda ära tooma. ma veel mõtlesin hullult, et kuidas ma sellele tädile seletan, et ma enda pluusi sinna unustasin, aga ma ei seletanudki midagi. ta tegeles mingi kliendiga, niiet ma kõndisin sinna sisse, võtsin pluusi ja kõndisin välja. seal saaks kõik poed tühjaks varastada. mitte tühjaks, aga siiski. tuppa minnes avastas kaja, et keegi oli ta saunalina peale põleva suitsukoni visanud, niiet sellel oli põlemisjälg. ägedad suitsetajad. käisime ujumas ja mul oli nahk õlgadelt täiesti maas. siis kuldar midagi ütles, et see on päris rõve ja ma tulin rannast ära ja avastasin, et mul pole jälle võtit, niiet ma ronisin jälle torpani rõdu kaudu tuppa. käisisn pesus, ignoreerisin kuldarit, siis üritasin vett juua, aga see läks ka kurku, niiet ma köhisin(peaaegu oksendasin) selle kõik keset toa põrandat ja suhteliselt rõve oli. see oli täiega oksendamise tunne ja silmad läksid üleni märjaks jälle. mitte, et õlad mind ka masendanud poleks, eks. käisime söömas. selleks ajaks oli mul sellest söögist tõsiselt kõriauguni. ikka veel spagetid ja õhtusöögiaprikoosid. viieteistminutiline esinemine, mis läks normaalselt. siis oli jalka autasustamine, mille kellaajaga torpan veits puusse pani, aga kus mul jälle lõbus oli. me tegime mingi toolidest ringi keset seda teed sinna ja nillisime niisama. peale seda käisime korraks rannas, passisime korraks õues pingil ja läksime jälle poiste tuppa. poistel oli mingi jama ukrainlastega. mingi kaklusejutt käis koguaeg ja siis ken rääkis ukrainlastele enamvähem, kuskohas margus ja eldar ja need elavad ja poisid otsustasid kõik koos sinna minna. etnoh. kui kakluseks läheb võinii. järsku jooksid eldar ja margus tuppa sisse ja siis tuli kaka järgi ja siis kuldar, kes oli kauem olnud ja nende tüüpidega rääkinud ja kokku leppinud, et mingit kaklust ei tule, kui keegi enam ei põki. toomas oli selleks ajaks endiselt kadunud ja me kaja ja tiiaga suht põdesime, et kus ta on. anoh. varsti tuli tema ka. ja eldar oli kuri, sest torpan käis veel meie poisse süüdistamas ja kõik käskisid neil rahulikud olla, kuigi ukrainlased olid jobud ja võisid teha, mida ise tahavad.
varsti läksime magama. õhtuti tuli kuskilt klubist või minaeiteakust selline põntsuv muusika. IGAL ÕHTUL ÜKS JA SAMA. no täiesti haige. nii närvi ajas.

