and no one kills the children anymore.

somewhere old heroes shuffle safely down the street
where you can speak out loud
about your doubts and fears
and what's more no-one ever disappears
you never hear their standard issue kicking in your door.
you can relax on both sides of the tracks
and maniacs don't blow holes in bandsmen by remote control
and everyone has recourse to the law
and no-one kills the children anymore.
and no one kills the children anymore.

ma polegi täna blogi kirjutanud. alustaks siis kõige tähtsamast.
1)
võite aplodeerida.
ma leidsin sahtlitest:
* 10 märkmikku, mida alati kasutada plaaninud olen, aga mille puhul see ainult mõtteks jäänud ongi, sest need on kas liiga ilusad või pariisist toodud.
* 3 kondoomi, mille eksiteerimine minu sahtlites väga veider on.
* 4 käevõru, millest ühte ma paaniliselt otsinud olen.
* 13 jäätisepulka.
* bioparox.
* 14 joonlauda, kuigi ma olen alati arvanud, et ma olen täiesti joonlauatu, sest neid pole kunagi läheduses, kui mul neid vaja läheb.
* 41 krooni ja 50 senti.

koolikoti väikesest sahtlist leidsin:
* 2 õhupalli.
* 8 jäätisepulka.
* 2 pastakat. (mul on neid pinalis nüüd mingi tsiljon.)
* taskurätipakk, mida mul alati liiga vähe on.
* 3 ostutšekki.
* 3 bussipiletit.
* kätekuivatuspaberi tükk.
* lihapiruka kilekott.
* mahlapulga jäätisepaber.
* helkur.
* hambapasta.
* patsikumm.
* 85 krooni.

ja hiljem leidsin ma veel 102 krooni, mis tähendab seda, et mul on null krooni asemel kakssada kakskümmend kaheksa krooni ja ma polegi täiesti pankrotis. no rahakassas on ka raha, aga ma ei tea, millal ma neid sente vahetada viitsin. või kus. ma pole neid kunagi ise vahetanud. peaks üle lugema mingi päev. ega seal palju pole vist, ma ei pane sente peaaegu kunagi kassasse millegipärast.

aga üldiselt ütleks seda, et mul on iseenda pärast paha olla. ma ei talu tegelikult mingit rõvedat segadust üldse ja nüüd leian endal mingi kotitäis prahti ja pidin kuskil sahtlihunniku otsas elama, sest ma ei suutund otsustada, millisest otsast koristamist alustada. rõve. rõverõve. ma kavatsen uuesti korralikuks hakata.

2) homme on esimene september. me oleme lottega üksinda kodus.
ma panen kooli selga lillelise seeliku, sinise topi, beeži boolero ja oma beežid uued sisejalatsid. mitte, et see mingi vajalik info oleks, aga mult on mingi tsiljon korda küsitud, mis ma selga panen, niiet selle veel ühe korra ära märkimine ei tapa kedagi.
ma suht ootan homset.

3) deviantart on siiamaani positiivne olnud. mu pilte on juba feivitud ja puha, niiet.. jah. ma siiski kardan veel. tahaks sinna midagi lisada, aga mul pole midagi. pole ime ka, kui mu arvuti tühi on.

4) homme on tõehetk. nagu.. see saade, mitte mingi tõehetk. ma olen seda sellest ajast oodanud, kui see reklaam esimest korda tuli.

5) ma ei vaadanud täna american idolit. no see oli ainult naiste saade ja mul on oma kaks lemmikut olemas ja mõlemad on mehed (david archuleta, jason castro), niiet ma ei viitsinud täna.

6) PINK FLOYD ON NII HEA JA MA NII ARMASTAN SEDA JA MA LÄHEN IGAT LAULU KUULDES NII (HEAS MÕTTES) ENDAST VÄLJA, ET TAHAKS RINGIRATAST JOOSTA VÕI MIDAGI.

7) ma peaksin tegelikult juba magama, sest ma ei saa hommikul üles. lõpuks ikka saan, aga ma näen ilmselt nagu täielik paadialune siis välja.

8) Karl ütleb:
see aasta hakkab kildu saama

keegi, kes jagab minu arvamust! (rohkem nagu lootust tegelikult.)

deviantart.

no ma siis mõtlesin, et ma võin selle konto teha ka ju. muidu lihtsalt hälisen siin jälle. keegi niikuinii seda ei vahi ja vahet pole, mis ma sinna topin. igastahes. hakkasin kasutajanimesid proovima. noh.. kõik, mida ma proovisin, olid laulupealkirjad või lauljad, aga sellegipoolest nagu.. kõik on kinni!

kurtsin ritile. (irww on endiselt naerev ja kätega vastu maad peksev smail.)

lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
kõik, mida ma tahan on kinni mingite jobude poolt, kes deviantarti isegi ei kasuta. ja kõik kirjutavad ka neile seda, et nad on nii jobud, et nad häid kasutajanimesid kulutavad.
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
hahaha:D
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
mis nt?
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
no.. carpediem, imagine, hotstuff. irww
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
hotstuff irww
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
hotstuff kasutab ju
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
no tema jah.
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
tal on ilus pilt isgei üles laaditud ja irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
aga kinni on ikkagi.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
hahaha
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
pinkfloyd on ka kinni. nii änkspänks oleks olnud
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
lennon on ka kinni.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
paneks lennnon.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
MUSICBOX, COMFORTABLYNUMB! MIS INIMESTEL VIGA ON?!?!?!?
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
ma saan aru küll, et ma võiksin ka väljapoole laulude ja bändide nimesid vaadata, aga siiski!
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
pane mingi laulu n
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
nimi*
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
no ma räägin, et kõik head on kinni.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
mingi ''juulikuulumi'' või ''unfaitful'' on arvatavasti vabad ainult.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
teist ma ei usu tegelikult.
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
irww
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
juulikuu lumi... (hah)
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
paneks juulikuulumi.
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
suht sick. :D
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
go ahead irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
goahead on ka kinni!
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
feverfortheflava on lahti! aga see on nii mõttetu pealkiri. pealegi see laul räägib ainult seksist ja isegi, kui see mulle täiega meeldib, ei julge ma selle pealkirja sisu arvata.
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
mis vahet sellel ooon!!!
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
sa võid suckmynipples ka panna, kedagi ei süga, ainult sa saaksid siis veidi pervode külastusi..
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
strawberryfields on ka kinni. ;(
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
suckmynipples. irww
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
irww
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
SHINYHAPPYPEOPLE ON KA KINNI, KURATVÕTAKS.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
ghettogospel ka! ;S
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
proovi happypeoplelaughing siis
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
gangstasparadise ei tahtnud proovide ve
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
happypeoplelaughing on vaba. aga see pole sama.
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
GANGSTASPARADISE ON VABA!
riti tehke muidugi nalja edasi, et ma päris ära lämbuksin ütleb:
HAHAHA:D
lennon. dig that hole in the sun. ütleb:
LOVEISNOISE ON KA VABA

ma ei tea, miks see peab laul olema. ma tahan selleks midagi, mis mulle meeldib. laul tundub kõige sobivam.

long you live and high you fly.

High:
tee endale deviantarti konto. KOHE

ma mõtlesin koguaeg, et kui ma uue kaamera saan, siis ma hakkan rohkem mõttekamaid ja paremaid pilte tegema ja teen endale deviantarti konto ja puha. no ma saan aru, et mul pole see kaamera nädal aegagi olnud, aga ma mõtlesin, et ma vist siiski ei julge deviantarti. või noh. see pole selline julgemine ju nagu see, et ma ei julge üksinda kodus olles õhtul alla korrusele minna. see on selline julgemine, et.. ma ei tea. mul tekivad sellises kohas niikuinii mingid alaväärsuskompleksid. seal on kõik inimesed, kes fotograafiaga tegelevad ja igasuguseid hullult häid pilte teevad ja siis ma olen seal oma paari pildiga, mille puhul ma ka koguaeg kahtlen, kas need peaksid seal olema või mitte. ja samas tahaks täiega teha. see on tegelikult hullult nõme, kuidas ma nii mõttetute asjade pärast ennast imelikult tunnen. see on umbes sama, kui see, et ma kunagi foorumitesse minna ei julge, sest tavaliselt on seal juba mingi kindel tuttavate inimeste rühm ja siis ma läheksin nagu nende rahu häirima või misiganes. mitte, et ma arvaksin, et ma deviantartis kellegi rahu häiriksin. selle kohta arvan ma lihtsalt, et ma pole selleks piisavalt hea. võibolla võtan ma julguse millalgi kokku ikkagi. kell on üks. ehk siis on täna 31. september. homme(täna) on viimane vaba päev. instant star + american idol! midagi peaks nagu veel tegema. ah jaa, jaa, jaa.. sellest ma vist polegi siia kirjutanud. et noh.. peaks sahtlite koristamise lõpetama.

i saved the world today.

OH PLEASE PLEASE TAKE ME THERE. nii võimas ikka, et annaotsad.
ja ma nii haigelt palju armastan syd barrettit ikka. kui ta elus oleks, otsiksin ma ta üles ja kallistaksin teda tund aega järjest.

käisin kaja ja kuldariga väljas. läksime rahvamaja taha, kus mingid suht jotad venelased olid. kaks tükki olid nooremad ja nad tulid meiega juttu rääkima. päris pikalt rääkisid. üks oli mingi saša või paša või kesiganes ja teine oli mingi slusjamusja. ma ei mäleta üldse. rääkisid sellest, kuidas nad pärnust on, aga vihulas töötavad ja koguaeg läbu panevad ja täis on. küsisid, kas haljalas klubi ka on. hea kild. muidu olid suht normid tüübid. tahtsid kuldarile pudeli õlut anda ja kui kuldar ütles, et ta ei taha, siis nad surusid selle talle peaaegu vägisi kätte. kuldar ikka ei võtnud. siis see slusja tüüp (ta rääkis täiesti korralikult eesti keelt, teisest oli suht raske aru saada) küsis, et kas ma olen fotograaf ja ütles, et kui ma pärnusse lähen, siis ta võib mulle tööd sebida. ma arvan ka, et ma täiega olen fotograaf ju ja lähen pärnusse ja teen seal mingit tööd. nad ütlesid seda ka, et kui me pärnusse läheme, siis me peame nendega koos pidu panema. ma külmusin surnuks seal ja vanaema saatis mulle umbes 30 tühja sõnumit, mis oli täiega friiki, sest kaisa saatis ka eile just tühja sõnumi mulle.

love is noise.

rõve on olla. pea valutab ja ma olen hullult väsinud ja kõik muud hädad jälle. ma magasin hommikul kauem, kui mul plaanis oli, aga ma olin sellest täiesti teadlik ja ma tegin seda rahulikult, ilma ärgates selle peale vihastumata. asi oli selles, et ma nägin pikalt mingeid unenägusid. head unenäod olid, aga
1) ma ei mäleta neist midagi peale selle, et seal oli ryan donowho, kes ei näinud välja nagu tema.
2) need kestsid kokku hullult pikalt.
3) mulle on juba kaks inimest öelnud, et nad mu unenägude kirjeldusi niikuinii ei loe.

eelviimane vaba päev. hommikul pasitis mu aknast korraks päike sisse, aga isegi see ei suutnud mind voodist välja ajada. ma pole üldse rõõmsatujuline, teate. kooliajaks oli mulle seda küll väga vaja.
täna on kyle xy, mille ajal ma jälle oma sahtleid koristan. eile suutsin filmi ajal nii palju teha, et ma panin mingid tööd ja asjad ära. ma arvasin, et mul on kapiotsas nende jaoks kaust, aga ma avastasin, et ma rühmitasin millalgi kõik tööd ja asjad õppeainete järgi ära, aga ma olin eile sahtlipahna kõik ühte hunnikusse pannud. noh.. ma sorteerisin need eile ka ära, aga teistmoodi. ja ma ei viitsinud neid ümber rühmitama hakata ja ma panin need kõik lihtsalt ära. küll ma kunagi teinekord rühmitan siis.

mõni eit ajab nii närvi. kui ta meie klassist ära läinud poleks, siis ma annaksin talle esimesel septembril natukene lõuga, et ta nägu selliseks jääkski ja ta kõik oma pildid ilma pingutuseta ära teha saaks ning elulõpuni rõõmus oleks.

melee on nii hea. õgh. ja kõik need bändimehed sööks ka ära.
MU PEA VALUTAB ja mul on külm. jälle. peaks riidesse vist panema.

huh.

film üldiselt oli suht nõme, aga sean patrick flanery oli haigelt ilus ikka. + seal oli üks semisonicu laul.

WUT?! SEAN PATRICK FLANERY MÄNGISKI POWDERIT?!?!?!?!?!?!?!? OH ISSAND, ISSAND, ISSAND, MA PEAN RAUDSELT SELLE IKKA ÜLES OTSIMA. mul on selle filmiga mingi teema alati olnud. ma kunagi ammuammu nägin seda tv3-st. hästi ammu ikka. mitu aastat tagasi. ja mulle meeldis see täiega. umbes aasta aja pärast nägin uuesti. ja peale seda pole kordagi näinud ja vahepeal, kui ma netti veel normaalselt kasutada ei osanud (jah, nii ammu oli), arvasin, et seda filmi ei eksisteerigi. no igastahes nüüd millalgi ükskord ma hakkasin seda vaatama, aga seal netileheküljel laeb ilgelt kaua ja see rikub täiega filmi ära ja peale kümmet minutit ei laadinud enam edasi. ma kahtlen, et seda videolaenutuses on. äkki on juutuubis? see on hea film ja see on ilus mees ja täna ta meenutas terve aeg mulle kedagi. ma väga kahtlen muidu, et see powderi pärast oli. ta meenutas mulle kedagi, keda ma tean. vist.

juutuubis ei ole. no veits arvata oligi. ma pean vist selle filmileheküljega uuesti proovima. no ma tean, et ma praegu üleerutun selle filmi peale, sest ma avastasin, et sean on ilus, aga.. nojah. too oli hea film! üleüldse ei saa keegi mind ainult tema pärast vaatamises süüdistadagi (haha, hea asi, mille suhtes süüdistada), sest ta on seal kiilakas, punaste läätsedega ja lumivalge. aga no.. kammoon! (oh great, see on netis kõige nõmedama.. selle.. asjaga. noh selle.. misiganes. põhimõtteliselt saab seda kümme minutit vaadata, siis jääb see seisma, siis uuesti kümme minutit jne. rikkumine noh!)

no vaat, kus üllatus.

mul ei olegi palavikku. oh ei tea, ei tea, kas sellel võib midagi pistmist olla sellega, et SEE LOLLAKAS KRAADIKLAAS MUL KAENLA ALL EI PÜSI. ma ei usu, et mul muidu ka palavikku oleks, aga siiski, kui saaks vähemalt kraadiklaasi normaalselt, siis oleks ÜLITORE, sest mul oleks üks kuradi nõme asi vähem, mille pärast vihastada.

igaksjuhuks mainin teile kõikidele, kelles ma võibolla kahtlusi tekitanud olen, et ma ei ole bipolaarne. mul on lihtsalt kerged hood. näiteks.. oh ma ei tea.. SELLE PEALE, et terve mu aasta aja tegemised ära kustuvad ja inimesed mind meelega vihastamas käivad ja mu tuba nagu mingi friking hullumaja on ja ma seda korda teha ei suuda, sest seal pole kuskilt alustadagi ja mingid väärakad uimased kärbsejobud mu peal päevast päeva hüppavad ja paarituvad ja mul mingi lollakas krooniline nohu ja haige köha ja imelik hambavalu on!

KÜLL ON VAHVA,

et mõni inimene ei saa üldse aru, mida sobib teha ja mida mitte. kui mulle helistada ja mind välja kutsuda ja kui ma ütlen, et mul on halb olla ja ma ei taha, siis täiega tuleks mulle uksetaha lõugama ja mind veel rohkem ärritama, eks. niigi mul on nii rõve olla ja ma olen nii närviline ja tahaks kõikide peale karjuda ja selline tunne nagu aju annaks kohe järgi ja lendaks õhku või midagi, aaaaga muuuuuidugiiiiiiii on ju vaja veel siia tulla, et ma saaksin oma vapustava stiilikombinatsiooniga dressipükstest, kleidist ja suurest kampsunist, õue minna. muidugi tuleks! seisaks väljas ja ärritaks kümme minutit mu koera. siis helistaks ja ärritaks mind. siis ajaks mingit lolli iba ka, kuni ma lihtsalt täiest kõrist jälle karjun. ja siis pean mina ennast pärast halvasti tundma? MA ARVAN KA. mul on selline külma ja kuuma rõve segu ja niiiii rõve on olla ja MA KORISTASIN TUND AEGA NEID SAHTLEID, AGA NEED ON TÄPSELT SAMASUGUSED JA MA EI SAA ARU, HOW IS THAT POSSIBLE. minu toa äratuskell on tund aega ees ja ma arvasin enne, et hauss hakkab. ja ma sain alles nüüd aru, et see alles varsti hakkab nüüd ju. selle ajal kavatsen ma koristada. hetkel kuulan ma vist rahustuseks mingit muusikat ja kraadin ennast igaksjuhuks korra veel.

ma magasin hommikul elektrilise kärbsepiitsa (loe: reketi) kõrval ja ehmatasin ärgates.
eile oli sõprades john stamosega osa. jee! ta on nii äge. (mis tuletab mulle meelde, et ma pidin charlie sheeni hotlisti panema ja ma pean seda misiganes saadet vaatama hakkama, kus ta mängib.)

mu pea hakkas valutama ja mul on viimasel ajal mingi köha. see tuleb eriti peale söömist ja joomist ja see on väga rõve. semu jälle haugub. OOOOH, KUIDAS MA LOODAN, ET KEEGI TULI VEEL MIND UKSETAHA NÄRVI AJAMA.


NO MIDA PERSET. muidugi. MUIDUGI HAKKAS HAUSS KELL ÜHEKSA! MUIDUGI HAKKAS! no eks ma vaatan siis nüüd mingit lollakat romantilist komöödiat! (piltide järgi tundub see mees, kes seal mängib, ilus. PAREM OLEKS, VÕI MA VISKAN KÕIK NEED SAHTLID, MIDA MA JUBA MINGI FRIKING VIIS NÄDALAT KORISTAN, AKNAST ALLA.)

kool?

positiivsed küljed koolimineku juures.
* mul on 22 uut ja 13 vana klassikaaslast, niiet sel aastal on palju inimesi, kellega suhelda.
* saab uusi kooliasju kasutada.
* selles klassis on lihtne nähtamatu olla. (halvematel päevadel hea.)
* ma saan getteriga istuda ja meil oli juba eelmisel aastal koguaeg ülilõbus.
* meil on getteriga hea istekoht.
* ma saan jällegi targemaks.
* ma ei maga oma päevi maha ja mul pole just väga tihti igav.
* meie klassi jäid suuremas osas toredad inimesed järgi, niiet suhteliselt tore peaks olema.
* ma lähen soome.
* võibolla hakkan ma lõpuks veetma rohkem aega kasulikke ja meeldivaid asju tehes. (õppides, lugedes, kirjutades, koristades, joonistades, pildistades.)
* ma olen selle pärast juba praegu ülielevil.
* mul on mingi maniakaalne kinnisidee, et see õppeaasta peab mul hullult tore tulema.
* mul on ainult üleminekueksam.
* ma olen suure osa inimestega juba vähem või rohkem suhelnud. (ka siis, kui ma neid kardan. bulgaariareis helpis ka väga palju.)
* ma muutun võibolla vähemalt nüüd tagasihoidlikumaks.

negatiivsed küljed koolimineku juures.
* meie klassis on palju uusi inimesi, keda ma lihtsalt paaniliselt kardan.
* selles klassis on üpris kindel, et ma olen nähtamatu. (mitte, et ma ilgelt suure tähelepanuvajadusega oleksin, aga täiesti vaikselt kuskile massi sulandumisega pole ma ka harjunud.)
* kõik arvavad ilmselt juba praegu, et ma olen imelik. (can't blame them.)
* ma pean õppimisele palju aega kulutama.
* ma pean oma sahtleid koristma.
* uued õpetajad.
* mul hakkab venekeele hinne üks olema.
* mul hakkab kiire olema.
* ma pean 5-7 tundi tavalisest varem ärkama.
* ma ei saa arvutis olla.
* üliemotsionaalsus, mida ma juba mainisin ja mis tugevneb arvatavasti kooliajal.
* stress, mis tekib mul üpris kergelt.
* harjumatu ülesanne iga päev kooli kõndida, mitte kodus poole päevani magada ja siis lihtsalt niisama istuda.
* ma pean palju kõndima.
* suve pole olnudki.
* aaspere-haljala jooks, milles ma niikuinii viimaseks jään, ükskõik, kas ma rakendan oma turbopowerkiirust, sörgin või jalutan.
* vaheaegade vahelise aja ''ära kannatamine ja üleelamine''. (selles mõttes, et ma ootan ühte vaheaega ja kui see on läbi, siis hakkan päevi järgmise vaheajani lugema. vahepealne kooliskäimine oleks nagu maeiteamis. üheksandas klassis oli see mul kusjuures väga väike, ma loodan, et sel aastal ka. kõik olenebki ilmselt sellest, kui põnevaks ma kooliaja enda jaoks teen.)

aga üldiselt ootan ma kooliminekut. noh, peale nende negatiivsete asjade kirjutamist enam mitte nii väga. väga ei tohikski vist, sest niikuinii ma tüdinen koolist ära, niiet mul oleks viimane aeg nautida oma kolme viimast vaba päeva. mis oleks parim tegevus selle tähtistamiseks? SAHTLITE KORISTAMINE JUBA ÜKSKORD, KURAT VÕTAKS.

do you believe in rock 'n' roll, can music save your mortal soul?

ma olen nii nõme ja nõme ja mitteäge ja nõme ja ma ei viitsi üldse koristada. ma ei saa aru üldse, mida ma vingun, kui mul oleks kümme korda lihtsam need sahtlid lihtsalt ära koristada ja rahul olla. tegelikult on neid räigelt raske koristada, sest seal on nii palju pahna, mida ma ära visata ei raatsi.
mul oli enne nii külm ja paha, et ma arvasin, et ma olen haige. palavikku polnud, aga ma jäin siia voodisse kohe magama. mul see raadio mängis kõrval, aga lotte tuli midagi jamama. järsku jäi raadio vait ja ma ärkasin üles. lotte ehmatas täiega: ''MINA EI TEINUD MIDAGI!'' ma ei mäleta, mis ma ütlesin, igastahes ta vist arvas, et mul käis niisama muusika, sest ta pani mu pleilisti mängima ja teist korda ärkasin ma ''hüvasti kollane koer'' peale. ma üritasin edasi magada, aga mulle tundus, et ma suren külma kätte ära, niiet ma läksin lotte tuppa, kuhu ma uuesti magama jäin. ma nägin unes, et me läksime bulgaariasse jälle. ja siis riti kirjutas mulle orkutis midagi, millest ma siia kirjutada ei taha. ma isegi ei tea, miks ei taha. ärkasin selle peale, et minu toast tuli ''hey ya!'' ehk äratuskell, mis oli mul supermodellide korduseks pandud. kell oli mingi veerand kaks alles ja hullult imelik oli olla, sest tavaliselt ma sellisel kellaajal alles ärkan, mitte pole juba kaks korda lõunauinakut teha jõudnud. väga terve pole olla tegelikult. selline.. haigusetunne, kuigi mingist haigusest pole märkigi. see on mul rohkem peas vist ja ma arvan, et see on endiselt sellepärast, et ma ainult neile piltidele mõtlen. ma ei taha, aga ma sellegipoolest üritan koguaeg vastu tahtmist meenutada, mis pildid seal olid ja kui palju neid oli ja kõik muu. õh.

ma leidsin sahtlist oma tekstiõpetuse vihiku, kus see ''alari poeskäik'' sees on. see, mida ma õpetajale anda ei tahtnud. ma mõtlesin praegu, et ma kirjutan selle siia, aga ma ikka ei kirjuta.
1) mulle ikkagi ei meeldi see.
2) ma ei saa väga enda väljamõeldud asju teistele lugemiseks anda.
3) kedagi niikuinii ei koti.

ma leidsin oma märmiku ka, mis mul pariisis kaasas oli. lühemat ja mõttetumat reisikirjeldust annab otsida, ausõna, aga selle ma kirjutan siia, sest pariisireisist pole mul siiamaani midagi kirjas. pealegi siis ongi näha, kui täpselt ma vanasti asju kirjeldada oskasin/viitsisin. ma kirjutan enamvähem kõik märkmikust maha, neljasuluvahelised asjad on praegu kirjutatud.