29.06
hommikusöögi magasime kogemata maha 3. koristajad vahetasid ainult prügi ja otsustasid põrandad sitaseks jätta. jess! kaja tsillis hotellis, tiia läks linna, ma läksin toomase ja kuldariga linna pulgakommi ja vett ostma. toomas ostis endale mingeid kossuriideid ja ma jõlkusin nendega lihtsalt kaasas, sest igav oli ja nendega koos oli koguaeg lõbus. lõunasööki sõin ka toomase, kuldari ja siimuga. kuldar ajas mul südame pahaks, niiet ma pidin söömise pooleli jätma. siis käisin eldari, marguse ja tauri juures, et kaja seep ja käärid tagasi küsida. nende elamine oli niiiii hull lihtsalt. asjad vedelesid lambist kõik kuskil hunnikutes ja kilekotid ja pudelid olid mööda tuba laiali. natukese aja pärast tuli meelis tuppa ja küsis poistelt, kes voodilina prügikasti viskas. ''aa, see sai kokaseks, niiet me viskasime ära.'' meelis ütles, et sellest tuleb pahandus ja ma ütlesin, et nad selle ära peseksid. eldar ja tauri läksid vannituppa seda pesema. vannitoas oli nagu äravoolutoru keset vannitoapõrandat, niiet kui dušiall käisid, siis ujus terve vannitoapõrand. läksin siis vannituppa vaatama, kuidas nad seda pesevad. põrand oli paksult vett täis lastud ja nad lohistasid lihtsalt voodilina mööda põrandat vee sees. samal ajal jooksis vannitoa ukse vahelt vesi kõik tuppa. siis nad võtsid selle üleni tilkuva ja käkras voodilina ja viskasid rõdule pesunööri peale. lihtsalt niimoodi kortsus nagu ta oli. nagu.. sellesmõttes, et.. võtke voodilina ja kägardage see kokku nagu siis, kui te paberit kortsutate. niimoodi viskasid nad selle pesunöörile. siis ma leidsin põrandalt kapi kõrvalt mingi teise samasuguse, ainult et kuivema ja mustema hunnikus voodilina. küsisin, et miks see põrandal on, aga eldar kiskus selle mult käest ära ja kuivatas enda jalad sinna. marguse asjad olid põrandal hunnikus, sest nagu ma aru sain, siis ta magaski põrandal. põrand ujus mingist kokast või õllest või millestiganes. päris hull ikka.
käisime ujumas. seekord tuli palju rahvast kaasa. ja siis ma avastasin, et kõik ajasid nahka. meie rühmast ja söögijärjekorrast ja üldse. õhtust sõime kaja, siimu, toomase ja paulaga. tiia ei viitsinud tulla ja pole ime ka. need järjekorrad olid suhteliselt haiged. niigi pikad ja siis mingid ukrainlased trügisid tervete tantsurühmadega vahele. siis oli viieteistminutilise kavaga esinemine, mis meil täiesti metsa läks. peale seda läks torpan erja juurde ja hakkas nutma ja ma täiega ehmatasin ära, et kas me tantsisime siis nii hullult. tegelikult oli torpani vend ära surnud ja kõik olid tõsisemad. kodus käisime pesus ja siis ma tahtsin jääteed, niiet me läksime kaja ja tiiaga ostma. ma ostsin ainult šokolaadi ja maksin ära. siis tuli meelde, et tahtsin jääteed ju. ostsin ära ja maksin ära. siis tuli meelde, et ma tahtsin vett ka, niiet ma ostsin selle ka. see tädi arvas vist, et ma olen veits ohhoo. poisid läksid jalkat vaatama, me istusime receptionimaja ees pingil kuldari, kaja, tiia, paula, heli ja meelisega. sandra oli ka vahepeal. suht tore oli. ma sain naerda jälle. ja siis. ma olin rahvusõhtul ühte täiega ilusat poissi näinud. me nagu hakkasime sealt just ära minema ja siis me pidime seisma korraks, sest rahvast oli palju ja see poiss vaatas mulle otsa ja ma naeratasin ja ta naeratas vastu ja ta oli täiega ilus. ja siis ma rääkisin kaks päeva kajale ja tiiale, kui ilus ta on. ja siis kui me seal pingil istusime, kõndis ta mööda jälle ja ma läksin täiega endast välja ja me läksime kaja ja loksiga sinna diskole vaatama, kuhu ta läks. vaatasime hullult ringi, siis nägime, et ta seisis seal. ma ütlesin, et mul savi ja läksin digikat tooma, et temast pilti teha. aga siis ma mõtlesin, et temaga koos oleks ägedam. (niisama olekski veits kahtlane ju. jooksen tema juurde, vehin talle digikavälguga näkku ja jooksen minema.) mitte, et ma küsida julgeksin, eks. ja siis ma käskisin kajal kõigepealt küsida ja et siis mina olen peale teda. ta hakkas sealt just ära minema, kui me tagasi jõudsime ja ma lükkasin kajat selja tagant, niiet see nägi suht naljakas välja ja siis kaja läks lambist tema juurde ja küsis, et kas temaga pilti saab. ta ütles, et muidugi saab. ja siis ma tegin ka ja siis ta küsis mult, et kas keegi tahab äkki veel. no tal võis suht imelik olla, jah. mingid lambikad tsikid tulevad juurde ja küsivad pilti. aga no ta oli nii ilus. peale pildi tegemist läks ta oma tüdruku juurde, kellel võis veel imelikum olla, aga noh. meil oli küll lõbus.
ma olin pingil istudes kõikidele tsau öelnud ja ma ütlesin kahele mingile tüübile veel. no ups. üks oli nii täis, et täitsa haige ikka. jooksis koguaeg ringi igalpool ja lällas. selleks ajaks olime me seal tiia, kaja, heli, paula, loksi ja toomasega. ja siis need jotad rääkisid seal hullult juttu meiega ja see rohkem täis tüüp ütles, et me pa ruski räägiksime, sest ta ei saa inglise keelest aru. siis seletas seal midagi vene keeles ja ma ütlesin, et ja ne panimaju. igakord kui ma seda ütlesin, ütles ta vastu, et ta toše ne panimaju. siis me naersime ka hästi palju ja nad tegid meie naeru järgi. ja vähemtäis tüüp tahtis, et ma teda paulaga koos pildistaksin. varsti läksime ära nende juurest. maja ees tee peal saime nendega jälle kokku. rohkem täis tüüp vedas mingi pingi muruplatsilt tee äärde. nad tahtsid, et ma neid veel palju pildistaksin ka ja igakord, kui ma rohkem täis tüübile mõnda pilti näitasin, kus ta peal oli, siis ta karjus: ''ETA JAA? ETA JAAAA!'' ja siis jooksis ringi jälle. siis saime teada, et rohkem täis kuti nimi oli misha ja teise tüübi nimi oli sasho. vasakpoolne on sasho ja parempoolne misha.