1. päev.
alustasime sõitu 06.00. 09.00 tegime peatuse. 09.32 jõudsime eesti-läti piirile, kus meil läks aega veerand tundi. sõitsime läti-leedu piirile, kus meil läks aega 2 minutit, sest sellele tõsisele onukesele helistas keegi, ta karjus: ''kurasa!'' (whatever that means), jooksis bussist välja ja jättis pooltel passid kontrollimata. leedu oli äärmiselt igav riik, sest seal olid AINULT PÕLLUD. tegime peatuse kuskil, kus olid jaanalinnud. 16.30 jõudsime leedu-poola piirile. seal olime 12 minutit. poola oli samuti väga igav, sest seal olid ainult künkad. poolas pidas politsei meid kinni mingi 15 minutit, õhtul uuesti tund aega. ((usuõpetaja tegi meile samal ajal mingit rullnokašõud. pani endal nina teibiga püsti, nokamütsi tagurpidi pähe ja läks õue maeiteamidategema. julgen arvata, et ta oli alkoholi tarbinud.)) 22.00 jõudsimme hotelli. seintel olid pruunid ja kollased täpid.
- riided puu otsas. ((nagu.. hommikul ärgates kuulsin ma läbi oma poolune, et anni korrutas terve aeg, kuidas puu otsas on riided. ma ei saanud mõhkugi aru. peale ärkamist avastasin, et meie rõdu juures oleva puu otsas rippusid mingid sukad ja rinnahoidja ja mantel ja asjad.))
- ristid + nool. ((seintel olid mingid ristid ja siis nool näitas voodi alla, mis oli suhteliselt friiki, sest me arvasime, et seal on laip või midagi.))
- klooriveega kartulipuder. ((ma ei saanud vett keeta ja lasin endale kuuma kloorivett kartulipudru pulbri peale. tõsiselt tõsiselt juba mõte sellest ajab mind oksele.))
- kassid. ((seda nalja ma ei mäleta. me vist viskasime neile midagi aknast alla.))
- kui me hotelli jõudsime, läks anni esimese asjana rõdule ja hüüdis sealt: ''ALOHA, POLSKI!''
- mina: ''ma igatsen oma issit, ta ütleb mulle alati, kus ma olen.'' ((ma mõtlesin nagu seda, et kui me kuskile sõidame ja ma ei tea, kuskohas me parajasti oleme.))
teele: ''su issi ütleb sulle alati, et sa oled kodus?''
- annil oli mingi prantsuse sõnaraamat kaasas ja ta hakkas mulle prantsuse keelt õpetama. tema ütles, mina kordasin.
anni: ''miks- pourquoi.''
mina: ''pourquoi.''
anni: ''MINA EI TEA!''

2. päev.
hommikusöögiks oli sepik, või, sink ja juust. sõitma hakkasime kell 8. sõitsime läbi poola. vaidlesime bussis egoistlike sitapeadega. siis tuli välja, et me peame nendega ühes toas ööbima. jõudsime tšehhi. ööbisime toas, kus pidime olema kaheksakesi. neli nari. vannituba ja wc 16 inimese peale.
- ''t**a l**s, kui sa värdjas mulle kaela kukud, siis sa oled ikka p**e küll.'' ((lause, mille üks jobu esimese asjana tuppa jõudes enda kohal magavale teisele jobule ütles. nad olid nii ägedad muidu, kui nad ainult niimoodi rääkisid.))
- mäed. ((ilmselt mõtlen tšehhi mingeid mägesid ja künkaid, mis nii haigelt ilusad olid. üldse vist kõige ILUSAM riik, kus ma käinud olen. tegelikult prantsusmaa ise oli ka hullult ilus ikka.))

3. päev.
hommikusöögiks oli jogurt, sai ja maeiteamis. sõitsime läbi saksamaa. õhtuks jõudsime pariisi. saksamaa haises.

4. päev.
söömas ma ei käinud, aga seal oli tore onu. hommikul sõitsime pariisis ringi. keegi ilo tutvustas linna. käisime versailles, mille juures kõik neegritega ((kammoon!)) äritsesid. peale seda läksime eiffeli torni, mille juures kõik jälle neegritega ((ldkflfdkl)) äritsesid. bussis pandi mind aini ja laivi taha istuma, kus ma nende sebimist jälgida sain. eiffeli torni järjekorras seistes kõndis mingi mees must mööda, vahtis täiega silma ja ütles midagi prantsuse keeles. tornist alla tulles tegid kaks meest samamoodi. peale eda sõitsime mingi laeva või asjaga seine'i jõel ja peale seda sõitsime tagasi hotelli. käisime mcdonaldsis. seal küsiti, kust me pärit oleme.
((anni midagi kokutas seal tellimise ajal ja siis see töötaja, kes ise inglise keelt üldse ei osanud, küsis, kust me pärit oleme. anni ütles, et eestist ja sellel tädil tuli näole mingi imelik muie. kutsus teise tädi kohale, kellele ta ütles, et me oleme eestist ja siis ütles midagi prantsuse keeles ja teine tädi muigas ka.))

5. päev.
söömas ei käinud. käisime louvres. õigemini jooksime sealt läbi, samal ajal, kui miljon hiinlast ja karlis mul peal tallusid. peale seda invaliidide kirik ja siis notre dame. peale seda oli meil paar tundi vaba aega. ostsime asju. meilt küsiti, kas me oleme eestlased. ((seekord oli nii, et me lihtsalt rääkisime midagi ja müüja järsku küsis meilt: ''are you from estonia?'', mis pani meid arvama, et äkki ta on ise ka mingi eestlane. me olime just kambaga sinna poodi kogunenud (mingi väike suveniiripoeke oli) ja rääkisime kõik, et vihma hullult sajab ja et me tulime lihtsalt vihma eest varju ja et äkki peaks midagi ostma ka, et see müüjamees meid imelikult ei vaataks.))
siis sõitsime tund aega mingi ''toidupoeni'', mis lõpuks oli üldse aianduspood. lõpuks leidsime ka toidupoe. õhtul käisime mcdonaldsis. rääkisime mingi prantslasega, kes meie toa ukse juures koridoris oma telefoni laadis.

6. päev.
hommikusöök oli rootsi laua stiilis nagu viimased kaks hommikut. apelsinimahl oli kõige parem, mida ma saanud olen. sõitsime saksamaale. ööbisime magdeburgis täpselt samasuguses hotellis. tee peal tegime peatuse. käisin kõige puhtamas wc-s, mida ma näinud olen. mängisime.
- neegrid vs. türklased. ((aa, see oli mingi kild, et kõikidel oli neegrite pealetükkivusest hullult kõrini ja keegi küsis bussis, et ega neid saksamaal pole. ''ei ole. .. .. aga saksamaal on türklased.'' ja terve buss tegi korraga mingit: ''AAAAAAAHHHH!'' häält.))

7. päev.
hommikust ei söönud. sõitsime poola. ööbisime usuõpetajaga ühes toas. ((mitte päriselt. need olid nagu.. noh umbes nagu kahetoalised korterid vms. me olime kolmekesi ühes toas, tema ja giid(?) teises toas.))
ain näppis kanni. joonistasin. mängisime.

8. päev.
sõitsime läbi poola. passisime piiril terve igaviku. AGAIN tülitsesime debiilikutega.

THE END.

vägev kirjeldus. imelik on see, et ma nägin erinevaid riike ja kõike ja millegipärast on mul kõige positiivsemalt siiski meeles see, kuidas me seal pariisis lihtsalt šoppamas käisime. peale notre dames käimist. seal olid sellised ilusad tänavad, kus olid väikesed poekesed. mul läks juba hullult palju raha ja peale seda, kui ma otsustasin, et rohkem raha ma ei kuluta, astusime me sisse poodi, mis oli AINULT VÄIKESE PRINTSI JA CHÉ GUEVARA ASJU TÄIS. see oli väga masendav. ostsin endale ché guevaraga koti, mis on siiamaani mu lemmikkott (suht ainus ka tegelikult) ja väikese printsi järjehoidja ja kustukummi. sealt poest oleks tegelikult hullult palju asju veel osta tahtnud, aga nojah. igastahes. meil oli peale seda veel hullult aega, aga väljas oli niiii külm (me lootsime, et läheme välismaale eesti külma eest ära, aga nendel päevadel oli eestis just ilmad hästi ilusad olnud, kui pariisis lund sadama hakkas.), et me pidime tagasi kirikusse minema ja passisime seine jõe sillal.
aa, ja niiiiii mõnus hetk oli see, kui me eiffeli tornist alla tulime ja bussi juurde minema hakkasime. just siis tuli päike välja ja ilm läks ilusaks ja nii kevad oli ja me jooksime anniga mingist hästi suurest trepist alla. see oli tõesti kõige parem kevadetunne, mis mul kunagi olnud on. üldse pariis rokkis täiega. sinna läheks kolmsada korda tagasi. kunagi tahaks tegelikult seal veidi aega elada ka. (jah, kuigi ma mingi hull eesti patrioot olen.)
teisi riike oli veidi raskem nautida, sest päev otsa lihtsalt bussis istumine väsitab karmilt rohkem ära, kui arvata võiks. bussisõidu lemmikkoht oli kindlasti kindlasti see, kui terve bussitäis inimesi korraga magama jäid ja raadiost razorlight - ''america'' tuli.

alternative.

ma olen nii unine. iga paari sekundi järel haigutan ja silmad on nii loojas, kui nii olla saavad, et nägemisvõime veel häguselt ja uduselt säilib. käisin koolis ära. hakkasin just rattaga sinna sõitma, kui kadi helistas, et küsida, kus ma olen. muidugi sõitsin ma selle peale täiega kraavi. mul olid üldse mingid.. koordinatsioonihäired või niisama mingid häired, sest koguaeg, kui ma ühe käe lahti lasin, sõitsin ma teelt välja.
koolis läksime aulasse, kus olid kõik õpetajad, kadi ja mina. naiss. meie endisel venekeeleõpetajal oli juubel ja siis seal midagi räägiti ja direktor viskas kildu ja kõik õnnitlesid. me pidime ka kadiga, sest meil on uus klassijuhataja, kes on selline tore kamandajatsikk ja siis need lilled pidid nagu terve meie klassi poolt olema. andsime lilled ära ja tulime ära.
kodus läksin ma lotte peale närvi, sest ta ütles, et õpikutele on kilesid juurde vaja, sest ta kasutas kõik ära. need olid minu kiled ja emme läks just linna, niiet ta oleks saanud lasta juurde osta. nojah. ma läksin igastahes täiega närvi ja hakkasin kohe lõugama. ma olen peale eilset üliemotsionaalne. koguaeg on tunne, et tahaks karjuda või nutta või midagi. ma ei julge ka midagi teha, sest mul on koguaeg tunne, et nii, kui midagi juhtub, siis ma jooksen peaga vastu seina või topin käärid silmamunadesse või midagi. mul on kerged vaimsed probleemid.
lisaks sellele, et mul on koordinatsioonihäired ja vaimsed häired, on mul ka mõistusega mingid kerged häired. sellele vihjab ENDISELT SAHTLITE SISU MU PÕRANDAL. ma panin iseendale ukse peale sildi: ''ANETTE, KORISTA TUBA ÄRA!!'' ma ei kuula isegi iseenda sõna.

issi ütles, et mu muusikamaitse on liiga softiks muutunud ja pani mu alternatiivroki raadiojaama kuulama. hea on.

ma mõtlesin, et ma lähen rattaga kooli, aga ma kukun sellega pikali, kui ma lähema viie minuti jooksul normaalsesse olekusse ei saa. silmad ei püsi üldse lahti ja pea vajub vägisi kuklasse. KÜLM JA UNI JA MA TAHAN MAGADA, MITTE KOOLI MINNA, KUI MUL ON FRIKING VIIMASED KOLM VABA PÄEVA.

pool kümme.

külm on, uni on, paha tuju on, paha on olla ja ma ei viitsi sinna kooli minna. põhipoint on see, et ma pole arugi saanud, mille jaoks see nagu vajalik on. teisi õpetajaid me ei käi ju suve jooksul lambist koolis õnnitlemas. nõme on olla igastahes ja.. ma ei tea. tahaks tagasi magama, aga ma ei maga vist enam kordagi, enne kui mu sahtlid sealt põrandalt ära koristatud pole.

ma ei saa.

mul on üks fail laulufraasidega. mingid suvalised fraasid, mida ma blogipostituste pealkirjadeks jne topin. ja ma ei saa nüüd pealkirju panna, sest mul pole seda enam. tegelikult on päris kurb olla. päris? misiganes.
selline tunne nagu keegi oleks ära surnud või midagi. etnoh. lihtsalt pildid ju, aga mis te arvate, et kui ma ei suuda kümneaastavanuseid üksikuid puslejuppe ära visata, siis ma elan rõõmsalt üle mitme tuhande pildi kustumise? ega vist. pealegi mulle meeldisid need pildid. ja need olid üldse tähtsad. muidu ma neid ju ei teekski. nii rõve lihtsalt, kui sa kulutad millegi peale aega ja siis.. jah. mul on isegi oma mõttetutest reidipiltidest kahju.
issi helistas arvutionule, kes ütles, et viirus teeb seda, aga põhimõtteliselt ei kao asjad niisama ära ja kõik on taastatav, niiet issi viib arvuti millalgi sinna ja siis ta vaatab seda. millegipärast on mul tunne, et ma ei saa neid tagasi. ja isegi, kui ma täiega loodan, siis ma ei julge seda juba arvata, et saan, sest ma tõesti ei kujutaks ette veel mingit samasugust paaritunnist nutmist. see pole mõnus. süda on endiselt paha ja nina on punane.

täna bussis oli mul kaamera kaelas. mingi vanemapoolne tädi hakkas minuga järsku rääkima. ma nägin koguaeg, et ta vaatas minu poole, aga ma mõtlesin, et äkki ma räägin liiga kõvasti või häirin teda või midagi. siis ta järsku vabandas ja küsis, et kas see on hea kaamera. ma ütlesin, et on küll ja ta hakkas küsima, et palju see maksis ja et millist ma muidu veel soovitaksin ja blablabla. et ta läheb reisile ja ta tahaks ilusaid pilte teha. et niisama fotokas tal on küll, aga et tahaks kohe ilusaid pilte. ma ütlesin, et see on peegelkaamera ja siis ta päris edasi, et kas viietuhandega saab ka muid kaameraid ja et kas ma soovitaksin pigem mingi tavalise ekraaniga või klapiga. ma ei osanud talle mitte midagi öelda. ma ei tea ju kaameratest midagi. midagi siis veits pobisesin seal ja siis jõudsime juba haljalasse. käisin õpikuid toomas. imbi tuletas mulle uuesti meelde, et mul on ühiskonna õpik toomata. mitte, et see minu käes oleks, eks. ma viisin selle juba kaheksandas klassis tagasi. igastahes. sain õpikud. käisin meie klassis ka. kadi oli meile koha kinni pannud. keskmises reas, eest teine pink. hea koht on. meie taha oli ta massile ja delvisele ka juba koha pannud, mille peale mass kuri oli olnud või misiganes ja massi ja delvise taga olid gerli ja kadi. meil on igastahes hea koht, mulle meeldib. imbi ütles seda ka, et mämmu tahtis midagi rääkida, niiet ma pidin ta üles otsima. käisin õpetajatetoas küsimas, aga markin, rannar ja kivikas ütlesid, et ta on rakveres üldse. no norms. aa, ja pärast kui ma kadile helistasin, siis ta ütles, et homme peab kella kümneks kooli minema. ma ei saanud hästi aru, mis õnnitlemisest või millestiganes ta rääkis, sest see oli paar minutit peale seda, kui ma olin oma šokifaasist nutufaasi jõudnud.

üheteistkümnelt hakkab oc'd näitama. jee, ma saan vaatama hakata, sest ma varem.. ma ei tea, miks ei vaadanud.

PINK FLOYD - TIME.

NORMAALNE.

ma ei andnud toomasele bulgaariapilte. mul oleks vist mõttekam üle vaadata, mis mul seal fotoalbumis on. väga nõme on see, et enamus pilte, mis seal on, on need, mis mul plaatidel on, mitte need, mis ära kustusid.
süda on paha, külmavärinad ja väga selline tunne, et ma hakkan kohe oksele selle kõige peale.

ma nutan praegu niimoodi, et ma saan mingid krambid vist kohe. ma tõmbasin kõik need pildid ja failid ja asjad enda kasutajasse ja peale restarti pole midagi enam järgi. mitte midagi. mitte ühtegi pilti, mitte ühtegi.. mitte midagi, noh. KÕIK MINU ASJAD. minu aasta aja pildid ja kõik. minu.. kõik. kui ma nutan digikatäie piltide kustumise peale, siis ei kujuta vist mitte keegi ette, milline šokk mul praegu on. põhimõtteliselt.. kõik, mida ma üldse teinud olen. kõik kustus ära. praegu on küll selline tunne, et hüppaks aknast alla või midagi.

bulgaariapildid, sünnipäevad, koolis tehtud pildid. ühesõnaga.. jah. ikkagi kõik. bulgaariapiltide pärast helistasin ma juba kuldarile ja siimule. siim ei saanud üldse midagi aru, mis ma rääkisin, kuldar ütles, et tal on suurem osa kustutatud ja mingi 120 umbes alles. mul on neid fotoalbumis ka, aga ma tahaksin sealt viimase võimalusena, sest seal on ilmutamiseks kvaliteet halb ja kõik pole üleval ka. toomasele andsin ma vist ka mälupulgal, aga ma pole kindel. ma helistasin talle, aga ta ütles, et ta helistab tagasi ja pani kõne ära. ühesõnaga. kõik, kellel on mingeid pilte, mis sisaldavad mind või emmet või issit või lottet või semu või midaiganes, siis on need kõik mälupulkade ja plaatidega mulle oodatud. ritilt palusin mingeid pereürituste pilte, brittalt ja grettelt saab äkki neid sünnipäeva pilte. hetkel olen ma selle üle küll õnnelik, et kõik mulle koolifotode fotoalbumisse lisamisega pinda käisid.

praegu on küll lihtsalt selline tunne, et.. ma ei tea.
ma ei saa vigu üle lugeda, sest mu silmad on sellest friking nutmisest nii krõllis, et ma ei näe mitte midagi.

kuradi masendav ikka.

ma olen nii närvis praegu. jõudsin koju, tulin arvutisse ja avatasin, et terve mu pagana kasutaja on tühi. täiesti, noh. see näeb välja lihtsalt selline nagu oleks uue arvuti saanud. üks kord varem on emme ja lotte kasutajaga niimoodi juhtunud ja ma avastasin, et need failid ja asjad on tegelikult arvutis veel olemas küll, lihtsalt minu kasutajast on nad kõik kustunud. ma pean neid nüüd kõiki tagasi tirima. okei, see on hea, et need tagasi saan, aga mind ajab niiiiiiiii närvi, et kõik installitud asjad on kustunud ju. limewire, sims, kõikkõikkkkõkõiihkgiigkfidõkkKÕIK. nii friking haige. + minu internetihistory ja bookmarkid ja kõik. NIIIII RÕVE. ma ei mäleta ka, mis mul täpselt bookmarkides oli ja nii paha on nüüd. ainus hea asi on see, et nüüd ma saan firefoxiga orksis ka käia. (arvestades minu vedamist, siis ma pole üldse kindel, kui kauaks muidugi.) ühesõnaga. ma olen nii õnnelik praegu, et viskaks hundirattaid.

pilte tahaks arvutisse saada, aga ma pean selleks mingit asja installima ja see viskab mulle iga natukese aja järel mingi id-kaardi asja ette, mille pärast see terve igaviku aega võtab. rõõmusrõõmus. ja nüüd ma pean arvuti restartima.

näts.

ikka jälle veel endiselt rakveres. ma olen tegelikult hullult uimane ja ei viitsi üldse kirjutada, aga kaisa oli uute postituste puudumise peale šokis.

hommikul läheme poole üheteistkümnese bussiga ära. ma kujutan ette juba, kui raske hommik mul tuleb.
1) vara ärkamine.
2) üles saamine, riidesse panemine ja kõik muu ärkamisega kaasnev.
3) bussisõit.
4) kooliminek.

ma loodan, et issi viitsib meile autoga bussijaama järgi tulla ja mind kooli viia või misiganes. tegelikult oleks mul ju mõttekas bussijaamast otse kooli minna, aga mul on koolikotis riided ja asjad sees ja mul pole õpikuid kuskile panna siis. misiganes. homme näen, mis teen. ma hammustan nätsu närides koguaeg põske ja rõve on.
täna vaatasime ''kiss kiss bang bang''. no teist korda oli veel naljakam. pärast käisime riti, inna ja tõnisega väljas. midagi erilist ei teinud. istusime mingi pingi peal, kus inna ja tõnis teineteist ahistasid ja kõik mind ahistasid ja kus ma mingist vanamehest pilti tegin, kes ei saanud aru, kas tõnis on poiss või tüdruk. ma ei mäleta üldiselt sellest päevast midagi.

liisu on haige. mitte selles mõttes haige nagu ta oleks nõme või midagi, vaid tal on palavik ja muud sellised asjad. täna jäi.
me pidime õhtul mingeid pilte kõik tegema, aga riti jälle ei viitsinud ja hakkas grindi hoopis vaatama, niiet ma tegin lottele ja liisule testi. noh. kõigepealt tegin ma seda ise, kui ma vihasena tund aega riti toas passisin ja igavusse surin, sest kõik igavesed mitteviitsijad on. mingi seksuaalsuse test. tegelikult oli see testideraamat mingeid sadu teste täis, aga mulle meeldis see sellepärast, et nendel küsimustel ei tundunud selle asjaga väga seost olevat, aga see oli mingi.. ahmaeitea. igastahes selle testi järgi on mul kerge eelsoodumus nartsissismile ja tugev eelsoodumus masohhismile. jaaaaah, that's me!

MA EI VIITSI HOMME KOOLI MINNA. MA TAHAKS, ET MU TUBA OLEKS KORRAS, SEST MA EI VIITSI NEID SAHTLEID KORISTADA. (mul on kõik sahtlite sisu mööda tuba laiali.) MA TAHAKS MINGEID NORMAALSEID PILTE SAADA JA SELLEST KAAMERAST ARU SAADA.

ragveress.

olen ma. endiselt. hommik on. riti ei ärka üles. ma olen teda tegelikult ainult korra äratamas ka käinud ja olin selle ajal nii lampis, et ma läksin kohe tagasi magama ja nägin imelikke unenägusid kaisa kassi kiitmisest ja muudest asjadest.
eile õhtul me naersime ritiga niimoodi, et ma kukkusin põrandale pikali ja veeretasin ennast seal. no ei ole võimalik, kui naljakas, noh. vaatasin riti joonistusi. siis riti näitas mulle enda mingit poolikut pilti kiilakast tüübist, kellel olid prillid ees: ''seda ma hakkasin ka joonistama, aga ma ei viitsinud lõpuni teha. mis sa arvad, kes see on?''
''RAIMONDO VÄ?!''
*veidi aega pikka naeru.*
''eei, ta on neeger.''
''aa, seal superstaariparoodias küsiti ju: ''RAIMONDO, KAS SA OLED NEEGER VÕI?''
*veidi aega veel pikemat naeru.*

siis ma hakkasin juba magama minema, aga mul tuli meelde see, kuidas lotte unesegasena ükskord emmeissi tuppa rätikutekappi vetsu minna üritas. ja siis riti näitas, kuidas lissel öösel üles tõuseb, teleka käima paneb ja keset tuba ennast ringiratast keerutama hakkab.
ma niiimoodi naersin lihtsalt. tegelikult on unesegased inimesed suhteliselt jubedad ja ma kardan neid, aga see oli väga naljakas, kuidas ma sellele mõtlesin ja kuidas riti seda tegi ja.. ohjah.

eile käisime emma, inna, jaana ja ritiga väljas. käisime selveris, kus ma endal margi täis tegin, sest ma lehvitasin kristjanile nagu pooletoobine ja ta mõtles ilmselt, et ma olen puuga pähe saanud. ..või siis mõtles, et ma olengi oma tavalises olekus, sest meie klassist on vist küll vähemalt kõik sellega juba harjunud. kuskil.. ee.. turukaubamaja või turutare või kuskil juures olid mingid tüübid, kes mingite ma ei tea, mis pagana mängupüstolitega meid tulistasid. räigelt valus oli, aga siis ma hakkasin ühte tüüpi pildistama ja ta poseeris mulle ja.. nojah. päris põnev. kurbkurb, et kõik pildid udused jäid. (nagu.. isegi uue kaameraga! ma olen väga koba ikka.) ja siis pärastpoole pildistasin mingeid rulluisutavaid tüüpe ka, kes olid nõus trikki tegema, et ma neist pilti teeksin, aga see oli ka suht feil. ja siis.. inna ja emma ja riti poseerisid ka ja lõpuks oli mul mälukaart mingeid mõttetuid pilte täis ja ma pidin pool õhtut neid kustutama. võtsime videolaenutusest ''kiss kiss bang bang''. täna vaatame. see on niiiiiii hea ju. ma kujutan ette, et ma hakkan jälle filmi ajal plärisema: ''OO, VOT NÜÜD TULEB TÄIEGA HEA KOHT! OO, VOT NÜÜD TULEB HEA KILD! OOOOO, VAATA, VAATA, ROBERT TEEB KOHE TÄIEGA ILUSAT NÄGU!'' ma olen alati selline filmide ja seriaalide ajal, mida ma näinud olen ja mis mulle meeldivad. ja see on täiega tüütu. ma tean küll, mind ennast häirib juba see, kui ma vaatan telekat ja keegi lihtsalt tuleb minuga koos vaatama, rääkimisest ja söömisest rääkimata. mind häirib palju asju, jah. ma lähen nüüd äratan riti üles ja.. ja teen midagi.

see ka, et ma nägin halba unenägu. ma nägin, et ma lasin endale dreadid teha ja need ei sobinud mulle üldse ja ma olin nii endast väljas, et mu juuksed nii lühikesed järsku olid. kooli juures õues oli mingi üritus ja kaisa ja kaija ja egle tsillisid seal ja vaatasid mind läbi staadioni aia. lõpuks jooksid minu poole ja nad ei öelnud mu soengu kohta midagi, niiet ma olin veel rohkem endast väljas, sest ma sain aru, et need ongi mul täiega koledad. üleüldse.. kaija, kaisa ja egle? mis eglel nendega pistmist on? lskodfjjkfjdfjkd.

käisin linnas.

kõigepealt käisime.. öö.. ma ei mäleta. terve perega käisime seekord. käisime vaalakas, kus oli minu masendamiseks endiselt polaroidfotode raamat alles. sain endale pinali. pliiatsite jaoks. mingi velvetriidest hall, kus on mingi ülimini koer või kesiganes peal. mulle meeldis see hall velvetriie ja mul on kahte pinalit vaja, aga siiamaani on mul ainult mu karupoeg puhh.
peale seda käisime raamatukogus. riti emme ütles, et me ikka millalgi nende juurde läheksime. nüüd viiese bussiga lähemegi vist. homme õhtul peame tagasi tulema, sest neljapäeval pean ma õpikuid ära tooma minema ja ma keeldusin neid täna toomast. no suht loll minust jah, aga jään ellu.
selveris käisime ka. ostsime mulle sisejalatsid sealt. sealt noh.. sealt jalatsite poest. mitte walking, vaid see teine. beežid kingad mingid. peale selverit käisime issiga kumas, ostsime mulle peegelkaamera ära (jeejeejee.) ja siis läksime kõik turuplatzi, kus ma kooki sõin ja mahla jõin ja marleeni nägin.
nüüd ma ei tea. kaamera aku on tühi ja issi ütles, et see peab 12 tundi vist laadima nagu akud tavaliselt esimesel korral, aga siis ma ei saa seda rakverre kaasa võtta ju. etnoh. jah. me läheme rakverre. ma juba mainisin seda? ööõöõööõödöösdödlgfkfgj. emme teeb head süüa. tahaks kaamerat käppida. nõme tühi aku.

you are young and life is long and there is time to kill today.

sõpsud hakkavad kohekohe. ma vaatan need ära ja siis lähen pessu ja siis magama! jee. ma ajan oma viimase aja pikad magamised uue pidžaama süüks. isegi, kui mul und enam pole, tahan ma voodis edasi olla, sest seal on niiiiiiiiiiiiiii pehme. ja see ei tule ainult sellest, et mu voodi on pehme ja tekk on pehme ja padjad on pehmed. see pidžaama on ka niiii pehme. see on mul vist esimene pikkade varrukatega pidžaama ka. ÜLIMÕNUS igastahes. (ma olen täiesti käpslokihaige viimasel ajal. koguaeg panen automaatselt sisse. ja kui seda ei kasuta, siis kasutan hüüumärke. ma olen virtuaalselt lärmakas. jama värk.)
libisesin trepil ja jalatald on valus.

one is the loneliest number.

lotte jättis mulle jälle kirja. no arumaeimõista. ma olin eelmine kord juba kuri ju. ahsavi. seekord ei maganud ma vähemalt kella kolmeni. kuigi.. poolteist tundi siia-sinna. tegelikult ma ärkasin oma esimese äratuse peale üles ja uni oli läinud ja ma mõtlesin, et ma panen kohe riidesse ja puha, aga ma otsustasin lihtsalt niisama korraks veel pikali heita. väga mitte hästi tehtud. ma nägin mingeid haigeid unenägusid ka. et mu kaelakee läks katki. ma ei saanud hästi aru, kas see oli ché guevara oma või piissi oma. igastahes.. jah. ja siis me läksime elvasse. see polnud üldse elva. ma ei tea, mis pagana koht see oli, sest ma pole elusees sellist näinud. mingile platsile olid voodilinad maha laotud. see oli meie magamiskoht. ritiliisu olid ka seal, kuigi nad ei ole elvasugulastega seotud. mingi sünnipäev või midagi pidi hakkama. ja siis keegi tädi, kes pidavat olema mu vanaema, kuigi mul sellist vanaemat ei eksisteeri, hakkas seal muru niitma. mingi trimmerimoodi asjaga. voodilinade pealt. ja siis ma vaatasin järjest, kuidas voodilinad lõhki läksid ja meie asjad ära kadusid. kooliga oli ka mingi teema. me ei olnud nagu koolis, aga see oli.. mingi koht. ja siis eestikeeleõpetaja palus meil raamatukogust mingeid raamatuid valida. mina, kadi, gerli ja keegi veel läksime siis raamatuid valima. kui me õpetaja juurde tagasi läksime, käskis ta meil need mingile.. raamaturiiulile panna. see oli selline viltuste riiulitega, kuhu peale saab nagu.. ohissand, kui vastik on seletada. umbes nagu kõnepult. et sinna peale saab raamatu niimoodi viltuselt panna, aga mitmete riiulitega. ja siis ta käskis meil kõikidest raamatutest lahti võtta eesti kohta teksti ja need raamatud niimoodi sinna riiulile panna. ma olin kõik mõttetud raamatud võtnud ja kuskil polnud sõnagi eesti kohta ja ma läksin täiega paanikasse. lõpuks leidsin kahest raamatust.
kui ma üles ärkasin, siis mulle jõudis kohale, et see ongi ju viimane vaba nädal. mõnes mõttes ma tahan täiega kooli minna, mõnes mõttes ei taha üldse. see on täiega nõme, et.. noh.. SEE ON VIIMANE NÄDAL. see suvi oli niiiiiiiiiiiiiiiii masendavalt lühike, et ma ei tea. ma ei teinudki midagi ju. ma kujutan alati igat enda järgmist aastat ette nii, nagu eelmist. no selles osas feilisin väga.
* me ei telkinud getteri ja seidiga nagu igal aastal.
* me ei telkinud maal ritiliisulottelisseliga.
* ma ei saanud ilusaid taevapilte. kui täpsem olla, siis ma ei saanud neid ühtegi.
* vili lõigati ära ja isegi neid.. noh neid.. heinarulle pole sellel aastal!
* ma pole üldse joonistanud ja muud sellist pahna endale sahtlisse teinud.

mida ma sellel suvel tegin?
* õppisin. (no nagu pool juunit läkski sellele ju.)
* tegin eksamid ära. (positiivselt õnneks.)
* lõpetasin üheksanda klassi. (positiivselt õnneks.)
* käisin bulgaarias. (AAAAHHHHHHHHHHHHH!)
* emme, lotte, minu, maaja, priidu, kaija sünnipäev.
* telkisime kaisa ja kaijaga peale sünnipäeva veel ühe korra kaija juures.
* telkisime kaisa ja kaijaga minu juures.
* käisin jalkat vaatamas.
* olin viis päeva maal, kus me EI telkinud, sest ilm oli nii jobu.
* käisin rakveres, kus me ka väga midagi ei teinud, sest riti ja liisu on faasis, kus nad keelduvad teineteisega suhtlemast.
* käisin rakveres kooliasju ostmas.
* meisterdasin endale mingi feili asja, mille pärast ma robbie maha võtsin ja tagasi panna unustasin. (ma peaksin seda vist kohe praegu tegema, sest pärast läheb raudselt jälle meelest.)
* käisin tartus šoppamas ja 4d kinos.
* käisin elvas.
* käisin tallinnas šoppamas.

kõik. KÕIK! (tegelikult ei ole, aga mulle ei meenu rohkem.)

the time is gone, the song is over, thought i'd something more to say.

ma pean need nõmedad nõud ju veel ära pesema. no äge. ma tahtsin kirjutada! (muusikamänguni polegi jõudnud.)

nii. nõud on pestud, riti on hulluks läinud, sõrm on valus ja kaks kärbest tiirutavad siin endiselt. nad on siin juba mitmendat päeva ja nad ajavad mind nii närvi, et ma ei tea. neid oli enne kolm. täna bubble boy vaatamise ajal pidin ma peaaegu laamendama hakkama. no ilgelt mõnus on filmi vaadata, kui mingid kärbsed su käe peal paarituvad, eksole. ühe tapsin ära, teistele ei saanud pihta. elektrilise kärbsepiitsaga oleksin ilmselt saanud, aga ma täiega kardan seda värki, sest see on meil kuidagi tugev, niiet see teeb juba siis pauku, kui sellele midagi vastugi ei lähe. fuh, jube asjandus. saate aru, kui närvi aetud ma olen, jah? ma kirjutan siia praegu kärbeste tapmisest. ma ei tapa kunagi kärbseid.

leidsin oma mingi vana vihiku üles, kuhu ma kunagi kirjutasin. 2006 aasta sügisel eriti. see oli mul mingi.. mingi periood. mingi periood, kus ma kirjutasin hunnikuteviisi aforisme ja laulusõnu ja laulufraase ja kõiki kõiki kõiki asju ümber ja olin üldse selline.. ma ei tea. suhteliselt ebameeldiv periood oli. ma olin hullult halvas tujus koguaeg ja kui ma parajasti midagi ei kirjutanud, siis ma magasin ja olin selline väsinud ja masenduses tüüp.

ja.. ohtõestitõesti kavatsen ma nüüd kirjutada, mis mul siin vihikus mõttetut on. ja mind taaskord ei huvita, et teid mu nõulaifimine ei huvita.

1. kuulsuste sünnipäevad. imelikul kombel on siin suvaliste kuulsuste sünnipäevad, mitte nende, kes mulle meeldivad. mingid.. cher ja cynthia nixon ja victoria beckham ja sellised on ka. usa iseseisvuspäev ka, sest ma olin tollel ajal hull ameerika vänn.
2. mu postrite nimekiri, mida tol hetkel oli 74 ja mida ma siia eriti ümber trükkida ei viitsi, sest selles nimekirjas pole peaaegu midagi, mis mulle meeldiks. need, mis mul hetkel üleval on, mul siis veel puudusid, niiet.. jah. normaalsematest on siin kirjas aerosmith, james hetfield, steven tyler, metallica, robbie williams, colin farell (aga see poster sux), tom hanks, james blunt, veel mitu robbiet.
3. mu piltide ülelugemine. need mingid pildid, mida ma ajalehtedest ja ajakirjadest lõigun. mitte ägedad pildid. kuulsuste pildid. endale uksepeale seda asja tehes sain ma aru, et ma täiega peaksin lihtsalt ägedaid pilte koguma. ma kavatsen sellega millalgi alustada. täna leidsin ma muidu mapitäie väljalõikamata kuulsustepilte ka, aga nendega ma ei viitsi eriti jamada enam. nagu.. ei huvita väga või nii. noh. mingid suvalised ei huvita. meeldivad inimesed on ikka meeldivad, nii väljas ma sellest perioodist pole. aga kui nüüd sellest loendusest rääkida, siis on siin loetud 1093 pilti.
4. pealkiri: ''LAULUSÕNAD. =)''
the all american rejects - ''move along'' sõnad.
5. ''sisejõud saavad jõudu maa tuumast, välisjõud päikesest. välisjõud tasandavad maapinda, sisejõud teevad hullemaks.'' ma julgen arvata, et ma õppisin geograafiat, sest sellise asja niisama kirjutamiseks pole ma veel kunagi piisavalt veider olnud.
6. him - ''join me in death'' sõnad.
him - ''funeral of hearts'' sõnad.
ac/dc - ''highway to hell'' sõnad.
7. pealkiri: ''MINU LAULUD PLAATIDELT =)''
JA SAATE ARU, SIIS ON KÕIK LAULUD MU PLAATIDELT ÜLES KIRJUTATUD. minu kõikidelt cd'delt on kõik laulud üles kirjutatud! (!!!!!!) tähestikujärjekorras. ära rühmitatud. sulgudesse kirjutatud, mitmel plaadil see laul on. ma nagu arvasin, et see, mis ma praegu teen on rock bottom of nolifing, aga.. kammoon! mingi 500 laulu kirjutaks ikka ju ''niisama ajaviiteks'' välja.
8. guns 'n roses - ''sex, drugs & rock 'n' roll'' sõnad.
''have you ever seen the rain'' sõnad.
kid rock - ''bawitdaba'' sõnad. (no ausõna, kui ma kõik kordused ka välja kirjutanud oleksin, hakkaksin ma praegu pillima.)
9. pealkiri: ''FRAASID. =)'', mille järel tulevad suhteliselt mõttetud laulufraasid. (tähelepanu pööraks sellele, et need on eelnevatest lauludest, mille sõnad ma juba ümber kirjutanud olen.)
10. depeche mode - ''enjoy the silence'' sõnad.
a-ha - ''lifelines'' sõnad.
def leppard - ''pour some sugar'' sõnad.
11. pealkiri: ''FRAASID =)'', mille järel tulevad taaskord mõttetud laused, mille seas leidub lauseid: ''i like poetry, long walks on a beach and poking dead things with a stick.'' WUT?
12. lehekülg, mis on (korrapäraselt) täis kirjutatud sõna ''punk'' ja südameid. nagu.. ruudu sees on süda, kolme ruudu sees on sõna ''punk'', siis on ruudu sees süda, siis ''punk'' jne. terve lehekülg.
13. taaskord laulufraasid.
14. the darkness - ''love is only a feeling'' sõnad.
15. lehekülg, kus on kirjas:
lemmikvärvid:
1)
2)
3)
lemmikbändid:
1)
2)
3)
4)
5)
lemmik naislauljad:
1)
2)
3)
lemmik meeslauljad:
1)
2)
3)
lemmikfilmid:
1)
2)
3)
ühegi järel pole midagi kirjas. ma vist pidin sinna muidu kirjutama.
16. sunrise avenue - ''fairytale gone bad'' sõnad.
panic! at the disco - ''i write sins not tragedies'' sõnad.
17. uuesti kuulsuste sünnipäevad. (???)
18. uuesti fraasid. kõigepealt filmist ''imaginary heroes'' ja siis lauludest.
19. see täppidevärk, mida ma kunagi koguaeg tegin. et võtan kaks erinevat värvi vildikat ja ruudulise paberi. ja siis täpitan terve ruudulise paberi ära. üks värv on taustaks, teine teeb sinna mingi sõna või kujundi või mustri või midagi. ja siis ongi nagu.. täpitatud. need ruutude ristumiskohad. siin on ühel lehel hele- ja tumerohelisega ''PUNK'' ja teine leht on lihtsalt punase-musta triibuline.
20. seitse lehekülge laulufraase.
21. jälle mingi kokkuvõte. mu piltidest vist.
22. kuulsuste tsitaadid.
anthony kiedis - ''what doesn't kill you only makes your book longer.''
homer simpson - ''all life's answers are on tv.''
jms.
23. videokassetide kokkuvõte. (ehk siis on igal kassetil leiduvad asjad siia välja kirjutatud.)
24. papa roach - ''last resort'' sõnad.
disturbed - ''stupify'' sõnad.
fastball - ''out of my head'' sõnad.
red hot chili peppers - ''can't stop'' sõnad.
25. enedest lambist väljakirjutatud sõnad. ma ei tea, miks ma neid tegelikult kirjutasin. mul oli tollel ajal vist lihtsalt vaja midagi kirjutada. ..kasvõi entsüklopeediaid ümber. oh well..
''iroonia'' *pikk seletus*
''frustratsioon'' *pikk seletus*
''luul'' *pikk seletus*
''skisofreenia'' *pikk seletus*
''stuupor'' *pikk seletus*
''schopenhauer'' *pikk seletus*
''antropotsentrism'' *pikk seletus*
see on tegelikult päris äge. neid asju peaks veel kirjutama. ainus jamps on see, et igakord, kui ma skisofreenia ja muude selliste asjade kohta loen, tahan ma aina rohkem kunagi psühholoogiks saada.
26. kassetid edasi.
27. sum 41- ''pieces'' sõnad.
nirvana - ''you know you're right'' sõnad.
28. laulufraasid. seekord mõttega. need on need, mis me maal ära jagasime ja mille järgi me pildistasime. see on juba eelmise aasta teema. etnoh.. me kõik valisime endale laulufraasid ja siis pidime nagu.. pildi selle mõttega tegema. kõik valisime viis, aga tegime vist ainult kaks. mul on need pildid alles ka, hihi.
mul olid:
''all the bad boys are standing in the shadows, all the good girls are home with broken hearts,'' mis ei tulnud väga hästi välja, sest seda shadowis seismist oli suht.. noh.. paha teha.
''psychic spies from china try to steal your mind's elation,'' mille puhul ma pingil raamatut lugesin ja lissel, lotte ja liisu pilukil silmadega mu seljataga seisid ja kätega mu pea kohal vehkisid.
lottel oli ''i'm chasing guys for fun'' ja ''what are you geeks looking at? must be nice to be so goddamned perfect.'' see oli liblikaefektis vist.
ritil oli ''the world needs wannabe's, the world loves wannabe's, let's get some more wannabe's.'' ja ''living easy, living free.''
liisul oli ''pea sinu deodorandist ringi mul käib'', mille pildistamine oli suht haige, sest riti lasi talle deodoranti suhu. ja ''live your life with arms wide open''.
29. ''donna
saskia
trevor
thekla
ken''
ma ei tea, miks need seal on.
30. aforismid.