nad küsisid meie nimesid ka mingi sada korda. läksime pinkidele istuma, nende eest ära, ja nad tulid uuesti. ja siis rääkis see rohkem täis tüüp meiega juba inglise keeles, kuigi ta väitis varem täiesti kindlalt, et ta seda ei oska. õpetasime neid meie nimesid hääldama. nad ütlesid kaja nimeks ''koja'' ja paula-helena oli ''poola helala''. siis lasime neil hääldada mingeid selliseid sõnu nagu ''õun'' ja ''ülo'' ja ''võõras'' ja muud sellist. lõpuks said nad sellega päris hästi hakkamai. ja siis nad ütlesid meile koguaeg, et me neile keppi annaksime. tegelt see tähendas, et me plaksu lööksime või midagi. viskasid koguaeg enda käe meile ette ja ütlesid: ''keppi!'' ja siis toomas ütles neile, et eesti keeles tähendab see ''fuck'' ja siis sasho andis jälle enda käe ette ja hüüdis: ''fuck you!'' ega vist ei olnud nad täis või. lõpuks tahtsime neist lahti saada. hakkasime tuppa minema, aga nad tulid meile järgi, niiet me jooksime täiega eest ära. läksime meie tuppa kuuekesti. loks oli vahepeal kuskile ära läinud. siis me rääkisime seal tükk aega juttu ja vahepeal käisid eldar, margus, tauri ja kaka meie toas ja eldar oli hullult täis ja haises täiega alksi järgi ja ma veits õiendasin temaga ja nad läksid kohevarsti ära ka. kuskil kolmepaiku läks toomas magama ja kohe peale teda paula ja heli ka. ma jäin umbes kell neli magama ja hommikul olin väsinud.