the end. lõpus on ruumi ka veel. peaks kirjutama sinna midagi. tegelikult tore, et ma kunagi millegagi tegeleda viisisin, mitte nagu praegu. tegelikult viimasel ajal on mul nii, et kui ma oma tuppa lähen, siis ma ei saa seal näiteks lihtsalt telekat vaadata, vaid ma pean midagi selle ajal tegema. enne oli mul see piltideasjandus, nüüd on sahtlite koristamine, peale seda on ilmselt nende piltide lõikumine, mis ma leidsin.
poole kirjutamise peal jõudis mulle kohale, et ma olen kõik selle käsitsi kirjutanud ju. no se pole midagi, aga mul on veel kaustatäis aforisme ja asju. + veel vihikuid laulusõnadega. huh.
kell on kolmveerand kolm.
homme panen laule empekolmeplaadile ja loodetavasti koristan sahtlid ära, veetes võimalikult vähe aega arvutis. muusikamängu ei mänginudki! deemnoh. hommehommehomme.
nüüd sobiks kasutada siia vihikukesse kirjutatud lauset.

homme on aasta tegusaim päev.
(hispaania vanasõna.)

ooh.

hot action cup - ''fever for the flava''. no AAAAAAHHHH. ma arvan, et ma rohkem lihtsalt ei kuula seda laulu, sest ma väga kardan, et see tüütab mind juba homseks ära. nagu ma ütlesin, siis ma peaksin ilmselt rohkem muusikat oma arvutist kuulama. siit kuulan ma alati ainult pleilisti lõppu ja kõik viskab üle. NII HEA LAUL ON! ma nii ootan järgmist korda, kui ma üksinda kodus olen, et seda kõvasti kõlaritest kuulata ja kaasa karjuda, mis sellest, et ma ei oska.

suspicious minds.

american idol rokib ikka.
1. tänane saade oli guys only. (!!!)
2. david archuleta on niiiii ilus ja laulab niiiii hästi.
3. jason castro on niiiii ilus ja laulab niiiii hästi.
4. danny noriega on nii tšikk aga ta tegi sellise killu, et kui ma põrandal istunud poleks, oleksin ma naerust sinna ilmselt kukkunud. paula rääkis tema kohta mingitest erinevatest värvidest ja simon hakkas paulaga õiendama, et see värvidejama on nonsense ja et danny lihtsalt sakkis. tegi teda hullult maha seal ja nad hakkasid kõik vaidlema ja siis tuli saatejuht ja hakkas dannyga rääkima.
''what do you think went wrong?''
''songchoice i guess. i don't know, i kind of like the song, i thought that would be fun for a first show, but.. i dont know. some people WERE'NT LIKEING IT.''
ja ta ütles seda niimoodi, et.. ohjah. ma siiamaani naeran seda.

grind ka endiselt kummitab peas. adam brody on üliäge ja need teised tüübid olid ka nii ägedad ja hot action cop - ''fever for the flava'' on täiega hea laul.

muusikamängu tahaks mängida ja seda pahna vaadata, mis ma sahtlist leidsin (ÜHEST sahtlist, teised on veel läbi vaatamata, aga seda on nii palju. siis tahaks veel ristsõna lahendada ja ma olen täiega segaduses praegu, mida ma teen. lottel on palavik.

ausaltöeldes on SUHTELISELT KÕRIAUGUNI mingitest suvalistest tontidest, kes reidis mu msni küsivad, siis oma mõttetu ibaga mu aega raiskavad ja kahe päeva pärast küsivad, et mis mu reit oli. päris ajukääbikud. ostku endale mälu või pärissõbrad siis. nii närvi ajab.

eheheheheheheeeei ole võimalik, noh. nüüd läks arvuti lambist kinni ka ja nett läks jälle ära ja mul on ainult pool tundi american idolini aega, niiet ma tahtsini grindi lõpuni vaadata. nii palju siis sellest. täiega hea film muidu. naljakas (see klounide koht on eriti HAHAHAHAHA), ilusad düüdid, rulad ja sain endale hea laulu ka pleilisti. mõnus.
lotte läks poodi šokolaadi ostma, aga ilm on suht jama ja vihma sajab ja ta ei võtnud vihmavarju vist ka kaasa. vaene tema.
enne tegime jäätisekokteili. võinoh. lotte tegi. aga ta tegi kogemata terve blenderitäie, niiet ma jõin kaks klaasi seda ära ja süda on veits paha.
''kyle xy'' vaatasin ka. see on tore, sest kyle on ilus ja see teine vend on ka ilus ja üks tüüp on veel ilus ja see on üldse nunnuvärk seal. ja siis.. sahtlite koristamist alustasin ka, aga ma ei oska isegi koristada enam. loll, noh!
nett tuli tagasi, ma vaatan filmi lõpuni ja siis american idol! (simon & david, jee.)

seeseesseeeee.

lotte läks kodust ära, niiet ma olen üksinda. ma panen vormeli lindistma, vaatan filme, teen söögi soojaks ja.. kurat, midagi oli veel. aa! mängin orksi muusikamängu, sest nüüd ma saan ju! olekski aeg järgmisele tasandile saada. hetkel on endiselt ''music mogul'' ja 11 359 punkti. khmkhmNOLIFERkhmkhm. ja isegi ei huvita! (mul on tore.)

so, so you think you can tell heaven from hell, blue skies from pain.

no normaalne. ma kirjutan kuskile wordi, sest üks kord üle pika aja otsustasin ma päeval, mitte öösel, blogi kirjutada ja see nõme nett läks ära. ei kavatsegi vist tagasi tulla. ma kirjutasin msnis just kaisale oma unenäost ka ja talle ei jõudnud see niikuinii kohalegi.
hommik on siiamaani suht sakkinud. positiivsest küljest: kell on pool kaks ja ma olen ärkvel! hurraa!
negatiivsest küljest: aidoiodjfoifjgkjkfkaoijfihudfhughufihugiudldfk. ma ärkasin hommikul verise ninaga üles. ma pooldan varianti, et ma andsin iseendale unes peksa selle eest, et ma selline weirdo olen. (mul ei jookse peaaegu kunagi niisama ninast verd. tegelikult mitte kunagi.) ma ärkasin ka otseloomulikult pool tundi varem ja mingid dalmaatsiakoerad käisid alles. ma üritasin üleval olla, aga jäin uuesti magama ja ei pannud isegi äratust. õnneks ärkasin ma üles instant stari alguses, mitte lõpus. oi, ma oleksin kuri olnud.
ühel reklaamipausil jooksin ma endale teed tegema ja loomulikult tõmbasin ma oma väikese sõrme vastu uksekeelt veriseks ja katki. ma nii vihkan neid asjandusi. ma tõmban nende vastu alati oma käed katki.
NO MISASJA. nett tuli tagasi, ma jõudsin msni sisse logida ja kaisale kirjutada ja nüüd ei läinud see tekst ka niikuinii kohale, sest nett läks jälle ära. MÕNUSMÕNUSMÕNUS.
lotte on ka jõudnud mu juba närvi ajada. ma kuulasin enne james blunti, ta tuli siia: ''kes laulab?''
''james blunt.''
''aa! ma mõtlesin, et sina. kuule. ega sa ei tea, kus see roosa rätik on?''
''mis roosa rätik?''
''noh, see roosa rätik.''
''mis pagana roosa rätik?!''
''roosa rätik, noh. see roosa ja kandiline rätik!''
''MIS ROOSA JA KANDILINE RÄTIK?!''
''rätik, noh. mitte nagu saunalina, vaid rätik.''
''issand, ära aja mind närvi. mis rätikust sa räägid?!''
''ROOSA RÄTIK!''
''meil on palju roosasid rätikuid! ära mängi lolli nüüd. kust mina pean teadma, mis rätikut sa mõtled?!''
''no see roosa rätik.. mida saab ümber kaela ja pea ja igale poole siduda.''
NO SELLINE ÄGE TSIKK. ilgelt ma tean ju, kas ta räägib mingist köögirätikust või vannitoarätikust või pearätikust. siis läks muidugi edasi veel.
''ei mina ei tea, kus su tobe rätik on.''
''kindel või?''
''JAH!''
''sinu toas pole või?''
''ei ole, noh.''
''kindel või?''
''olen jah!''
''äkki on ikka?''
''no ei ole, ma ju tean, mis mu kapis on.''
lotte hakkas ära kõndima. järsku jäi seisma: ''aga äkki ikka on?''
siis ma läksin eriti kurjaks ja tirisin talle oma kapisisu välja. õghdsjhjdjdjghjkjhkfjhkdjkjkf.
ma pean issile vormelit ka lindistama ja mul pole õrna aimugi, kuhu, sest meil on kõik kassetid sõpru täis ja üldse ma ei tea. kljasdfiodfiufgjgjposksijojff. pea käib ka ringi ja tahaks.. ma ei tea, mida teha. nett läheb jälle ära?

do not speak as loud as my heart.

vaatasin täna ''kiss kiss bang bang'' lõpuni. NIIIIIIII HAIGELT HEA FILM. robert downey jr. rox my sox ikka.
üldiselt olen ma suhteliselt loll. hakkasin enne vannitoas (suht mark) tantsima ja lõin jala vastu kraanikaussi ära, niiet nüüd ma suren siin oma varbavalusse.
lolliks olemisega seoses veel see ka, et emme ja lotte magavad, niiet ma üritasin hästi vaikselt allkorrusel käia, mis on mission impossible, sest see trepp kriuksub nii kõvasti, et kui ma vaikselt alla lähen, ärkab isegi semu õues üles. trepist üles minnes pillasin ma muidugi kurgi maha ja see põrkas trepist alla ja ma pidin seal veel edasi-tagasi käima. naiss.

pea on üpris terve päev valutanud, alates hetkest, mil ma kuulasin mingit muusikat. ma ei mäleta, kelle muusikat, aga pea hakkas täiega valutama. ja tervalt, nagu ajud tõmbuksid kokku, mitte selliselt nagu peavalu tavaliselt on. võibolla hakkan ma lihtsalt lolliks jääma. (loe teksti eespool.)

lõpetasin oma käki ja panin uksele. ma pidin selle kümnest kohast teibiga kinni panema ja teipi panin igasse kohta kahekordselt, sest see on liiga raske. uksel olnud robbie williamsi tõstsin teise kohta ja james blunt läks kapi sellele küljele, mida ma voodist näen. selle pärast pidin ma kõik teised meestepildid kokkupoole tõstma. (mitte, et ma mingite ilusate kuulsate meestega obsessed oleksin. (kammoon! ma saan aru nagu, kui ma neist liste ja albumeid teeksin, aga ma ei tea nende nimesidki vist vä.))

nett viskab endiselt lambist välja ja ma ei saa sellega hakkama, niiet kaisa tegi helipeasse selle kohta teema. celer soovitas netscape'i ja see on nagu mozilla ja kõik mu asjad läksin sinna üle ka ja ma olen üldse rõõmus. AITÄH, CELER. (vahet pole, et sa ei tea mu blogist midagi ja et sul pole õrna aimu ka, kes ma olen.)

täna ma siis.. suprisesuprise.. RAISKASIN PÄEVA! olin arvutis, lõpetasin oma asjanduse ära, vaatasin telekast simpsoneid, balti teed ja seda uurija spenceriasjandust. oleks ka tahtnud balti ketis olla. tegelikult ma ei saa väga selliseid isamaalisi asju vaadata. ma ei tea, miks ma nende peale ALATI niiiii softiks muutun.

nüüd õhtul ma avastasin, et juutuubis on veel filme ja kuna nende laadimist ei pea ma sada aastat ootama, vaid saan kõik järjest ära vaadata, siis ma olen nii pöördes. ma avastasin, et ''bubble boy'' on ka seal. TÄIEGA KAVATSEN VAADATA! jake gyllenhaal, jee! homseks on plaanis ''grind''. adam brody + bam margera. !!! kus ma üldse elanud olen, et ma ei tea, et sinna filme ka laetud on? etnoh. kunagi vaatasin ma sõpru ka alati sealt, aga siis ühel toredal päevakesel võeti sealt kõik osad maha ja mu elu kaotas umbes 20% oma mõttest. (kurb, ma tean.)

aa, meelde tuli, mille peale pea valutama hakkas. vennaskonna peale, mis on suhteliselt ebanormaalne, sestnoh.. see on mul vist peaaegu kõige lemmikum eesti bänd. no norms. oleks aeg filmi vaatama hakata. niigi mulle tundub, et ma pean jälle homme lõpetama, sest kell on kolmveerand kaksteist.

aaah! homme on ju ''staariks sündinud''. kristopher turner! (ma olen niiiiiii pubekas, aga noh.. selline periood tuleb ka läbi elada, või mis?)

MY ANIMAL IS LEAVING YOUR SUU!

ma vaatasin just ''10 things i hate about you'' umbes sajandat korda ära ja hakkasin ''kiss kiss bang bang''i vaatama. see on nii friking äge film ja ''10 things i hate about you'' oli ka endiselt hea (no nagu ta ikka igakord on). blogi on mul paha kirjutada, sest mu klõbin häirib emme ja lotte magamist raudselt täiega.
igastahes. eile. võinoh.. nüüd juba üleeile tuli kaisa isa lõpuks koju ja me läksime kaija juurde. alguses passisime niisama toas, siis läksime telki, kus me numeroloogiaraamatut lugesime ja minu telefonist muusikakuulamise äraarvamismängu tegime. (muusikaga seoses: tänks, kesiganes anonüümne mulle eelmises kommentaaris seda laulu soovitas. läks mu pleilisti.) telgis naersime palju. ma isegi ei mäleta, mille peale. kuulasime alenderi diskot (mingid sony ericssoni helinad) ja brainstormi ''my''d (brainstorm - ''maybe''). peale seda läksime pildistama. kõndisime liivakarjääri jälle, kus oli mingi lõhkine auto. ma pidin pin-up'i tegema, aga.. nojah. sellega läks nagu läks. tegime auto peal hüppeid ka. pildistamiseks. imelisel toredal kombel tekkis mu juustest mulle igal pildil habe. tagasiminnes lehvitasin ma mingile autole hullult idiootse näoga. nohet.. me lehvitasime koguaeg autodele, aga kaija ja kaisa tegelesid sellel hetkel just millegagi ja siis ma hüppasin ja lehvitasin ja autost lasti signaali ja ma hakkasin naerma ja kaija ja kaisa tegid mõlemad mingit hullu feiknaeru selle peale ja kui ma kaisale otsa ka veel vaatasin, siis ma pidin naerust pikali kukkuma. ma isegi praegu veel naeran, kui ma sellele mõtlen. ja siis.. jah. ma naersin seal.
kaisal on minuga samasugune käevõru. jukust ostetud. ja siis me loopisime need õhku, et näha, kummal kõrgemale lendab, aga kaisa oma läks maha kukkudes katki ja toimusid juku matused. tuppa jõudes sõime pannkooki ja jõime teed. ma tutvustasin vaikse teejoomise kombeid ja me naersime jälle. pilte vaatasime ka ja tegime igastvärki. veidi peale kella kahtteist olime veel toas. ma lugesin väikest mingit eluõpetuste raamatut. kõva häälega muidugi taaskord. (kui ma teistele ette loen, siis mu suu läheb lõpuks täiega imelikuks ja pole midagi aru saada ja ma ei lõpeta kunagi ära ka.) kaija tõmbas kapist välja suure kotitäie riideid, mida nad muidu müüvad ja andis ühe värvilisetriibulise nunnu kleidi mulle. aitäh veelkord! siis ta jagas cd'sid meile laenuks. ja mulle need kaks eluõpetuste raamatut ja dali raamatu ka lugemiseks. ma loodan, et ma need lähema aja jooksul läbi lugeda raatsin. igastahes.. jah. ta oli väga jagamisetujus. lõpuks läksime telki, kus me rääkisime kuni kella viieni juttu. taaskord miljonist erinevast asjast. (no okei, põhiteema on siiski alati sama.) lõpuks nad arutasid midagi ja ma täiega üritasin kuulata, aga ma jäin magama. hommikul nägin ma mingit hulllllult rõvedat õudusunenägu. järsku tundsin, et keegi nühib ennast täiega minu vastu ja hingab mu pea kohal. ma mõtlesin, et kaija lollitab midagi või ma ka ei tea. kui ma silmad lahti tegin, siis jõllitas harly mulle otsa. kaija koer, kes pole nagu MITTE ÜLDSE VÄIKE. ma ehmatasin täiega ära, hüppasin istuli ja ei saanud millestki aru. kaija oli tuppa läinud, telgiuks oli lahti ja hiigelsuur koer oli seal sees. ma ütlesin kaisale, et koer on telgis ja me üritasime teda ära ajada. võinoh. kaisa üritas. mina lihtsalt karjusin: ''FUU! ÕUE! FUU! ÕUE!'', millest polnud midagi abi. harly ei tahtnud minna. ta viskas ennast keset telki selili ja hakkas seal püherdama. lõpuks saime ta välja ja läksime tuppa. sõime võileiba, ma jõin jälle seda head teed. siis sundisin ma kõiki imagot mängima, sest mulle täiega meeldib see mäng. kaisa ja kaija polnud sellest eriti vaimustunud, aga me mängisime lõpuni ja ma võitsin ja puha. millalgi tõi kaija ema meid haljalasse ja ma raiskasin oma päeva ära, alustades lotte ja tema tsikkide nõude pesemisest ja endale kiirnuudlite juustuga praadimisest, sest nad olid kõik makaronid ära söönud. ma vaatan filmi veits edasi nüüd, siis lähen magama ja vaatan homme lõpuni.

lkofdpokdofpf.

vilja lõigatakse! see on suurusastmelt kõige jubedam peatse koolimineku ninaallahõõrumine, sest nad lõikavad seda täpselt meie maja vastas ja kõik on jälle neid nõmedaid vareseid täis. kui ma veel magaksin, siis ma oleksin hetkel ilmselt väga kuri.
kaisa pole veel helistanud, lotte on õues, ma olen üksinda kodus ja suren igavusse. tahaks minna juba.

hommikhommik.

uni on ja mu lokid on suht kulunud ja ma ei viitsinud ärgata ja mu liim sai öösel otsa ja toomas arvatavasti ei tule kontserdile ja kui keegi minuga tulla ei kavatse, siis ma hakkan täiega pillima, sest ma armastan rem'i ja see on nii ebaaus, et ma üldse ei saa ja et keegi kaasa ei tule ja et mul kuskil ööbida pole. BÖÖ.

AAA!

täna jõudis mu lauluoskus uuele tasandile. joodikutasandile. ma laulan tõsiselt nii nagu mingi jota. niimoodi uimaselt ja ei viitsi suud korralikult lahti teha. üpris haige oli kuulata. sellest võin ma umbes seitsmesajandat korda järeldada, et ma ei tohi kunagi laulda ja üks punkt minu uueaastalubadustes jääb raudselt täitmata.

i know a mouse and he hasn't got a house, i don't know why, i call him gerald.

I've got a bike
You can ride it if you like
It's got a basket
A bell that rings
And things to make it look good
I'd give it to you if I could
But I borrowed it

pink floyd on niiii hea. (taaskord mainin, jah.) ma pole koristanud. mu tuba on päris rõve tegelikult isegi. ma lähen panen veits asju ära. sahtleid ei koristanud ka. mõni teine päev siis. asjad pean homseks kaija juurde minekuks raudselt kokku panema, sest eelmine kord alustasin ma sellega umbes kümme minutit enne minekut ja ma olin väga paanikas ja jätsin midagi tähtsat maha vist. igastahes.. jah. asjad pean kokku panema, asjad pean ära panema, et see tuba veidigi korralikum välja näeks ja veits võiks seda nõmedust ka teha, sest enne ma lõikasin sinna ainult veits paberit juurde, aga ei kleepinud midagi.
juukseid vahveldasin. need lõhnasid peale pesu niiiiiiii hästi, sest ma kasutasin uut palsamit. ohkuihea, ohkuihea. ma tegin vahvlid tegelikult sellepärast, et mu juuksed on nii masendavalt õhukesed, et ma hakkan varsti nutma lihtsalt. mul tuleb iga päev täiesti ilma põhjuseta mingi kolm peotäit juukseid ära. vahvlid on homme raudselt väljas, niiet.. nojah. hetkel näen ma nendega ja oma xxl suuruses nirvanasärgiga välja nagu keegi rokkbändi meeslaulja. james hetfield või axl rose või keegi. mitte, et neil vahvlilokid oleksid, vaid lihtsalt. janoh. axl olen ma tegelikult oma sirgete juustega sada korda rohkem.