30.06
magasime hommikusöögi kogemata maha 4. ärkasime veidi enne lõunasööki ja ootasime koristajaid, kes otsustasid jälle tulemata jätta. käisime kaja ja tiiaga lõunat söömas ja peale seda läksime kolmeks tunniks linna. ostsin endale ühe pluusi ja avastasin, et mul oli raha otsas. eldar, tauri, margus ja kaka tulid ka pärast ja kuldar ja toomas ja me käisime metal shopis, mida me kaja ja tiiaga otsinud olime ja millest poisid nädal aega rääkinud olid, aga mida me ise leida ei suutnud. seal oli täiega lahedaid asju, aga nojah.. mul oli raha otsas. ostsin nirvana kruusi ja piissi kõrvarõngad sealt. kõrvarõngad pole eriti ägedad, aga kruus mulle meeldib. peale seda käisime ujumas, sealt läksime otse õhtust sööma. siis läksime toomasega marguse, eldari ja tauri tuppa jälle, kus ma eldari pärast vaimse trauma sain. peale seda läksin meie tuppa, aga loks magas seal jälle, niiet ma läksin toomase voodisse lebotama, mis oli minu omast palju mugavam ja siis otsustas kuldar mulle enamvähem samateemalise, aga karmima vaimse trauma tekitada. vahepeal käisid poisid raha vahetamas. nad tahtsid seda rahavahetajaonu filmida, aga ta nägi seda ja jagas seal jälle ägeda näoga raha ja siis lõpuks virutas selle täiega laksuga vastu seda lauda ja niiiiiiiiiiii naljakas oli. kui me välja läksime, siis ma lehvitasin talle ja ta saatis mulle õhusuudluse. sellepärast ei tahtnud ma pärast ise raha vahetada. etnoh. ma ei oska ju midagi öelda, kui ma raha sinna panen ja siis oleks mark olnud. andsin raha kaja kätte, aga läksin ise ka sisse kaasa. ta vahetas seal raha, vaatas mulle otsa (ma üritasin naeru täiega tagasi hoida) ja pilgutas mulle silma. siis natukese aja pärast pilgutas uuesti. siis pilgutas kajale silma. siis jälle mulle. ja niimoodi kordamööda terve aja. normaalne mees. peale linnaskäiku läksin poistega pitsat ostma, aga nad ütlesid, et nad lähevad kõik järgmisel aastal rahvatantsust ära ja siis ma hakkasin mõtlema, et siis on ERITI mõttetu seal käia ja siis ma olin natuke nagu kurb või vihane või midagi ja kõndisin sealt ära, aga eldar tuli järgi ja mul oli vaja toidupoes käia, niiet ta tuli kaasa minuga. ma naersin terve aja lihtsalt selle jutu peale, mis ta rääkis seal. siis käisin korra poistetoast läbi ja läksin kohvrit pakkima, mis ei edenenud eriti hästi. asjad ei mahtunud sisse ja üldse oli jama. siis tulid kuldar ja toomas meie tuppa ja mõlemad tahtsid vist magada tegelikult, aga me ei lubanud neil jälle ära minna. põhimõtteliselt olid kõik vait, aga jah.
sellel päeval oli vahepeal mark ka. me kuulsime, et megakad (megabeibed, teate küll, kes.) rääkisid rõdul nagu kedagi taga. ja me arvasime, et jälle meid, aga me enda rõdult ei kuulnud hästi. sandra, heli ja paula olid nende kõrvaltoas ja me tahtsime nende tuppa kuulama minna. jooksime siis hullult kiirelt nende toa poole ja vaatasime, et uks oli lahti ka veel, aga see oli vannitoauksega nagu risti, niiet see oli põhimõtteliselt nagu ikkagi kinni võinii. ma ei oska seletada. ja me lükkasime lambist ukse lahti. ja üllatusüllatus. kelle tuppa me jooksnud olime? megakate. ojee. liis ja kaka tegid seal voodis midagi ja kaja karjus üle toa: ''oi pekka, vale tuba!'' ja me jooksime sealt välja. ma ei tea, kas me isegi ukse kinni panime. no heaküll, veits metsa läks sellega.