''love shine a light'' meeldib hetkel väga. ma isegi ei tea, miks. päris jama, et ma siia kirjutada ei raatsi, mida see mulle täiegatäiega meenutab. väga masendav ikka. ööööööööööö. sõbrad algavad tunni aja pärast. mul olekski paras aeg vist praegu ära minna, kui ma millegagi valmis saada tahan.

vahvlilokid on põse vastas mõnusad.

the time is gone, the song is over, thought i'd something more to say.

ma olen nii uimane.
ma pean:
1. kolmas kivi päikesest vaatama.
2. pesus käima.
3. blogi kirjutama. (ma ei tea, miks või mida.)
4. supermodelle vaatama ja oma asjandust tegema (HAHAHAHAHA, see on nii feil, kui olla saab. öösel tegin seda ja.. jah. väga feilfeilfeil.)
5. sahtleid koristama. (ma ei tea, kust ma selle jaoks motivatsiooni ja viitsimist leian. mul pole selle ajal isegi midagi telekast vaadata.

väga masendav ikka.

kell on kolveerand kolm (KOLMVEERAND KOLM!) ja ma olen viis minutit üleval olnud, sest ma olen niiii kuradi lammas, et ma panin kella üheteistkümnesed äratused kinni ja lotte läks õue, suvatsemata mulle öelda, et kell on sada, niiet mul oleks muidu aeg üles tõusta. jättis mulle jälle ainult mingi kirja. kammoon, ega kiri mind ei ärata!
''jou. ma läksin õue. ma koristasin ka natuke. tolm on tõmbamata. emme, issi on tööl. söök on pliidil, uks on lukus. ps. palun eemalda oma näts suuretoa laualt. tsau, lotte. :)''
NO MIDA HELLI MA SELLEGA PEALE HAKKAN?! MA OLEN POOL SEDA NÕMEDAT PÄEVA MAHA MAGANUD JU. ja oheiohei, see pole veel kõik! ilm on ka nii haigelt rõve, et ma väga tahaks näha, mis vägi mind täna rattaga sõitma ajab. BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ. VÄGA BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ.
ma nägin mingeid haigeid unenägusid ka terve aja. seal oli nii palju mu tuttavaid ja kooli ja kõike. ühesõnaga pidime kooli minema. ja ma kõndisin poole tee peale, aga siis läksin millegipärast koju tagasi. ja teepeal kõndisid mulle bruno ja mass ja igasugused vastu, umbesnagu nad elaksid kõik minuga samal tänaval. kodus oli kell juba nii palju, et tund pidi kohekohe hakkama. ma pakkisin seal asju ja tahtsin, et issi mind kooli viiks. ma ei tea, kas ta viis. koolis tegelesime oma koduse tööga. meil oli vaja mingi maja joonistada ja siis selle kohta jutt kirjutada. siimul oli see tegemata ja ta oli täiega paanikas. õpetaja ütles, et sellega me rohkem ei tegele, aga ma hakkasin rääkima, et võiks hindele lugeda ju. õpetaja valis minu esimesena lugema ja ma tegin oma vihiku lahti, aga mul oli seal ainult majapilt ja mingid seletused juures, niiet ma läksin paanikasse, sest ma kartsin ühte saada. siis keerasin vihikulehte ja sinna oli jutt ka kirjutatud. ma pidin seda klassi ette lugema minema, aga ma hakkasin paaniliselt taskurätti otsima, sest ma tundsin, et mul hakkab nina kohe tilkuma ja seal ma siis otsisin seda mingi sada aastat ja kui ma üles ärkasin, oli kell KOLVEERAND KOLM. kuradi haige värk ikka.

öösel vaatasin laulupidu. no siis ma kahetsesin küll, et ma sinna ei läinud. punklaulupeoga oli ka nii. et ei tohiks üldse telekastki vaadata tegelikult. kui nad ''eestlane olla on uhke ja hää'' laulma hakkasid, siis ma ütlesin kõva häälega: ''NO KAMMMOOON!'' kuigi ma istusin üksinda oma toas. kui ma seal olnud oleksin, siis ma oleksin täiesti lahinal pillinud, ma olen selles täiesti kindel.

kell on kolm. KOLM, KOLM, KOLM, KOLM, KOLM, KOLM. sellega meenub mulle tolm, millega mulle meenub, et kui kaija ja kaisa meile tulema pidid, siis pidin mina terve maja tolmu üksinda ära tõmbama, sest lotte oli õues. ja kui ta tuppa tuli, siis ta alles ütles, et emme oli öelnud, et me ära jgaksime maja. et üks tõmbab ülemise korruse ja teise alumise jne, aga ma olin juba kõik ise ära koristanud. äkki ta loodab, et ma nüüd teen samamoodi? not gonna happen.

ISSAND, KUIDAS MA NEID KÄRBSEID VIHKAN. ma suudan mõelda ainult paarile asjale, mis mind nende vastumindnühkimisest rohkem närvi ajavad. ja mulle hakkab aina enam tunduma, et ma hakkan neid varsti tapma, kuigi ma ei tapa kärbseid kunagi.

hey you, don't tell me there's no hope at all, together we stand, divided we fall.

PALJU ÕNNE, ROBERT PLANT!

taaskord on mul kirjutamiseks vaid kümme minutit, sest sõbrad algavad. käisime kadi ja kuldariga väljas. kõndisime niisama ja nad mõnitasid mind. homme läheme kadiga võibolla veltsi. ma tahtsin juba ammu tegelikult, sest sinna on hea sõita ja mul on seal tavaliselt tore, aga ma pole kellegagi ammu suhelnud, niiet ma ei usu, et see midagi väga toredat on.
eile öösel nägin ma unes, et meie juures oli mingi pidu. ma ei tea, mis pidu. ja riti ja liisu olid siin ja delvis oli telefon ja ta laadis aknalaual. ja seidi tegi ka midagi imelikku ja mu ruudulised sokid kadusid ära, mis mul hetkel jalas on.

käisime kooliasju ka ostmas. ma sain.. igasuguseid asju. ma kirjutaksin täpsemalt, aga need on minu toas. homme äkki. uued jalatsid sain ka. valged ja eelmistele VEIDI sarnased, ainultet need.. noh.. pole neile sarnased. mingid pealuud on ka peal, mis on minust päris feil, sest ma ei salli pealuudega asju. aga muidu mulle need meeldivad, niiet savi need junnid. et.. homme siis sellest.

ma vaatasin videosid veidi. coldplay laivide videosid ja remi laivisid ja mulle niiiiii meeldib kogu see värk. kumbki ei kõla laivis nii hästi, kui tavaliselt (no veidi loogiline ka vist) ja kui ma ainult kuulan, siis on vahepeal isegi veidi häiriv. aga kui ma seda videot vaatan ja vaatan seda, kuidas chris martin täiega esinemist naudib ja kuidas ta silmad kinni laulab ja kuidas michael stipe tantsib ja kuidas nad ennast seal laval nii hästi tunnevad, siis ei loe see üldse, kui palju see viis mind häirib või kui hästi või halvasti see kõlab, sest kõik kokku on see ikka täiuslik. see teeb isegi kadedaks veits. kui ma laulda oskaksin, tahaksin ma täiega midagi sellist teha. ja siis kuidas kõik inimesed neid vaatavad ja täiega plaksutavad ja neid kaifivad. oh, nii hea.

tahaks öölaulupeol olla, aga mõnes mõttes ma ei kahetse mitteminemist mitte üldse. homme pean koristama + läheme veltsi (?) + pean asju mobiili ja empekale laadima + pean SAHTLID ÄRA KORISTAMA + pean oma asjandust edasi tegema ja oma tähtsad asjad vaateulatusest ära panema, sest lotte tsikid lähevad raudselt minu tuppa ka, kuigi ma selle ära keelasin.

PALJU ÕNNE, MATTHEW PERRY!

matthew on nimelt mu blogi põhilugejaid ja ta väga soovis siin õnnesoovi saada. (loe: mind ei koti, et ma nolifer olen. david archuleta peale olen ka täiega pöördes ja kristopher turneri peale ja isegi mingite reklaamimeeste peale, et keda ma olen ainult viie sekundi ulatuses näinud! jah, selline eit olengi.)

ma üritasin taaskord teada saada, mis laul colgate maxwhite reklaamis on ja mis selle mehe nimi on, kes seal on. guugeldamisest pole abi, tavaliselt ma olen selles osav. juutuubis öeldakse, et see laul on spetsiaalselt reklaami jaoks tehtud. nofain, kes see mees on? ja kes see jägermeistrireklaamimees on? mis vahet sellel on? vahe on selles, et siis ma tean! ma kirjutan siia ka siis oma kurva elevandiloo.
ma tahtsin umbes kaks(?) või veits vähem aastat tagasi teada saada, kui palju elevant maksab. ma isegi ei mäleta, millest see tuli, aga ma tahtsin täiega ja küsisin kõikidelt ja keegi ei teadnud. ma ajasin seda sama juttu mingi pool aastat, kuni seidi lõpuks selle leidis. ma võtsin isegi mati kaalu telefoninumbri ja puha, aganoh.. ma ei julgenud talle helistada ja keegi teine ei raatsinud ka. lõpuks igastahes kui ma teada sain, siis ma olin rahul. see on hea tunne, kui sa millegi kohta pikka aega uurinud oled ja lõpuks seda tead. muidu ma käiksin endiselt nagu imelik ringi ja küsiksin inimestelt, kui palju elevant maksab. (noh.. selle asemel käin ma nüüd ringi ja küsin reklaamimeeste nimesid. mul tõsiselt oleks elu vaja.)
mul on colgate'i telefoninumber ka, aga nad vist ootavad rohkem toodete kohta küsimusi, kui küsimust: ''mis selle ilgelt ilusa mehe nimi seal reklaamis on? ja kas te saaksite mulle saata cd selle lauluga?'' võinoh. kui see nii lühike ongi, siis mis vahet sellel on? igastahes. me läheme neljapäeval kaija juurde ööseks ja siis me helistame. isegi, kui nad meile seda ei ütle. kellelegi saatsin juutuubi kirja ka. jägermeistritüübid ütlesid, et nad ei saa seda infot avalikustada või misiganes. jamanõme. ja see on täiega ebaaus, et emmeissi lähevad neljapäeval kontserdile, niiet lottele tulevad tsikid külla ja nad saavad TÄIESTI ÜKSINDA olla. ma ei saa kunagi nii. aga noh. ma tahan kaija juurde. eelmine kord oli täiega tore.

kõik on putukaid täis ja suht rõve on. ja ma pole enda selle pildiasjandusega midagi teinud. sõprade ajal teen vist veits midagi veel. ma arvan. äkki. ja siis.. homme läheme kooliasju ostma. ma täiega tahan juba. see on alati äge. ainus nõme asi on see, et see tuletab meelde, et kooli peab minema.
ja lõpetuseks mainiksin ära, et james blunt - ''don't go'' on niiiiii pagana hea laul (hetkel vist lemmik temalt), aga see on ka suhteliselt.. friiki või nii. eile oli eriti. ma kuulasin hästi kõvasti kõlaritest ja olin üksinda kodus. ja sellel on selline.. SELLINE meloodia ja sõnad on ka nagu hästi.. SELLISED. eriti jubedaks teeb asja see, kui sa kuulad.. SELLIST laulu sõnadega:
''you're in a rush, they don’t care enough, and they’re thinking very slow.
and in 60 years, we gotta face our fears and show the cards we've got.'' ja tõmbad samal ajal endal kolm peotäit juukseid peast ära. see juustevärk on väga jube igastahes.

võibolla sellepärast friigibki mind pink floydi ''time'' ka, kui seal on sõnad:
''the sun is the same in the relative way, but you're older, shorter of breath and one day closer to death,'' sest mul tekib juuste äratulemisega mingi haige või vana inimese tunne?

pink floyd - ''bike'' on niiiiiiiiiiiiiiiii äge laul.

just a puppet on a lonely string, oh who would ever want to be king?

mulle meeldib coldplay - ''viva la vida'' peale ärgata. praegu puutub see asjasse ainult nii palju, et ma kuulan seda hetkel. täna hommikul pidin ma kahjuks ärkama katy perry - ''i kissed a girl'' peale ja see pole üldse äge.

käisin täna JÄLLE hambaarstil. ja ta ei tegelenud JÄLLE mu selle hambaga, mille pärast ma sinna üldse nagu läksin. ma ei saa aru, mida ta üldse puurib ja uurib seal, kui mul teised hambad korras on. igastahes. läksin täna sinna ja ta ütles, et ta parandab täna mingit väikest asjandust, niiet ta teeb tuimestuseta. ma tundsin kohe siis, et midagi head sealt ei tule. noh. põhimõtteliselt pidavat alumiste hammaste tuimestus niivõrd tugev olema, et see kestab pool päeva ja tal pole mõtet seda nii väikese asja peale teha, aga et järgmine kord (wtf?!?!?!?!?) tegeleb ta suurema asjaga, niiet siis on tuimestus juba asja eest. tuimestuseta EI OLE ÄGE. noh.. ma alguses tõesti ei tundnud eriti midagi, aga siis hakkas valus jälle. mul hakkab juba selle puurimisevalu peale mõeldes pea ringi käima. ma siplesin seal jälle täiega ja oleksin nende kaadervärgid peaaegu pikali löönud ja ma kujutan ette, kui väga nad mind juba vihkavad. valus on ju! arstide juures on põhiteema veel see, et nad ei usu ka, kui mul valus on. täna ka arst korrutas terve aja: ''see ei ole nii valus, see ei ole nii valus.'' nii valus jah polnud, kui eelmisel korral, sest päris nutma ma ei hakanud, aga valus siiski. see on nii rõve ja terav valu ju. rakvere hambaarst läks ka minu peale ükskord täiega närvi. puuris ja siis ma hakkasin karjuma ja ütlesin, et valus on. ta surkis mingi oraga hoopis kuskilt teisest kohast ja küsis, et kas mul on valus. ma ütlesin, et ei ole (SEST SEE OLI TEINE KOHT JU) ja ta küsis, et mida ma siis vingun ja puuris edasi. ja kõrvaninakurguarst tegi mulle mingit hiina massaaži või midaiganes. õpetas tegema, tähendab. et see aitab, kui põskkoopapõletik on. ajab selle välja ja misiganes. ja siis ta surus mulle täiega sõrmedega vastu pealage ja keerutas oma käsi seal, aga haigusega on need valusad punktid ja ma hakkasin täiega karjuma ja pillima ja ta tegi ikka edasi. kammoon! ja siis see sama arst põletas mul keele lambist katki, sest ta arvas, et mul on põskkoopapõletik, kui mul oli tegelikult puukentsefaliit. ma ei saanud mitu päeva normaalselt rääkidagi. nagu sellest poleks piisanud, et mul pea iga päev hommikust õhtuni valutas ja ma iga natukese aja tagant oksendasin. igastahes ma loodan, et järgmisel korral teeb hambaarst mul selle valutava hamba korda ja siis ma rohkem sinna minema ei pea, sest see on täielik naljanumber ju.
aga alumiste hammaste tuimestus.. nojah. kui palju tugevam saab olla? mul on kaks korda ainult tuimestust tehtud, sest MU HAMBAD ON KOGUAEG KORRAS. mõlemad korrad on üles. üks on see, mis eelmisel korral oli. see polnud eriti tugev, aga ükskord oli mul hammast välja vaja tõmmata (selle hamba pärast ma breketid saingi) ja siis oli ka ülemiste hammaste tuimestus, aga juba see tegi mu suu pooleks päevaks täiesti tuimaks, niiet mul oli lõpuks isegi põsk valget värvi. teil on muidu ilmselt hästi põnev mu hammastest lugeda, aga ma ei ütleks, et mind väga huvitab, sest ma väga kahtlen, et keegi siiamaani üldse lugedagi viitsis.

the sun is the same in the relative way, but you're older, shorter of breath and one day closer to death.

avastasin taaskord sajakolmekümneviiendat korda oma pink floydi armastuse. avastasin taaskord ka kõikide nende meeste armastuse, kes mul seal listis on. ilmselt on see seetõttu, et nad pole seal ainult välimuse pärast, vaid sellepärast, et nad on andekad ja üldse igatpidi.. täiuslikud või midagi sinnapoole. järelikult pole see ka ainult hotlist.

lõikusin täna ajalehti veel veits. ma tõin paar tükki keldrist ja vaatasin neid ka läbi.
1. seal polnud eriti midagi.
2. need haisesid hallituse järgi.
3. ma tõin nendega keldrikakandi kaasa.
4. mul valutab siiamaani hallitusehaisu pärast pea.
niiet nende ülestoomine oli suhteliselt loll tegu.
üldjuhul on selle värgiga muidu nii, et mul on neid pilte palju lõigutud ja ma ei oska neid paigutada ja midagi ise mul sinna küll ruumi teha pole ja see on üks väga mõttetu asi.

sattusin numeroloogiatestist taaskord vaimustusse. see on jälle üks selline asi, mida suur osa inimestest ei usu ja nii, aga ma ei tea.. ma ei oska arvata, kas ma usun või ei usu, aga kui ma loen sealt mõne inimese kohta kirjeldust, mis TÄPSELT temale vastab, siis need on suht faktid juba ju, sest.. noh.. kui ma inimest tean! igastahes kirjutasin ma sinna täiega igasuguseid tuttavaid ja eelmise elu teema kohta ma ei oska midagi öelda, aga iseloomude kirjeldused läksid küll suuremas osas täiesti täppi.

veits mind. (minu väga vajalike vahemärkustega)

Sul on ilmselt ülekaalus vaimsed huvid, oled kergesti mõjutatav
ja kiiresti muutuvate meeleoludega. (OJAA) Sul on peen maitse ja valdad
suurepäraselt teiste inimeste kütkestamise kunsti. (wrf? mulle küll suht võõras.) Vajad sõpru ja
perekonda. Armastad reisida ja ihkad vaheldust. (OJAA) Hästi mõjub viibimine
veekogude ääres.
Ei tohiks midagi otsustada täiskuu ajal, sest siis on närvisüsteem
ääretult labiilne ning on oht teha ebaõigeid otsuseid. (no halloo, millal ta mul labiilne EI OLEKS?)

Sünnikuupäev lisab:
Suur tundlikkus, närvipinged, muutlikud meeleolud. (ojaa.)

Positiivne variant - takistused.
Sel teel elav inimene on töökas, väärikas, usaldusväärne ja püüdlik.
Sul on elus rohkelt takistusi, mida peab ületama vaid isikliku tööga.
Kannatlikult tööd rühkides saavutad kõik eluks vajaliku. Reeglina
on sul rahuldav ametialane edu ja harmooniline perekond.
Negatiivne variant:
Ei ole töökas ega hoolikas, mistõttu ähvardab vaesus. õigustamatult
võid vihata edukaid inimesi
(ühesõnaga pean ma täiega tööd tegema ja õppima ja misiganes. sestnoh.. nagu ka näha oli, siis niisama ja loomuliku intelligentsiga ei saa ma neverver isegi koolis hakkama.)

Kosmos teeb mõnele inimesele sünnipäevakingituse, mõned jätab sellest ilma. Kingitust ei ole inimesel, kes on sündinud 1.-9. kuupäeval ja 11. ning 22. kuupäeval.
Kosmilist sünnipäevakinki kahjuks ei ole. (OOOOO, MILLINE ÜLLATUS!)

Eelmise elu elasid mehena.
Elukutse eelmises elus oli:
Majade, templite, kirikute ehitaja, talismanide valmistaja.

Sünnikoht eelmises elus:
India

Iseloomult olid eelmises elus:
Arukas, suure enesevalitsusega, olukordi hoolikalt arvestav, nõudlik ja vahel halastamatu, tugeva iseloomuga isik, keda austati, kelle nõuandeid hinnati, kuid keda mitte alati ei armastatud.
Sündisid umbes aastal 700.

Käesoleva elu ülesanne on:
Tuleb lahendada ökoloogia probleeme ja arvestada nende mõju inimeste psüühikale.
(ma jagan inimeste psüühikast küll ilgelt palju, eks. ma ei saa iseendastki aru.)

kaisal oli enamvähem sama. võinoh. see esimene osa, ülejäänu jätsin ma endal niikuinii siia kirjutamata.

riti. sulle veits huumorit.
liisu kohta: Sul on tugev iseloom, oled töökas, korrarmastaja ja korra nõudja.(KORRAARMASTAJA!)
+
Iseloomult olid eelmises elus:
Tagasihoidlik, rahulik, loomevõimetega, kuid julgustamist vajav. Vahel võis käituda veidrikuna.

ma olin täna üpris kuri. üks põhjus on see, et mina alati kõige eest sõimata saan. see on ALATI nii, et keegi sosistab ja sisistab ja mühiseb mulle midagi vaikselt kõrva ja kui mina närvi lähen ja oma arvamuse KÕVA HÄÄLEGA välja ütlen, siis olen mina see õudselt õel ja paha inimene, kes teistega kokku puutudagi ei tohiks. ja kuna mina olen see vihane, närviline ja lärmakas, siis saangi mina kohe õiendada ja keegi isegi ei vaevu loo kaht poolt kuulama. ma arvan ka ju, et ma karjun niisama inimeste peale. igastahes hakkasin ma täna üle saja aasta isegi nutma. ja millegi muuga ma hakkama ei saanudki. tikreid tahtsin korjata, aga pimedaks läks ja ma olin üksinda kodus ja ei julgenud toaski olla, õueminemisest rääkimata. vastik peavalu.

no hommik.

ma läksin eile kell pool neli siit alles ära ja magama jäin peale nelja. kusjuures ma ei ütleks isegi, et ma väga unine olen.
kuna ma pole üldse kaua üleval olnud ja olen siiamaani ainult ''staariks sündinud'' ära vaadanud, siis mul pole eriti millestki kirjutada, aga ma pidin ära mainima, et kristopher turner on niiiii haigelt ilus, et masendav on vaadata.

do you see the world through troubled eyes?

no issand, kell on kolmveerand kolm juba. ma ei teadnud seda, muidu ma magaksin juba. ma ei vaadanud kella, ma olin oma meestega siin nii hõivatud. homme teen edasi. suhteliselt jama asi selle juures on see, et iga näitlejaga tekib tahtmine mingit filmi temaga vaadata, aga kuulsamad filmid on nähtud ja siis ma tahan vähemkuulsamaid. pooli neist tollel netileheküljel pole ja kui ongi, siis laevad need nii kaua, et ma tunnen, et asi pole seda väärt. homme kavatsen ma igastahes ''kiss kiss bang bang'' ära vaadata, sest ma tahtsin seda juba mitu aastat tagasi ja robert downey jr on nii äge ja see pidavat hea film ka olema.

täna sattusin ma ka üht filmi vaatama. ''for keeps?''. see on mingi 1988 aasta film, aga seal mängis üks täiega ilus düüd. nagu.. hullult ilus oli. ma kuidagi lambist sattusin selle peale ja siis vaatasin ülejäänud filmi ka ära. nii nunnu oli. tahaks veel seda kunagi näha. peale seda hakkasin mingit asjandust tegema. teipisin neli a3 paberit kokku, sest mul pole suurt paberit. nüüd hakkan sinna peale asju kleepima. ajalehtedest mingeid värke janii. kaisale ja kaijale tundub see ilmselt nagu nende selle asjanduse järgi tegemine. tegelikult see pole selline ja tegelikult oli mul see mõte juba varem, aga tolle nägemine motiveeris mind veits rohkem, sest ma olen üldjuhul nii haigelt laisk, et süda läheb pahaks. tuba on segamini, see asjandus on pooleli ja ma arvan, et ma homme teen edasi. see on suht mõttetu küll, aga mul pole paremat teha. etnoh. lugemise ajal jään ma magama, niiet selleks ootan ma sobivat päeva, joonistada ma ei oska, kirjutamiseks pole piisavalt loomingulisust ja kõik muud hädad. paberit lõikuda ma oskan, niiet las olla siis. millalgi peaks selle segaduse ära koristama ja millalgi peaks oma sahtlid ka ära koristama, sest need on suhteliselt masendavad.

homme õhtul lähevad emme, issi ja lotte kontserdile, niiet ma olen üksinda kodus. jeje. ainult ma ei kujuta ette, mida ma siin teen. msnis kellegagi eriti nagu tsättida pole, sest riti läheb soome ja kaisa ja kaija ka kontserdile (no kaija poleks niikuinii msnis) ja teisi inimesi ma kardan. muidu ma avastasin, et james blunt - ''i really want you'' ja jason mraz - ''i'm yours'' kõlavad kõvasti kõlaritest niiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hästi. veel paremini, kui muidu. niiet, kui ma arvamusest, et keegi meil majas on, liiga paanikas pole, siis ma kavatsen muusikat kõvasti kuulata. votjah. peaks magama minema, sest kell on kolm. täna ma ärkasin kell pool üksteist üles, sest ma arvasin, et ''staariks sündinud'' on laupäeviti ka, aga ei ole. ma olin kuidagi hästi lampis. panin telefonist muusika mängima ja jäin uuesti magama. magasin kella poole kaheni. siis käis telefonist eelviimane laul ja issi tuli mind äratama. ma millegipärast kipun arvama, et see oli juba mitmes ring lauludel, sest kolme tunni jagu mul neid seal vist pole.
homme jätkan listiga ka. ja kui nad kodust ära lähevad, SIIS MA VAATANGI FILMI.
kell pool üksteist pean seekord ikkagi ärkama, sest ''staariks sündinud'' on ja ma tunnen, et ma vaatan liiga vähe telekat viimasel ajal. umbes nagu.. mitte üldse. supermodellid lähevad ka igapäev meelest ära. no norms. kui mul veel midagi pähe ei tule, siis ma nüüd vist lõpetasin.