01.07
selleks ajaks ei tahtnud üldse koju minna. kell neli hommikul hakkasime sõitma. ma alguses olin hullult rõõmus ja naersin jälle ja üritasin inimestega juttu rääkida, aga kõik ütlesid, et ma ei naeraks ja vait jääksin, niiet ma kuulasin empekolme ja jäin magama. sick puppies- all the same pole kunagi varem nii hästi kõlanud. ükskord oli tegelikult veel. tavaliselt tekitab see rohkem magamise ajal külmavärinaid. häid külmavärinaid. tegelikult oli suhteliselt paha olla ja kael valutas ja siis ma tahtsin juba kiirelt koju saada. kell pool kaheksa oli mingi bensuka juures söögipeatus. kerge padjanägu oli peas, aga pole viga. ma ei söönud midagi peale ühe marsišokolaadi, sest ma olin unine ja väsinud. ma ei läinud isegi värsket õhku hingama. ainult vetsus käisin ja lebotasin bussis edasi. sõit läks seekord kiiremalt. kuskil kuue tunni ringis. lennujaamas pidime viis tundi passima. ma vahepeal magasin ja siis ärkasin üles ja omastasin toomase asju (päikeseprillid ja jalatsid). lõpuks tahtis toomas enda päikeseprille tagasi ja andis mulle enda vanad. (lõpuks saingi endale.) siis saime lennukile. seal oli mingi passikontrollijaonu. selline suhteliselt pontšik ja suhteliselt vana ja natukese habemega, kes vaatas mu passi, vaatas mulle otsa, andis selle mulle kätte ja pilgutas mulle silma. misasja nagu. ma sain vähemalt naerda jälle tükk aega. seekord küsis piletitädi, kas ma tahan akna alla või vahekäiku. ma ütlesin, et akna alla. minu kõrval oli tühi koht ja selle kõrval üks onu, kellel oli kaks uhket mobiili, kes magas suu lahti ja kes nägi päris äge välja. selline filmitunne tekkis. nagu päris. ma tahtsin õhkutõusmist näha, sest see on mu lemmikkoht lendamise juures ja saate aru, ma jäin nagu enne õhkutõusmist juba magama! süüa ma ka siis loomulikult ei saanud. vahepeal ärkasin korra, sest külm oli ja ma tahtsin pusa selga panna ja siis magasin kuni lennu lõpuni. tšehhi lennujaam oli ebamugav. ma ostsin sealt viie euroga paki küpsist, ühe pulgakommi ja paki nätsu. viie euroga. see on üle 75 krooni ju. viis tundi pidime passima jälle. mängisime kaarte vahepeal ja ma pikutasin ja lebotasin niisama. lend hilines 20 minutit. lennukis istusin jälle eldari ja marguse kõrval. ma tahtsin, et nad šõud teeksid, aga torpan oli nende peale kuri, et nad mind kiusavad, niiet nad lõpetasid ära. naerda ma sain ikka. nad ajasid mingit haiget juttu ka. eldar võttis jalatsid jalast ära ja siis ütles, et ta saab nüüd jalaseene ka sealt. ''ema tõmbab hommikul puraviku mättalt maha ja hakkab praadima.''
taevas oli hullult ilus ja altpoolt oli kõik pime. kell oli peale kahtteist juba, niiet taevas oli selline oranžikas ja roosakas ja sinine. päev otsa magamist andis tunda. kõik olid hullult lampis ja unised, aga mina, kes ma olin terve aja maganud, olin endiselt täiesti ärkvel. und ei tulnud, aga väsinud olin, niiet ma tahtsin kiirelt kas koju või bulgaariasse tagasi. bussis olin ma jälle täiega energiline ja üritasin siimuga ja tauriga ja tiiaga ja kõikidega juttu rääkida, aga kõik käskisid mul jälle vait jääda. ma kutsusin toomase isegi enda kõrvale istuma, et ta šõud teeks, aga ta vajus kümne minuti pärast mu õla peale magama ja kõik olid nii vait, et ma jäin ka magama ja ärkasin täiega suure ehmatusega selle peale, et erja tuli toomast äratama, sest me olime aasperes. eesti oli teistmoodi ja imelik oli kodus olla. hea, aga teistmoodi.