MÄNGIDA SITAPÄID!

mul on šokolaadi-koorejäätist ja muusikat ja ma hakkan hotlistist orkutisse albumit tegema ja ma olen tänase päevaga rahul. põhiliselt ilmselt sellepärast, et ma ei suhelnud peaaegu kellegagi ja veetsin suurema osa oma toas ja rahulikult. väga rahul.
kui rääkida sellest, millega ma rahul pole, siis nimetaks kõigepealt ära selle, et ma ei kirjuta blogi enam üldse. mingi mõttetud päevakirjeldused (kuigi.. nii on see koguaeg olnud ju. nüüd tundub see lihtsalt kuidagi.. mõttetum, sest ma isegi ei tee midagi. ja kui teen, siis see läheb meelest ja on sellepärast mõttetu.) ja lühikesed postitused. hiljem kirjutan veel, praegu hakkan jäätise ja albumiga tegelema.

half of us still have faith, but many went too far.

hommik. õhtuöö. kaisa ja kaija tulid eile(üleeile) siia. natuke aega passisime niisama, siis hakkasime monopoly mängima. mul läks paremini, kui tavaliselt, niiet see oli positiivne. päevast ma midagi eriti ei mäleta. vilja sees käisime vahepeal pildistamas ja korraks käisime kaisa juures. nägin ta kassi, kes on nagu.. nii haigelt nunnu, et ma ei tea. õhtul, kui pime juba oli, panime telgi püsti ja olime veidi aega toas. tegime nalja. kaija ja kaisa põhiliselt. nad kirjutasid mu sõbrapäevikusse ja.. jah. väga naljakas oli. telgis sai ka nii palju nalja, et anna otsad. tegime rannariuudiseid. laulsime. naersime. rääkisime. lõpuks magasime ka. mul oli selja all mingi mühk ja mul oli vähe ruumi ka, niiet väga mugav polnud, aga toretoretore oli.
tänane nii väga tore polnud, aga nalja sai siiski. hommikul vaatasime videot, kus riti mind mõnitab. mängisime monopoly jälle, kus ma täiega omasin ikka. kaija läks mängust ära ja ma sain ta kaardid ja raha tasuta parklast endale ja müüsin kaisale veel mingid maha ja lõpuks läks mul ikka paremini. käisime poes ja saatsime kaija bussile. bussijaamas tegime veel rannariuudiseid. aa, marju korjasime ka. selle ajal tegime ka uudiseid.
üldiselt oli minul küll väga tore. ainult see, et kaija lõpuks kuri oli, tegi tuju veits halvemaks. no ja miski muu ka, aga see on alles nüüd ja vahet pole.

''sa meeldid mulle täiega. sa oled änkspänks. sa oled kepitav ja pandav. päris lükatav lumi ja päris roogitav räim. päris pandav raam, päris õgitav liha, päris punutav pats, päris niidetav muru, päris tassitav kandik, päris magatav padi, päris patsutatav anette, päris lauldav laul, päris nuusatav nina, päris äravisatav pabertaskurätik, mis on täis nuusatud. sa oled nagu hullult.. nagu musi.''

tinnntiritiinntinntinntinntinntiritinntinntinn.

ma tahaks sellest midagi pikalt kirjutada, aga mu pea on tühi ja ma ei mäleta midagi. mulle meeldib vanast arvutist muusikat kuulata, jah, jah.

telgi panin ka kokku õhtul ja palju kärbseid oli. + semu oli minuga täna väga sõber ja nunnu.

õfhfjfjh.

appi, see dashboardi leht on teistsugune. varem oli ägedam, aga nojah.
kaisa ja kaija läksid ära ja ma nüüd kirjutaksin siia, aga ma olen suhteliselt väsinud, niiet ma lähen parem omatuppa ja teen seal arvutis midagi. telgi pean ka kokku panema, aga ma ei viitsi. uniuniuni. magada ka nagu ei taha. sahtleid tahaks koristada, aga ma tean, et ma ei viitsi neverever neid lõpuni koristada ja siis see kola vedeleb mul mingi sada aastat seal põrandal.
ma tean! ma lähen teen teises arvutis midagi veits, siis mängin siin simsi veits, siis panen telgi kokku ja siis.. siis vahet pole enam. ja siis kirjutan blogi ka.

KFSKJGFSGPJGOSK

jobu pede haige loll nõme päev. kõigepealt hakkasin ma koristama. tõmbasin parajasti söögitoast tolmu, kui keset põrandat hüppas mingi suur sajajalgne või misiganes junn. ma ehmatasin täiega ja läksin selle ära viimiseks paberit tooma, kuhu ma ta sisse panna tahtsin. selle ajaga oli ta lillepostamendi, kus peal oli mingi maeiteamistaim ja minu kaktus, alla roninud. ma hakkasin siis teda just paberi sisse panema, kui järsku mingi hullult kõva laks käis. kaktus kukkus alla. ma ehmatasin jumala ära, sest ma polnud postamendile vastugi läinud. põhimõtteliselt ma arvan, et see värises natuke ja sellest sellele kaktusele piisas ka, sest see oli nii üle potiääre kasvanud, et see hakkas niikuinii juba alla kukkuma. kätty andis mulle selle kaktuse kunagi algklassides. see oli lihtsalt üks hästi väikene junn, aga see hakkas endale neid junne juurde kasvatama ja need hakkasid neid veel juurde kasvatama ja põhimõtteliselt kasvas see nii suureks, et see ei püsinud enam püsti. tegelikult tuleb sealt neid junne ära vist võtta või misiganes. ja kõik need junnid on nüüd seal põrandal teineteise küljest lahti. väga jube ikka.
peale seda koristasin ülejäänud maja siis ära ja hakkasin endale pükse triikima. ja looooooooomulikult seisin ma triiklaua vastas ja looooomulikult lükkasin ma endale triikraua vastu jalga ja looooomulikult polnud mul pükse jalas, sest MA JU TRIIKISIN NEID. ja nüüd on sellel jalal lilla põletusjutt ja see on nii haigelt valus, et täiega tahaks karjuda.
suulagi on mul ka nüüd nahatu, sest ma tegin enne endale kaks röstsaia, aga mul läks meelest ära, et need rösteris olid, niiet need seisid seal maeiteamitu tundi. ja kõht ka valutab.
kaisa ja kaija hakkasid siia tulema, aga ma olen raudselt mingi hullult kuritsikk täna ja kõik hakkavad mind vihkama. oo, nad on kohe siin.

MA EI SAANUD TERVE ÖÖ MINGI KURADI LOLLAKA KÄRBSE PÄRAST MAGADA.

you don't need nobody to make it on your own.

mul on viimasel ajal nii ''kõik on lollid'' tunne ja koguaeg tahaks nagu üksinda olla, aga samas ei taha ka. lihtsalt.. ma ei tea. endiselt see häirib see, et kõik on nii.. teisiti ja ma olen nii teistmoodi, kui vanasti ja täiega halvem. ja see häirib ka, et mul on koguaeg tunne, et tahaks midagi teha. peaga nagu. kirjutada või joonistada või midagi. ja ma ei suuda mitte mingist otsast.
ma luban (lubadusi peab täitma, anette!):
1. kui kaija ja kaisa ära lähevad, koristan ma oma toa KOHE peale seda ära, mitte ei oota kuu aega.
2. koristan oma sahtlid umbes selle nädala sees ära.
3. leian aega, et kirjutada/joonistada/midagi valmis teha.
4. loen.

.. leian parajalt palju arusaamist, et ainult vanasti olnud asjad pole head.

You're nearly a laugh
You're nearly a laugh
But you're really a cry.

you don't need nobody - you'd rather be alone.

hommikul lollitasime midagi veel veits liisu, lotte, riti ja lisseliga ja me lottega hakkasime bussijaama kõndima. suhteliselt kiirelt, sest me arvasime juba, et me hakkame hiljaks jääma. seal oli meil veel mingi veerand tundi aega. nägin teelet. rääkisime juttu ja ta noris mind, sest mul oli kilekott, kus olid sees riti antud pabertaskurätikute karbid ja ta ütles, et viimati ma kogusin neid, aga et ta mõtles, et nüüd on mul juba mõistus pähe tulnud. kodus rääkis emme täpselt sama juttu. rõhutas koguaeg, et ma olen juba 16. bussisõit oli kõige jubedam bussisõit mu elus. jah, ka jubedam, kui nädal aega järjest hommikust õhtuni bussiga ringi sõita või kaheksa tundi teksapükste ja lokkis juustega umbses ja tapvalt kuumas bulgaaria bussis istuda. esiteks oli see buss nii väike, et me pidime seal taga mingite kottide vahel püsti seisma ja kui buss sõitma hakkas, hakkasin ma pikali kukkuma ja karjatasin üle bussi, niiet kõik naersid. teiseks olid seal mingid kolm vanemat meest, kes nägid kõik suht kehva välimusega välja. keegi igastahes mittelõhnas väga väga väga väga ebameeldivalt. no ma tean, et nii on nõme rääkida, aga inimesed tõesti ei tohiks teistele nii teha. see ei olnud lihtsalt mingi selline asi, mille pärast ma vingun, sest ma olen mingi ära hellitatud noor tsikk, kes ei saa aru, et osad inimesed on lihtsalt veidi halvemal elujärjel. ma saan aru küll, aga see oli tõesti liig. ma arvasin kohe, et ma hakkan oksele. ei hakanud. poole sõidu peal hakkas üks meestest kahe istuva tüdruku peale karjuma, et kui tema on invaliid, siis miks tema peab püsti seisma ja et mis noored tüdrukud need on, kes ei paku vanainimestele istet, kui nad näevad, et nad seisma peavad. täiega röökis seal ikka, inimesed vaatasid kõik imelikult. üks tüdrukutest tõusis püsti ja pakkus talle istet. siis hakkas mees rääkima, et tüdruk ikka edasi istuks ja et ega vanainimestele pole ju istet vaja pakkuda ja misiganes. lihtsalt nagu kiusupärast. tüdrukud hakkasid ka ärrituma ja käskisid tal istuda. lõpuks mees istus seal mingi viis minutit, siis ütles, et ta sai nüüd oma asjad korda ja et las tüdruk istub tagasi, sest ega noortel inimestel on ikka tähtsam istuda ju. tüdrukud seletasid, et las ta istub edasi, aga see onuke pidi ikka oma lolli jonni ajama. täiega närvi ajavad sellised. lõpuks istus tagasi ja rääkis ühe blondi tsikiga juttu. need teised kaks onu olid toredamad. kui teele neist mööda minna tahtis, siis nad ütlesid, et sellised tüdrukud on juba toredad ja ütlesid, et mina ja lotte oleme nagu mingid kaksikud, sest meil olid mõlemal triibulised asjad seljas. mul oli niigi jumala weird selle pärast, et ta seal oma triibulise pusaga ja ma oma triibulise kampsuniga töllerdasime. ja siis see onu hakkas sellest üle bussi rääkima. aga ta ütles, et see on täitsa tore.

kodus pole ma mittemitte midagi teinud. supermodelle vaatasin, simcity installisin ja mängisin ja sain sellele peale kaht aastat pihta ja koristasin ka natuke. homme pean tolmu tõmbama ja muid selliseid asju tegema. kaisa ja kaija tulevad homme siia ööseks. kaamera peale olen ka veits mõelnud. mulle tundub, et ma ostan canon 400d vist, aga maeiteamaeiteamaeitea ju. ma ei tea kaameratest midagi. jaan soovitas 450d'd, aga see maksab 4000 krooni rohkem ja mul pole raha ju! ta tegelikult ütles, et ta alla 450d ei soovita. argh, mis ma teen?

orksist kustutasin pildid ka ära. 310 kustutasin, kolm jätsin alles, kaks lisasin. äge tsikk olen nüüd.

õä.

annit nägin ka eile ju. selveris õhtul. rääkisime natuke veel sellest isegi juttu, et ta on mulle kondoomi võlgu (mitte lambist. me seisime kondoomide juures, noh).

hommik on ja me peame varsti ära minema ja ma ei viitsi üldse liikuda. tahaks kodus olla juba. tegelikult ei tahaks väga, sest ma tean, et ma pean koristama hakkama. aga bussiga ei taha ammugi sõita. ma loodan, et mu püksid ära kuivanud on. ööööööööööööööööööööö.

kohtume me täna siin, õhtusinas laternate all.

hommikul magasin kaheteistkümneni. üpris väga palju uni oli. siis rääkisime midagi juttu veits ja hakkasime riidesse (ei kirjutanud üldse alguses voodisse) panema. mina, lotte, liisu ja lissel. riti ei ärganud ja ütles, et tema ei tule linna, kui liisu tuleb, millest ma aru ei saanud, sest eelmisel õhtul leppisime kokku, et me läheme sinna kõik. pärast sain teada, et nad olid liisuga jälle tülli läinud või misiganes. me läksime neljakesi linna igastahes. kell oli parajalt palju, et me jõudsime selverist piletid osta ja läksime bussijaama, et vaalaka bussi oodata (ootasime seda kolveerandiks). mingi tädi küsis ka meilt, et kas see tuleb. me ütlesime, et meie teada peaks tulema küll. ta ütles, et tema arvates peaks ka, aga et keegi olevat talle eelmisel päeval öelnud, et lõuna ajal ei käi. bussijaamast oldi jällegi öeldud, et käib, niiet tema ei osanud midagi arvata. kui kell sai 50, läksime me tagasi selverisse ja otsustasime tund aega ära raisata, et järgmise bussiga minna, sest see ei tulnud. tahtsime jukus käia, aga vool läks ära ja müüja ajas meid sealt välja. tahtsime rademaris käia, aga uks pandi täpselt meie ninaees lukku. käisime selveri toidupoest jäätist ostmas ja läksime peale seda tagasi jukusse, kus oli vahepeal vool tagasi tulnud, aga kust me midagi osta ei tahtnud. siis läksime rademari, kus olid hullult ilusad dc jalatsid, aga mul pole nende jaoks raha ja lotte klassi mariliisil pidid need juba olema ka. läksime uuesti bussijaama seisma ja bussi jälle ei tulnud. seal istus muidu üks tädi, kes oli seal juba eelmisel korral. ta hakkas meiega midagi venekeeles rääkima, aga ma ei saanud aru, vastamisest rääkimata. ta vist küsis, et mis kell buss tuleb või midagi, aga ma ei saanud täpselt aru ja päris kahju oli temast. ta oli selline päris vana ja värises ka.
me mõtlesime veel tunniks ajaks oma aega sisustada. käisime tsentrumis ehteid vaatamas ja muusikapoes. peale seda passisime seal tsentrumi lähedal pinkidel. nägin eldarit ja margust. avastasime, et kell on 38, niiet hakkasime bussijaama jooksma. seekord buss tuli! sõitsime vaalakasse, kus me otsustasime kõigepealt hagarisse minna, sest me olime kella kaheteistkümnest linnas ja suhteliselt väsinud ja näljased. pitsadega läks hullult kaua aega, kuigi me olime ainsad tellijad. lõpuks saime oma toidu kätte ja meil oli valida, kas me saame kahekümne minutiga oma asjadega valmis või passime peale seda veel tund aega seal. etnoh. me tahtsime maksimarketis ja apollos ka veel käia, aga lõpuks otsustasime ikkagi kiirelt valmis saada, sest meil poleks tund aega midagi teha olnud. aja kokkuhoiumõttes pidid liisu ja lotte raha maksma, kuni mina ja lissel apollos käisime. apollos sattusin ma masendusse. mul on viimasel ajal selllllline polaroidiarmastus ja ma täiega tahaksin polaroidkaamerat ja seal oli just nagu minu mõnitamiseks POLAROIDFOTODE RAAMAT. see ei maksnud isegi väga palju. enne kaamera jaoks raha kogumist oleksin ma selle RAUDSELT ostnud, sest see oli ainult 167 krooni nagu, aga ma otsustasin mitte kroonigi sellest rahast kulutada. see on niiii masendav lihtsalt, et see raamat seal just oli! täiega tahaks ikka.
kui me lisseliga apollost välja läksime, nägime me, et lotte ja liisu jooksid täiega meie poole ja karjusid, et kell on 50. me hakkasime kõik koos jooksma. ma olin nagu ainus, kes maksimarketi poole tormas. lissel jäi järsku suurte silmadega mind vahtima ja ütles, et uks on teisel pool. ma nagu mõtlesin, et me käime maksimarketis ka veel! buss oli ees muidu juba. sõitsime tagasi linna, kus me käisime kõigepealt kumafotos. ma ei tea, mis ma sealt üldse vahtisin, sest ma olen tegelikult niiiiiii kaameratevõhik, et ma ise ei oska endale niikuinii korralikku kaamerat valida. et.. öö.. jah. poest välja tulles nägin valt(e?)rit, kellele ma tsau hüüdsin (kuigi ta oli mul ninaees) ja lehvitasin. peale seda käisime uuesti selveris, kus ma nägin marekut. ostsin mahlapulka ja istusime seal pingi peal. madis ja mihkel kõndisid mööda. ma nagu ei suhtle nendega ju, aga ma just rääkisin lottele ja liisule, et ma olen täna kuut tuttavat näinud (hommikul kõndisid need kaheteistkümnendast (mitte enam) sander ja urmas ka selverist välja) ja siis just kõndisid mihkel ja madis mööda ja ma ütlesin neile, et jälle tuttavad inimesed. ja siis liisu röökis üle selveri: ''MAAADIIIIIS! MIIIIHKEEEEEL!'' ja mul oli KERGELT mark, sest ma ju ei suhtle nendega, aga ma noh.. ma tean neid ja nad ju nägid mind ka ja.. jah. mark oli. natukese aja pärast tulid getter ja lisette. siis anett ja joki ja siis ma nägin, et seal sees kõndisid ingmar ja kevin ka. liisu lehvitas täiega ingmarile, ta lehvitas vastu ja siis ma lehvitasin ka talle. vahepeal nägin erikat ka. ja ühte mingit kaheteistkümnenda klassi (mitte enam) tsikki. ostsin veel ühe mahlapulga, siis nägime järsku liisulisseli emmet ka selveris ja läksime kõik koos koju. vahetasin riided ja me läksime riti, sandra ja jaanaga välja. käisime selveris, kus me jälle ingmarit ja kevinit nägime. ma hüüdsin üle selveri: ''TSAU, INGMAR!'' ja ta lehvitas isegi vastu. peale seda käisime artcafes ja siis läksime kebabi. ma ostsin ainult ühe jäätee, sest mul oli raha otsas. kurbkurb. siis hakkas padukat tulema ja me tulime koju ära. ma olen tegelikult üliõnnelik, et mu pusa ja teksad läbimärjad on ja ma homme läbimärjana koju minema pean. jee! (robertit nägin ka. ja kristjanit nägin ka. ja marekut nägin ka veel kaks korda.)

ma tean, et see on täiega ''ja siis läksime sinna ja siis käisime seal ja siis läksime sinna ja siis otsustasime seal käia'' tekst, aga ma ei saa seda ümber kirjutada, sest KEEGI RITI KÄIB HULLULT PINDA SIIN KÕRVAL.

chippin' around - kick my brains around the floor.

palju õnne (juba eile), toomas! (päris huvitav on tegelikult oma blogis õnne soovida inimestele, kes sellest midagi kuulnudki pole.)

hommikul oli mul alates kella üheteistkümnest neli äratust pandud. ma panin esimesed kolm kinni ja otsustasin neljanda ajal tõusta. neljandat ma ei kuulnud, niiet ma ärkasin kell üks ja olin šokis, sest ma arvasin, et meil on kell kaks arst ja mul oli vaja pesus käia, milleks mul kulub tavaliselt umbes tund aega + juuste kuivamine, mis kestab terve igaviku. läksin kiirelt pessu, peale mida ma sain teada, et meil on hambaarst kell kolveerand kolm alles. varsti läksime igastahes. me läksime emme ja lottega kolmekesi, sest kõikidel oli vaja käia. lotte läks esimesena ja ma jõudsin vahepeal paanikasse minna. kui ma sinna arstitooli istusin, siis ma värisesin juba täiega. ta luges mulle asjad ette, mis mul halvasti on. noh. ma pole mingi maeitea kui kaua tavalise hambaarsti juures käinud, sest ma arvan koguaeg, et äkki ortodont ütleb, kui midagi halvasti on, kui ta niikuinii mul suus juba rändab. muidu pole mul midagi viga, aga ma läksin tegelikult üldse arstile alumise hamba pärast, kus mul on mingi auk või asi vist, sest see on ilgelt hell koguaeg ja valutab ja värki. ta hakkas mul ülemist hammast hoopis parandama. alguses puuris. mul oli täiega tugev see.. puurimisevalu. argo ütles, et see on närvivalu. no närvivalu siis, vahet pole. ma hullult ägisesin ja tõmblesin ja vehkisin seal toolis. lõpuks läks see veel hullemaks, niiet ma hakkasin pillima ja arstil viskas üle ja tegi mulle tuimestuse. nüüd mul see süstikoht igemel täiega valutab ja suu oli enne jumala pikka aega tuim. aga see on mõnes mõttes mõnus. ülejäänud aja ei tundnud ma enam midagi.
kui emme ka käidud sai, käisime korra kodus, pakkisime lottega asjad ja sõitsime bussiga rakverre ritiliisulisseli juurde. riti nagu eile ütles, et me võiksime täna tulla ja keegi peale minu ei teadnud sellest midagi ja ma ütlesin emmele seda alles arstikabinetis, niiet see oli suhteliselt järsk otsus. ma pidin kaisale ja kaijal veel ütlema ka, et nad tuleksid neljapäeval. nad põhimõtteliselt pidid kolmapäeval tulema, aga siis me saaksime kauem rakveres olla. muidu me peaksime juba homme õhtul koju koristama minema. nüüd läheme kolmapäeval. äge. igastahes. sõitsime bussiga rakverre. bussis oli rõvedalt umbne ja ma üldse vihkan bussisõitu. bussis nägin svead. rakverre jõudes tulime kohe pagusoole. riti poolmagas. varsti tõusis üles ja läksime välja. kõndisime sandrale vastu, siis tulid emma ja inna. käisime.. öö.. säästukas ja passisime turutare taga, sest vihma täiega sadas. siis liikusime tsentrumi juurde passima. vihma ikka räigelt ladistas ja maa ujus kõik. natukese aja pärast tuli argo, kes oli haige või midagi. inna ja sandra tantsisid vihmas ja kõik mängisid niisama lolli, ma vaatasin pealt. taevas oli hullult ilus. siis.. öö.. inna läks koju mingit akent värvima või misiganes. me kõndisime virma juurde, kus me nägime jaanat ja eldarit. rääkisin eldariga veits juttu. siis tahtis argo nuudleid, niiet ta läks virmasse. me läksime kõik kaasa, aga me ei tellinud midagi, niiet suht mark oli. homme tahan ma sinna sööma minna igastahes. kui me sealt ära tulime, passisime kuskil maeiteakus tükk aega, kus ma nägin eglet. ja peale seda tulimegi koju ära. võinoh. pagusoole, mitte koju. vaatasime supermodelle ja nüüd hakkavad sõbrad kohe, niiet ma lähen.