(tegelikult ma arvan ka, et päris äge on reisikirjeldust kirjutada nii, et kõik mu laused on ehituselt umbes sellised: ''ja siis me tegime seda ja siis seda ja siis me tegime seda ja siis me otsustasime seda tegema hakata.'' ja tegelikult mind suhteliselt häirivad mu parasiitväljendid. näiteks see, et ma iga lause ette: ''mitte, et..'' ütlen. aganoh. jah.)

so never mind the darkness, we still can find a way.

ma olen mingi kolm tundi seda reisi kirjutanud, sest mu märkmed on nii haledate märksõnadega, et ma ei saa neist midagi aru. homme kirjutan lõpuni äkki. kell on palju. täna raiskasin päeva jälle. magasin palju ja siis laadisin pilte fotoalbumisse (ikka veel pole ära laadinud) ja siis.. jah. ei teinud midagi. ja siis kell kuus läksin staadionile ja vaatasin jalkat. suht tore oli. ma sain küll naerda. ja siis tuli sten ja kõndis lambist keset mängu staadioni keskele ja hakkas mulle lolli juttu ajama ja imelikke nalju tegema, millele ma pihta ei saanud ja varsti sai mäng läbi ja me käisime toomase, eldari ja loksiga poes. nemad käisid, tähendab. kadit nägin ka üle saja aasta. ja siis ma kõndisin koju ja toomas sõitis rattaga kõrval ja ma rääkisin sellest, kuidas ma täna paanikas olin, sest ma arvasin, et arvuti tõmbas mu telefonimälu tühjaks. vahepeal oligi kõik kustunud, aga siis see tuli kuidagi tagasi ja ma olin nii õnnelik, et ma ei tea. tahaks, et pildid laetud ja blogi kirjutatud oleks, et ma teisi pilte laadida ja teisi asju kirjutada saaksin. väga tahaks. midagi muud tahaks ka. ja ma lähen kaija sünnipäevale järgmisel nädalal. ja laupäeval maale. oli vist laupäeval. või pühapäeval või millaliganes. magama peaks minema, enne kui keegi kurjaks saab.

hommik2.

täiesti haige, kuidas ma terve oma eilse päeva mingite piltide laadimise peale ära raiskasin. ja siis ma unustasin need ööseks veel fotoalbumisse laadima panna, niiet ma pean täna edasi laadima, niiet mu arvuti on siis jälle aeglane, niiet kokkuvõttes on suht jama. jasiis ma alustasin eile tegelikult bulgaariareisi kirjutamist, aga kell oli palju, niiet ma ei jõudnud üldse. varsti hakkavad seitsmekümnendad. ma pole nii ammu näinud. sõpru pole ka ammu näinud, peaks vaatama täna. täna peaks üleüldse vähem arvutis olema, sest ma eile olin palju ja ma ei taha. oi, süüa saab.

hommik.

ma läksin eile kell neli hommikul magama, sest nii valge oli, et imelik oli üleval olla. janoh, uni oli ka. kell üksteist hakkas raadio äratuskell mängima, kell pool kaksteist telefoni äratuskell. mõlemad panin kinni ja magasin poole kolmeni. keegi oleks võinud mind äratada tegelikult ju.
ma laadisin pildid arvutisse. kõik on udused ja jamad, mis on suhteliselt masendav, eksole. nüüd peaks need fotoalbumisse laadima, aga see võtab odavalt kaua aega ja need on jamad ka, niiet siis kõik arvavad, et ma olen loll. igastahes. kohevarsti, kui ma need sorteeritud saan, siis ma hakkan laadima. ja põhimõtteliselt võiks selle reisi siia blogisse ka ära kirjutada, sest hetkel on mul veel midagi natukenegi meeles. agaagaaga. tegelikult ei viitsi ma eriti. tegelikult ma ei viitsi eriti midagi. magada tahaks. jäätist tahaks ka, aga kõht on täis. ma sõin täna üle saja aasta midagi peale spagettide. vähe sõin, aga kõht on nii täis, et täiesti hullumaja. tahakstahakstahaks midagi veel.

kodus.

ja väsinud. homme kirjutan. mul pole praegu äge olla.