''you can sing a phonebook and we would fall in love with that.''

ma armastan david archuletat. jah. ma olen suht jobu, et ma võitja juba ära vaatasin. terve päeva olen ära raisanud ja millestki pole kirjutada.

täielik naljanumber. tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja tema ja mina. kõik.

pagana masendav. on. lihtsalt. on. nii kfkdjsjkdfijdifosoosiidjfjfjfkskbbslskkbx.

muidu on kõik nii killumehed koguaeg endiselt ikka veel endiselt koguaeg.

Karl ütleb:
aga muidu...
Karl ütleb:
mis olukord siis on?
lennon. you're nearly a laugh. ütleb:
no mismõttes? :D
Karl ütleb:
seal noh...
Karl ütleb:
kohas
lennon. you're nearly a laugh. ütleb:
? :D
Karl ütleb:
kuidas kultas kalaga lood on...issand kõike peab sulle ütlema

you're nearly a laugh.

PINK FLOYD - PIGS. ma armastan seda laulu ohniiväga.

And when your hand is on your heart
You're nearly a good laugh
Almost a joker.

You're hot stuff with a hat pin
And good fun with a hand gun
You're nearly a laugh
You're nearly a laugh
But you're really a cry.

ma täiega kasutaksin neid sõnu ta iseloomustamiseks. mitte, et ta põrsas oleks, aga just need sõnad. no on üks.

ma avastasin, et ma kasutan blogis vähe (mitte üldse) värve. nüüd ma hakkan raudselt palju kasutama, nagu mul piltidegagi oli ja siis tundub mulle, et ma teen seda palju. okei, vahet pole.

käisime täna simunas, sest vanaemal oli seal kokkutulek ja kuna emme seal lapsena elas ja sellest koguaeg räägib, siis me lottega tahtsime seda kohta näha ja läksime kolmekesi vanaemale sinna autoga järgi. väike ja nunnu koht tundus. selline suht.. maha jäetud ja nii, aga mul tuli täiega silmade ette, kuidas nad väiksena seal mängida võisid ja see tundus nii nii nii pagana tore koht. emme rääkis ka, mida nad seal tegid koguaeg. rääkis, et ta kukkus mingisse purskkaevu ja kuskile veel ja et nad käisid tiigi jää peal jäähokit mängimas ja uisutamas ja näitas, kus nad suvel ujumas käisid, kuigi seal olid verekaanid. sellest rääkis ka, kuidas nad alati hommikul vara õue ja öösel tagasi tuppa läksid. ja sellest rääkis, kuidas vanemad neid tuppa kutsusid. et seal olid õde ja vend. anu ja .. ma ei mäleta selle teise nime, aga see oli umbes sarnane. ja siis nende isa(?) kutsus neid õhtul tuppa, aga see kõlas umbes nagu ''AUH, AUH!'' ja siis nad istusid kõik pargis põõsaste taga ja hüüdsid vastu ''AUH, AUH!''. ja siis, kuidas vanaema teda ja maajat tuppa kutsus. ''MAIGA JA MAAJA, TULGE TUPPA JA VÕTKE VITSAD KA KAASA!'' ja siis maaja alati rääkis, et nende ema tahab oksi vaasi panna. ja siis rääkis emme sellest ka, kuidas vanaema ja vanaisa kuskile peole läksid ja tema koju lukutaha panid, et ta väljas ei hulguks. kell oli muidu veel nii vähe, et teised olid veel kõik õues ja emme kutsus siis endale terve küla lapsed akna alla ja hakkas neile aknast moosi suhu viskama. lõpuks jäi vahele ka, sest terve majasein oli moosine. selle rääkimise ajal sõitis emme hullult aeglaselt ja me kõik naersime täiest kõrist ja aken oli lahti ja väljasolevad inimesed vaatasid meid suht imelikult.
igastahes me sõitsime emme, lotte ja vanaemaga simunas ringi ja tore oli. peale seda läksime vaalakasse, kus me käisime mingi tund aega süüa ostmas. ja nüüd ma olen kodus ja jälle ei maga, kuigi kell saab üks.

laupäev, 9. August 2008
no expression, no expression.

ma pean
1. plaatidelt ja arvutist pilte sorteerima. / plaatidelt - TEHTUD! arvuti on homme.
2. orksist pilte ära kustutama, sest mul on neid seal juba 313 ja nad lihtsalt seisavad seal. / tegemata. juurde lisasin ainult.
3. endale veel cappuchinot ja võileiba tegema. / TEHTUD!
4. raamatut lugema. / no ups.
5. juukseid kammima. / TEHTUD! kiilakaks kammisin ennast. märgasid juukseid ei tohi kammida, noh!
6. pesus käima. / TEHTUD!
7. varbale plaastri panema, sest ma lõin selle eile maal vastu diivanit ära ja sellest jäi lõikehaav järgi ja ma ei saa mingi valemiga sellele varbale astuda. ma küll ei kujuta ette, misasja see plaaster aitama peaks, aga nojah. vähemalt on ta seal olemas. rõve on kõndida. / tegemata. ainult lonkan.
8. telefoni asju laadima. / tehtud võinii.. ma ei tea ka. ma ei oska sinna midagi laadida.

no expression, no expression.

ma pean
1. plaatidelt ja arvutist pilte sorteerima.
2. orksist pilte ära kustutama, sest mul on neid seal juba 313 ja nad lihtsalt seisavad seal.
3. endale veel cappuchinot ja võileiba tegema.
4. raamatut lugema.
5. juukseid kammima.
6. pesus käima.
7. varbale plaastri panema, sest ma lõin selle eile maal vastu diivanit ära ja sellest jäi lõikehaav järgi ja ma ei saa mingi valemiga sellele varbale astuda. ma küll ei kujuta ette, misasja see plaaster aitama peaks, aga nojah. vähemalt on ta seal olemas. rõve on kõndida.
8. telefoni asju laadima.

jah. pean. ja ma hakkan simsi mängima hoopis.

9. august.

see päev masendab mind veidi. mitte, et sellel päeval PÕHIMÕTTELISELT nagu midagi viga oleks, aga august on. august on ju! suvi saab kohe varsti läbi ja ma pole augustikuu ilusat taevastki veel näinud, sest see on koguaeg hall ja valge ja vihmane. et miks on siis paha, et augustikuu on? muidu ei olegi ju. august on mu lemmik suvekuu, aga kooooooli peab ju minema. kooliasjade ostmine on äge, seda ma küll armastan. päevikuid pole ainult sellel aastal üldse, mis mulle meeldiksid. mingi oli kanepilehe ja piissimärgiga ja misiganes, mis mulle ei meeldinud. siis oli mingi emodega, mida ma ostaksin endale kohe kümme tükki. siis oli mingist viedra soenguga mehest, kes hoidis kitarri käes, mis oli enamvähem normaalne (tänu sele mehe soengule), aga muidu ka liiga emo. ja siis.. jah. mulle ei meeldi need. see mulle ka ei meeldi, et nendes paksudes päevikutes pikalt ja laialt bob marleyst ja kurt cobainist ja teistest lahedatest tüüpidest kirjutati. ma vist olen juba rääkinud ka sellest, miks? muidugi olen. no ma räägin veel. etnoh. kui mulle midagi meeldib, siis mind KERGELT häirib, kui kõik kohad seda täis on. nagu see, et hipistiilist tehakse nüüd mingi põhistiil, nagu varem oli mingit rokiteemat(ma ei mõtle ainult mingeid pealuid ja misiganes) ja kõik on selleteemalisi riideid täis, isegi kui nendel riietel endal pole peale mingi pildi ja kirja midagi selle stiiliga seoseski. see on siis imelik, et ma ise nagu ei kanna mingeid selleteemalisi riideid ega midagi ja siis olen vihane selle peale, et selliseid asju tehakse? ma üldse ei arvagi, et ma peaksin ise mingi emo või omo või hipi või räppar või oss või kesiganes olema, aga minu jaoks rikub see lihtsalt niiii väga asja ära, kui mulle midagi meeldib ja sellest tehakse jälle mingi põhiteema ja kõik pubekad on ühesugused ja jääb tunne nagu ma oleksin lihtsalt üks nendest tuhandetest moega kaasas käivatest noortest, kes lihtsalt üritavad kuskile massi sulanduda. (isegi, kui ma ise olen nii mage, et mul isegi ühte kindlat stiili pole.) muusikaga on samamoodi. kui ma hakkan kuulama mingit muusikat, mis mulle meeldib ja natukese aja pärast kõik raadiod seda täis on, läheb mul süda VEIDI pahaks. kunagi ma kirjutasin siia sellest juba midagi. kaija veel tsiteeris seda oma blogis ka. ooooooooooooooot. leidsin isegi. (omg)
mõnikord on jah hea, kui on keegi, kellega sa mõnest asjast rääkida saad, aga enamasti tahaksin ma, et asjad oleksid ainult mulle. et ainult mina saaksin kuulata seda muusikat, mis mulle meeldib ja lugeda neid raamatuid, mis mulle meeldivad ja teada neid asju, mida ma tean ja vaadata filme, mis mulle meeldivad. muidugi pole see üldse alati nii.
no see oli haige praegu, et ma iseennast oma blogis tsiteerin, aga see pole tegelikult nagu tsiteerimine, vaid ma arvan endiselt nii ja noh.. ma lihtsalt kirjutasin selle sama siia. hullult tore pikk halamine nüüd selle üle, kuidas on vastik halli massi kuuluda, aga ma siiski seda teen, sellepärast et kõik on nii ühtemoodi ja kõik hea rikutakse ära ja blablabla, aga no savi.
(tegelikult arvan ma üldse, et see on suhteliselt tobe postitus ja sellisest asjast niimoodi kirjutamine on veel nõmedam, aga ma olen seda mingi veerand tundi kirjutanud ja ära ka väga kustutada ei tahaks. äkki ma kunagi arvan, et ma olin õudselt äge, et ma nii kirjutasin.)

vhunni.

mul tuli nüüd see nali ka meelde. see.. kui meil kunsti lõputöö kaitsmine oli ja kõik midagi enda töö kohta natukene rääkima pidid. martinil oli joonistatud pilt nicholas cage'ist. ja siis ta hoidis seal seda käes ja hakkas rääkima: ''minu töö nimi on nicholas cage. .. ..sest.. ee.. sellel pildil on nicholas cage.''
MA NIIMOODI NAERSIN. naeran nüüd ka.

mul on terve päev süda paha olnud. mitte tavaliselt paha vaid sellise tundega, et ma hakkan kohekohe oksele. üldse pole mõnus olla.

and i find i kind of funny, i find it kind of sad, the dreams in which i'm dying are the best i've ever had.

maal. ma ei mäleta sellest eriti midagi.
ma magasin seal veidralt. tähendab.. mu unenäod olid veidrad. kodus ma näen neid katkendlikult ja unustan mõne osa vahepealt ära ja ei saa aru ja kõik on kuidagi segane, aga seal mäletasin ma kõike niiiii selgelt ja see oli nagu filmi vaatamine või midagi. vahepeal jäi selline tunne nagu ma mõtleksin neid ise keset ööd välja. ei mõelnud ju, ma magasin. kui ma kodus und näen, siis ma näen seda kuidagi.. sügavalt. see tuleks nagu kuskilt väga aju keskelt, niiet see on väga arusaamatu ja veider. seal tundusidki unenäod nagu kuidagi.. liiga lihtsad või ma ei oska seletada. ma olen harjunud sellega, et ma ei saa oma unenägudest mõhkugi ära. ma mäletan neid tihti, aga siis ka katkendlikult ja halvasti. aga seal ma nägin neid juba nii, et mul oli hiljem nende peale mõeldes tunne nagu ma polekski maganud. seda on õudselt rõve seletada. see on umbes nagu mul mu ihupiimadega on. mul on kaks ihupiima, mõlemad meeldivad mulle. üks on johnsonsi mingi mandli oma, mis on paksemavõitu ja mis jääb nahale nagu veidi.. jah, paksemalt või nii. teine on tšilli ja pirni oma ja see jääb nahale nagu vesi või midagi. ja ma olen jonhsonsiga harjunud ja mulle tundub koguaeg, et see teine on veider, sest see jääb nii naha peale ja pole üldse paks ja on lihtsalt nagu.. seal naha peal. ja nende unenägudega oli umbes samamoodi. i have no idea muidu, miks ma sellest nii pikalt siia kirjutasin.

unenägudest edasi ka muidu. ma nägin täna öösel weirdot unenägu(unenägusid) (no vaat, kus lops). ma rääkisin neid hommikul ritile, liisule ja lottele ja nüüd õhtul polnud mul endal neid üldse meeles. ma küsisin lottelt ja helistasin ritile ja nemad ka kumbki ei mäletanud. liisu lõpuks mäletas ikkagi.
kõigepealt oli seal mingi poiss, keda kiusati ja noriti. tal oli üks raamat ja see viisati ühte ruumi. see ruum oli nagu.. selline klaasist. väike kamber. umbes nende inglismaa telefoniputkade suurune. neid oli mitu tükki järjest ja need olid lagunenud. maas olid klaasikillud ja puha. ja siis selle poisi raamatut visati sinna katkistesse kambritesse ja teda piinati täiega. keerati uksi lukku ja misiganes. lõpuks visati see raamat ühte kambrisse ja kui ta seda ära võtma kummardus, löödi klaasuks kinni, niiet ta pea läks läbi selle ja ta suri ära. siis ma kõndisin koolikoridoris. me rääkisime piiaga natuke ja siis ta läks eemale. tema ja seidi kõndisid mööda seda suurt koolireppi, mis sööklakorruselt puhvetikorrusele viib ja piia rääkis seidile mind ja annit täiega taga. mina ja anni hakkasime aga ka just trepist üles kõndima ja kuulsime seda. piia märkas järsku, et me tuleme ka, vaatas meile otsa ja karjus: ''NO MIDA?!''. peale seda läksin ma koos mihkliga õpilasesinduse tuppa. mihklil oli mingi hullult äge t-särk seljas. kirjade ja piltidega ja üldse äge. õe tuba oli igasugust pahna ja inimesi täis. seal olid mingid viigipükste lõiked õmblemiseks, minu roosas mapis. mihkel võttis selle kätte, hakkas naerma ja küsis mult: ''MIS NEED ON SU EMA PÜKSID VÕI?! HAHAHA!'' ja siis ma vaatasin, et seal kõrval oli mingi lühikeste pükste lõige ja ma mõtlesin, et päris äge oleks endale neid õmmelda. öösel oli riti jalg koguaeg minu jala vastas ka millegipärast ja ma läksin täiega närvi koguaeg ja lükkasin seda ära. lõpuks ma virutasin sellele oma jalaga täiega kõvasti. kogemata. läbi une. riti ütles, et see oli sellepärast, et ta nägi unes, et liisu togis teda jalgadega ja nad midagi kaklesid.

ja mingil muul ööl nägin ma unes, et me läksime bulgaariasse ja hakkasime enda hotellituba otsima. etnoh. me pidime samadesse tubadesse tagasi minema, aga sellist tuba nagu 217 ei eksisteerinud seal. ja teiste tubasid polnud ka ja me vaatasime, et seda hotelli oldi ümber ehitatud. käisime erinevatel korrustel, aga me ei leidnud enda tube. siis otsustasime minna selle.. ee.. vaateratta või milleiganes peale, et sealt enda tuba vaadata. sten müüs pileteid ja me midagi hullult tülitsesime temaga. ja see polnud üldse vaateratas, vaid see oli mingi hull karussell ja see täiega raputas ja keerutas ja hüppas ja mul oli pärast jumala rõve olla.
aa. ja ma nägin seda ka, et ma läksin õue pildistama ja hakkasin just digikat aiaposti peale panema, kui ma märkasin, et seal puu sees oli nagu.. lõhe või tasku või midagi. posti peal nagu. ja seal sees oli mu telefon. see vana. see, mis mul ära kadus ja millest ma siiamaani midagi ei tea. ja ma võtsin selle ja mingi teise mobiili kätte ja need olid niinii sinised ja ma mõtlesin, et nii äge, et mul on nüüd nii palju mobiile.

ma enam ei mäleta neid unenägusid hästi, aga ma tean, et mingid osad olid seal veel ja ma olen nagu poolenisti nendes unenägudes sees ja ma täiega vihkan seda tunnet, kui ma nagu tean, aga tegelikult ei tea ka.

maal me telkida ei saanud, mis oli päris nõme. mitte, et meil toas halb oleks olnud. ei olnud, toas oli ka tore, aga lihtsalt.. noh.. suvi pole suvi ju, kui me maal telgis ei ööbi. me oleme viimastel aastatel igal aastal nädal aega maal telgis ööbinud ja nüüd saab suvi läbi ja mingi jobu vihm tuli ja me ei maganud telgis ja suvi pole minu jaoks üldse suvi. mitte, et see suvi tore olnud poleks. ma aaaaarmastan seda bulgaariareisi, mis oli ja ma teeksin ükskõik mida, et ma seda täpselt samasugusena tagasi saaksin, ma olen õnnelik, et ma eksamid tehtud sain ja lõpetatud sain ja kaija sünnipäev oli tore ja muude asjadega olen ma ka rahul, mis siin olnud on, aga see oli lihtsalt niiii lühikene suvi ja me ei saanud isegi nädal aega telkida, mis ongi see, mida ma põhilisena igal aastal tagasi meenutan! ma tegelikult ei kujuta ette ka, mitusada aastat ma seda bulgaariat taga nutan. kuradi täiuslik reis ikka oli. ma olin seal niiii rahul. mul polnud isegi koduigatsust! no okei, alguses oli, kui ma veel hotelliga harjunud polnud, aga lõpus ei igatsenud ma mitte ühte ainsat asja, peale oma naha. seal polnud aega selle jaoks lihtsalt. deemdeem.

maal me mängisime monopoly ja aliast ja kaarte ja muid asju.
ühes monopolymängus läks riti välja ja pani kõik oma rahad ja kaardid keskele ja ma sain tasuta parklasse ja kõik endale ja siis läks lotte välja ja tegi samamoodi ja liisu sai kõik need endale ja me mängisime kahekesi ja olime julmad rahabossid, aga me ainult vahetasime oma raha, niiet see oli suhteliselt mõttetu.
aliast mängisime ainult ühe korra. mängisime seda mõlemat poolt, mis seal on. üks on nende vanasõnade ja kõnekäändude ja kuulsuste ja asjadega. me liisuga võitsime selle poole, riti ja lotte võitsid selle tavalise poole. ma täiega imestan, et me liisuga võitsime. me olime nii pöördes sellest.
siis mängisime kaarte. mängisime valetamist, milles lissel suht koba oli, aga nii naljakas oli. pidime parajasti poisse hunnikusse panema, aga siis kaarte ei tohi ju näidata, kui sa neid sinna paned, sest muidu teised teavad, kas sa valetad või ei valeta. ja lissel tõmbas kaardi läbi õhu, niiet kõik seda nägid. ''NÜÜD MA PANEN ÜHE TÄÄÄIUSLIKU KAARDI!'' see oli niiii naljakas. ja siis pidi lissel ringi alustama. tõstis jälle oma kaardi kõrge kaarega.
riti: *niimoodi rõõmsalt ja hellitavalt* ''no ei tea, mis kaardi sa nüüd panid? kas see võis äkki kuus olla?''
lissel: *nunnult ja naeratavalt* ''jaaa..''
NII HEA.

siiiiis.. tegime pilti, nagu ikka. üldiselt polnud meil väga võimalust midagi teha, sest vihma koguaeg sadas. korraks oli ilus ilm, siis mängisime korraks lendavat taldrikut, aga ilusa ilmaga tulid sääsed ka, niiet see suht sakkis. seal on ikka RÄMEDALT PALJU sääski. mitte nagu palju vaid HAIGELT PALJU. filme vaatasime ka. ''butchered''. no minemetsa lihtsalt, kui haige film. põhimõtte järgi peaks õudukas olema, aga me pidime naerust püksid täis laskma. see oleks nagu kellegi koduvideo. kõige haledam õudukas, mida ma näinud olen, indeed. carriet hakkasin ka lugema. lugesin natukene. tegelikult saab see mul kohe läbi, aga ma ei tea, millal ma jälle endale lugemise jaoks aega varuda viitsin. nagu.. nii õhukest raamatut loen juunikuust saadik? tegelikult pole asi selles, et ma aeglaselt loen, vaid selles, et ma lihtsalt ei loe seda. noh.. aeglaselt loen ka tegelikult. aga räigelt hea raamat on. ma lugesin eile (üleeile) õhtul ritile, lotte, liisule ja lisselile ka ette, kuni nad kõik ära vajuma hakkasid.
ma karjusin seal ka hullult palju ja kõik arvasid vist, et ma olen hullult värdjas, sest ma läksin iga asja peale närvi. ''ära matsuta!'' ''ära räägi täis suuga!'' ''ära hõõru jalgu vastu diivanit!'' ''ära mängi vaibaga!'' ''ära nühi ennast vastu mind!'' ''ära hinga mulle kõrva!'' ''ära hinga mulle peale!'' ''ära hinga minu juuresolekul!'' ''korista tuba ära!'' ''söö kinnise suuga!'' ''söö vaiksemalt!'' ''ära ole mulle nii lähedal!'' ''ära mängi mu asjadega!'' no aga need asjad on ärritavad ju!
filmisime ka. noh. kõigepealt pani riti mu prillid ette ja tegi mu naeru järgi ja ma tahtsin lihtsalt seda naeru filmida, sest see oli nii naljakas, kuidas ta seda tegi, aga siis ma hakkasin teda intervjueerima nagu ta oleks anette ja see oli suht.. masendav/naljakas. ta rääkis, et ma olen nolifer ja et ''mul ei ole sõpru, kes õues käiksid. mul on vaid üks sõber, kes on toas ja selleks on arvutikuvar'' ja et mu elumõte on blogi kirjutada ja reidis erilistes olla ja misiganes. ja siis me otsustasime kõikidest sellise mõnitava video teha. mina tegin ritit ja lottet järgi, mis tuli suht haledalt tegelikult. liisu tegi lisselit ja lotte liisut, mis olid naljakad. ja kui ma ritit(anettet) intervjueerisin, siis ma ütlesin iga asja peale sellise teistsuguse häälega: ''SEEEE TUNDUUB NAGU AALATUU LAAAIM.'' ja see on nüüd meil ka teemas.

*mina ja riti istume voodil lihtsalt.*
lissel tuleb meie juurde: ''NO MIS TE OLETE KAHEKESI NÜÜD MINGID FRIIGID VÄ?!''

riti: ''ükspäev ootasime emmat seal lombiääres. ma pikutasin murul. seal oli selline väike kalle ja..''
mina: ''VÄIKE KALLE OLI SEAL VÄ?! MA OTSISIN TEDA!''

selle kohta ma ei tea, kes seda ütles. lotte väitis, et tema ütles, aga võis ka mina või riti või maeiteakes olla.
''reet linna õde reet bull.''

*lissel loopis liisu telefoni voodisse.''
liisu: ''mh, lissel, mida sa loobid koguaeg? mingi hull pillukunn oled vä?''

SIUKSED KILLUMEHED.

lottega oleme ka killumehed. ma hakkasin enne hullult räppima ja siis räppisime koos edasi. kõik algas sellest esimesest lausest, mis ma lottele ütlesin.
''ääääära vassi!
muidu ässitan sulle kallale kassi
ja võtan ära su passi
ja ässitan sulle kallale liis lassi
ja muudan ära su rassi
ja ässitan sulle kallale massi
ja lõhun ära su kohvitassi
ja ässitan sulle kallale jassi
ja laulan sulle bassi
ja ässitan sulle kallale sassi
ja ässitan sulle kallale ka carmen kassi.''

KILLUMEHED, NOH.

trükivigade kohta ei oska tegelikult midagi öelda, sest kell saab kaheksa minuti pärast kolm ja ma ei suuda seda korralikult üle lugeda. oleks aeg magama minna, homme käime simunas.

eldar(#)i think about you in the summertime.... ütleb:
sa minu poole homme kõplama ei taha tulla v?
eldar(#)i think about you in the summertime.... ütleb:
3eeku vagu:D

üks killumees hakkab jälle pihta msnis.

taaskord haljalas.

ma olen täna kauem üleval olnud, kui tavaliselt ja selle pärast suht unine ka. uni nagu polegi, aga silmad on imelikud. vähemalt olen ma nüüd kodus. maal oli tore, aga ma ootasin eile juba koju jõudmist, sest emme on tööl ja issi on tööl ja lotte on väljas ja ma juba kujutasin ette, kui tore on üksinda kodus olla, aga point on selles, et ma pole seda üldse nautima jõudnud hakata. etnoh. ma mõtlesin, et ma tsekin kiirelt orksi ja reidi ära ja kirjutan siia korraks midagi ja siis teen endal asjad nii nagu mulle meeldib, aga ma pole seda siiamaani jõudnud ja ma mõtlen terve aja ainult sellele, et ma pean ukse lukku keerama. ma ei ütleks, et see mul eriti mingi.. maniakaalsus on, aga kui ma käin õhtuti lukus ust kolmkümmend korda üle kontrollimas, siis te võibolla kujutate ette, mida ma praegu tunnen. ilmselt ei kujuta tegelikult. kell on alles kaksteist hommikul, aga siiski. mul on kõrvaklapid peas ja ma olen üksinda siin üleval korrusel ja keegi võib vabalt alumise korruse tühjaks varastada. pealegi tunneksin ma ennast õhtul oluliselt mugavamalt, kui ma teaksin, et uks on terve aja lukus ja võõrastele läbipääsmatu olnud.
igastahes. ma nüüd arvan, et ma lähen keeran ukse lukku, teen süüa, kuulan muusikat ja vaatan sõpru vist. midagi panen selga ka, sest siin on maika ja lühikeste pükstega (jah, ma kannan lühikesi pükse üle viie aasta, omg!) üpris külm. mul on eilsest saadik tahtmine kiirnuudleid juustuga praadida. mulle meeldivad need ja mulle meeldib asju praadida (pole õrna aimu ka, miks). vanaema tegi selle peale oksenägu ja riti ja lotte koguaeg norisid mind. ütlesid, et nemad lähevad välja, aga minul pole sõpru ja siis ma praen üksinda kodus kiirnuudleid ja nutan. so not true! jasiisjasiis.. jah. ma pärast kirjutan maal olemisest.

haljalas.

ma olen nii unine. me jõudsime just koju. ma ei oksendanud/maganud autos. nüüdnüüd.. lotte läks pessu, ma laen pilte arvutisse ja lähen asju pakkima. jah, ma suudan iga tegevuse vahel leida aega blogimiseks.

ENDISELT elvas. (shouldn't be.)

mingi hull teema oli sellega, et täna me hakkame hästi vara sõitma, sest issi peab kell kümme tööl olema, niiet me hakkame umbes kell seitse sõitma, jõuame umbes kell üheksa koju, meil on seal mingi kümme minutit asjade pakkimiseks aega ja sõidame kohe maale.
öösel sain ma enamvähem normaalselt magada. kell POOL KÜMME togis lotte mind varbaga (ilgelt äge küll. ma magan ainsana madratsil ja siis tehakse minust kohe mingi jalamatt.) ja ütles, et kell on pool kümme, niiet ma võiksin üles ärgata. kõik oli vaikne ja pime, sest ilm on pask nagu ikka ja teised ka kõik magasid veel. tõusin üles, pakkisin asjad kokku ja mõtlesin, et tulen arvutisse. nüüd on kell üksteist ja endiselt pole märkigi selle kohta, et me liikuma hakata kavatseksime. suhteliselt uni on tegelikult. ma haigutan iga pooleteist minuti järel. kõht on ka tühi ja süda on paha, niiet ma arvan, et ma peaksin midagi sööma, et mitte autos oksendada. ehksiiiis.. ma lähen välja ja vaatan, äkki seal on midagi, sest rahvas on kõik juba väljas. ma nagu tegelikult eriti ei tahaks minna, sest mu mokassiinid on eilsest täiestitäiesti läbiligunenud. ma mõtlen kohe nagu täiesti. nagu ma oleks neid kuskil vees ujutanud. ja ma tõsiselt kahtlen, et need tänaseks kuivad on. (KARTA ON, ET EI OLE NAGU.) rõve värk, ma küll neid jalga panna ei taha. MIKS MA TEISI JALATSEID KAASA EI VÕTNUD?

jah.

inimesed võiksid mõelda, enne kui nad midagi teevad või vähemalt aru saada, milles asi on. veits häirib nagu küll, jah. head ööd.

tulin korraks tuppa tagasi. külalisi tuleb koguaeg juurde ja mul on nii friking igav, et ma ei tea. nüüd kõik mõtlevad, et ma olen imelik, et ma sünnipäeva ajal arvutis istun, aga mind ei huvita. ma ei suhtle nende võõraste täiskasvanutega ju. kingitust sain ka veel. meigivärki ja raha. praeguse raha eest saaksin ma endale juba odava peegelkaamera osta, niiet see polegi täiesti lootusetu, et ma selle kunagi saan. hurraa!

elvas.

ma ei saanud öösel üldse magada. ärkasin iga natukese aja tagant üles ja täiega vastik oli olla üldse. hommikul pidi vara ärkama ka. mul oli selllllline uni lihtsalt, ma üldseüldse ei suutnud ärgata. käisime sepaturul, sest emmeissi tahtsid veel mingeid mereröövliteemalisi asju vaadata selleks sünnipäevaks. ma lihtsalt töllerdasin seal uimase näoga ringi ja läksin müüjate peale veits kurjaks. no see, kui ma nende poodi sisse astun, ei tähenda seda, et ma kavatseksin selle tühjaks osta! ma vihkan turgusid. kõik müüjad on nii paanikas, et nende asju ei osteta ja käivad niimoodi pinda, et suremaha. minuga hakkasid ka kõik rääkima ja ma olin kuri ja ütlesin, et ma ei taha midagi. siis mingi tädi ütles, et tal on igasuguseid särke ja blablabla. läksin vaatama, aga need olid mõttetud mingid tibivärgid. ta küsis, et mis värvi ma tahaksin. ma tegin suuga ''pssssss'' häält ja ütlesin, et ma ei taha midagi. ta küsis, et kas mul on paha tuju ja ma hakkasin rääkima, et ma pole magada saanud ja olen ilgelt unine ja misiganes. mingile suvalisele müüjale räägiks ikka seda ju. peale seda tulime elvasse. käisime vanaema juures, kus ma sain ta chihuhahahbuuauaiduaga sõbraks ja nüüd tulime sünnipäevale, kus üks onu minuga juba särgid ära vahetada tahtis. ma pean välja minema vist.

ma olen vormis, ümmargune on ka vorm.

ma ei tea mitmes tops dr. pepperit. mii luvs + täielik forrest gumpi armastamise meeldetuletus, sest see on esimene asi, mis mulle dr. pepperiga meenub (teine on see, et me ostsime enne lätireisi ritiga seda pärnust) ja ma olen seda täna juba miljon korda öelnud, et forrest gump jõi ka seda. ja siis ütles ameerika presidendile, et ta tahab pissida. oh, ma pean seda filmi uuesti vaatama ikka. sellega seoses! (väga vähe seoses tegelikult.) ma pean lõpetamise dvd ja kaardid ka maale kaasa võtma! ma nagu panin sellised asjad kirja, mis mul raudselt meelest lähevad, aga kaardid ja dvd lähevad nüüd veel kindlamini meelest, sest neid pole seal paberil ka. peaks telefoni või kuskile kirjutama.
ja muidu.. jah. viimane minut mu sünnipäeva! joon dr. pepperit (emmele meenus sellega esimesena mr. proper) ja.. jah. ma hakkan selle klaviatuuriga harjuma juba. see on teistsugune, sest siin on need klahvid nagu.. viltuselt. meil on kodus otse.
issi ütles, et homme peab kell kaheksa ärkama ja nevel näitas enne nendele teistele külalistele ka mu reidipilte ja siis nad vaatasid ja arutasid neid ja suhteliselt mark oli. ma ei viitsi midagi teha, aga mul on täna vähemalt üks asi, mille üle rõõmus olla. (noh, neid on tegelikult rohkem, aga siiski.)
ja ma märkasin, et ma olen viimasel ajal palju sulgudesse kirjutama hakanud.
homme on priidu sünnipäev, mis on mereröövlistiilis. ma olin kuskil algklassides mingi kooliüritusel mereröövel. mul polnud siis mõndasid hambaid ka parajasti suus ja ma nägin suhteliselt friiki välja. see ei ole vihje, et ma tahaks oma hammastest nüüd homse pärast ilma jääda. issand, palun ei. see on nagu mu suurim hirm üldse vist. koos sellega, et mu juukseid veel rohkem välja langeb, kuni ma kiilakas olen. kaisa, meil on sarnased hirmud. väljaarvatud see pikkuse värk. lotte on minust pikem varsti, wtf. okei, ma lähen magama. head ööd mulle.

tartus.

no tere. täna oli väss päev. mu jalad on väsinud ja ma ei viitsi üldse seista. hommikul tulid kaija ja kaisa. tõid mulle kingituse ja istusime minu toas ja rääkisime natuke juttu. me palju ei saanud, sest me pidime juba varsti sõitma hakkama. nad kinkisid mulle piissi kaelakee ja käsnakalle särgi. nagu ma juba eelpool mainisin (?) ei oska ma kingitusi vastu võtta, aga mulle täiega meeldisid need. see kaelakee on suht pikk ja ma olen mingi üligängster sellega.
kaija ja kaisa läksid ära, me hakkasime sõitma. järsku tuli meile meelde, et mina, lotte ega issi ei võtnud keegi telefoni akulaadijat kaasa (meil on kõikidel sony ericssonid, millel on need nõmedad laadijad), niiet me pidime tagasi sõitma. kaisa ja kaija kõndisid sellel ajal ikka veel ära meie maja juurest, niiet emme ütles, et nad raudselt mõtlevad, et me tahtsime neist lahti saada lihtsalt. et ütlesime, et sõidame elvasse, aga tegelikult läheme koju tagasi. ja siis nad viskasid kildu, et me peaksime kõik enda pead ka alla panema ja siis neist niimoodi mööda sõitma. võtsime laadijad ja sõitsime uuesti neist mööda. iga kord ma lehvitasin ka, neil võis päris imelik olla.
autos läks mul kohe süda pahaks, niiet ma magasin terve tee. üpris rõve oli, aga kui ma magama jäin, siis ma magasin sügavalt. sõit läks tänu sellele hästi kiirelt ka. no ma sain öösel vähe magada.
varsti jõudsime tartusse ja terve ülejäänud päeva olime lõunakeskuses. käisime poodides. sain endale kolm pluusi ja džempri ja asju. käisime 4d kinos ka. üüüüliäge oli. ma oleks kohe peale seda veel korra minna tahtnud. see tuul puhkus nii mõnusalt ja me nagu sõitsime ameerikamägedel kosmoses ja kuskil koobastes ja kukkusime kuskile ja ägeäge oli. peale seda tulime neveli juurde. sõime ja nüüd ma passin niisama siin. batuudil hüppasin ka vahepeal, aga pea hakkas täiega valutama.

tänahommikused naljad siia ka siis.
lotte, liisu ja riti olid minu toas.

mina: ''noh, ma olen teist kõigist vanem nüüd. ah, ma olen koguaeg teist vanem olnud ju. HAHAHAHAHA!''

mina: *lottele* ''noh, sa said siis nüüd kuusteist, jah? ah ei, mina sain ju kuusteist! HAHAHAHAHA!''

riti: ''te käite tartus 4d kinos ka, jah?''
lotte: ''see 3d ei ole või?''
riti: ''ei, 4d on.''
lotte: ''aga inimesed on 3d ju.''
mina: ''ei ole, inimesed on 7d. HAHAHAHAHAHAHAHA.''

16!

mul oli tänane hommik väga ära planeeritud. ma pidin kell kaheksa ärkama, pesus käima, blogi kirjutama, empekolmeplaadi tegema, riti fotokast pilte arvutisse laadima ja asju pakkima. kell kaheksa hakkas mu telefon hullult kõvasti karjuma. ma pikuatasin voodis edasi ja ootasin, et laulma tuldaks. kell sai juba pool üheksa. siis sai veel rohkem. lõpuks olid kõik mu toas. ma sain endale selle vihamvarjuga laulva koera! kleidi ja raamatu sain ka ja ülejäänud kingitusteks oli raha. ja minu plaanist siis nii palju, et ma olen jõudnud.. pildid arvutisse laadida. kõik. rohkem midagi. selle peale tegi ka arvuti restardi. ta teeb üldse imelikke asju koguaeg.

külalised läksid ära.
eile me.. olime nagu me sünnipäevadel ikka oleme. me tegime lotte, liisu, lisseli ja ritiga video ka. nagu ikka. tegime vanemaid järgi. nagu (mitte alati) ikka. meie jaoks oli see küll väga naljakas. ja siis.. jah. ma ei tea. ma mõtlesin, et ma tahan täiega blogi kirjutada, sest ma ei saa nüüd pikka aega kirjutada vist, aga mul polegi siia midagi kirjutada.
sõprades oli eile see haide osa. see on niiiiiiiiiii hea ikka. üks mu lemmikosi vist.

unine ja mittehea on olla. ma peaksin asju pakkima, sest kui me elvast tuleme, läheme me kohe maale. nädalaks ajaks ka veel, niiet kui mul asju pole, siis on.. jama. mulle ei meeldi väga see, et ma pean ju elvasse mingid riided panema ja võtma ja siis ma ei saa neid enam maale võtta ja üldse igavene jama. ma ei mäleta, mis ma siia kirjutama pidin.

ma sain kummikomme ja head šokolaadi ka. tartusse on pikk tee ja ma kardan, et ma okendan.

Enim vaadatud (viimased 2 päeva)
Naised
#
1 Kasutaja pildiga hantsikkkk- 3 939
2 Kasutaja pildiga -CarpeDiem- 3 185

selline komöödia ju. ma lähen pessu parem. ahkurat, see plaat.

sick. sicksicksick.

lennon. JOBU. ütleb: tsau, toomas, ma olen reidis erilistes! :D (sorri, ma lihtsalt pidin kellegagi oma rõõmu jagama. riti lülitas telefoni välja, sest ta üritas magada ja teistega ma ei julge rääkida. :D)
Tom(#) ütleb: tsau:D
Tom(#) ütleb: haha:D
Tom(#) ütleb: reidipede:D
lennon. JOBU. ütleb: ei ole. :D
Tom(#) ütleb: oled:D
lennon. JOBU. ütleb: ei ole. ma lihtsalt imestan (või rõõmustan), et ma erilistes olen. :D
Tom(#) ütleb: ma rõõmustan koos sinuga siis:D
lennon. JOBU. ütleb: väga armas sinust. :D
lennon. JOBU. ütleb: ma jagan veel oma rõõmu) mul on homme sünnipäev, jee! :D
Tom(#) ütleb: jeeeee:D
Tom(#) ütleb: ma teadsin seda:D
Tom(#) ütleb: mul oli meeles:D!

lõpuks tuli riti. samal teemal (reiditeemal, noh. sick. sicksick.).
lennon. JOBU. ütleb: selline egoboost lihtsalt.
riti ütleb: jah, nüüd sul aastaid ego põhjas..ma ei tea mis saama hakkab. :D

jah, jah, jah. tuju on midagi uimase ja lõbusa vahepealset. külalised peaksid varsti tulema ja ma panin silmadele vist liiga palju värvi. ilm on jama ja ma olen piltide pärast endiselt veidi masendunud. kuigi kevadel kustunud piltidele ei saa see ligilähedalegi. nüüd ma olen kevadel kustunud piltide pärast masendunud. mu seelik läheb istudes kortsu. miks ma seeliku selga panin?! ahjaa. mu selg ajab TAASKORD nahka. NIIIIIII ÄGE. NIIII KURADI ÄGE, ET KUI MA ENDAL SELLE LÕPUKS KORRALIKUKS TAGASI PÄEVITATUD SAAN, TULEB SEALT UUESTI NAHK MAHA. ja minumeelest tuleb mul nina pealt ka nahka, sest ma näen oma ninaotsa koguaeg.

aa. emme ütles, et normaalsete inimeste lõuna on kell kaksteist (WTF, MUL ON SEE HOMMIK ALLES JU), niiet me läheme homme ikkagi nii vara. naiss. naissnaissnaiss!

1.

palju õnne, kadi!

1. hull sebimine käib, sest kell kuus tulevad külalised. ma ärkasin kell pool kaksteist. emme oli natuke kuri, sest ta arvas vist, et ma kavatsen jälle kella kaheni magada. koorisin mune ja lõikasin semule leiba ja rohkem kuidagi kasulik vist pole olnud. pesu viisin ka õue.
2. päikesevarjutus oli. päris äge. pimedam oli ja mulle täiega meeldis.
3. ma olen ikka veel unine, kuigi ma olen juba kaks ja veerand tundi üleval olnud.
4. (nüüd tuleb reidipede jutt. see pole isegi mingi iroonia ega mõnitusega, niiet mul on suhteliselt piinlik. täna oli jah nii igastahes.) millalgi tulin arvutisse. kui ma reiti läksin, siis mulle olid kirjad ja teated ja asjad. mingid suvalised olid sõbralisti lisanud ja feimikirju saatnud ja ma ei saanud aru, mis värk on. siis ma vaatasin, et karli oli mulle kümne saatnud. mingi täiesti suvalised olid kommenteerinud ka. siissiis.. jah. läksin arvutist ära. natukese aja pärast tulin tagasi ja vaatasin, et veel suvalisi oli mind kommenteerinud. öööööööö. ja siis pärast, kui ma erilisi vaatasin, siis ma avastasin, et mu pilt on erilistes. äge. rohkem sellist lolli reidijuttu ma siia loodetavasti ei kirjuta.

ja siis kaija oli mulle sõnumi saatnud, et ma olen erilistes ja madis oli sõnumi saatnud, et päikesevarjutus on ja kaija oli helistanud ka ja ma helistasin tagasi ja küsisin, mis ta tagtis, aga no arvata on, et kui ta sõnumi ka saatis, siis ta seda tahtiski. ta ütles, et enam pole midagi ja ma jälle naersin. ma alati naeran telefonis. jumal tänatud, et ma seda ise kuulama ei pea, sest mul läheb enda kõige tavalisema hääle kuulmisegi peale süda pahaks. ja see on veel eriti rõve, kui ma mingit teistsugust häält teen. näiteks karjun kaisale ja kaijale: ''AAAA, SEE ON NAGU SEE SMAIL, MIS MUL SEAL EMMESSENNIS ON Ä!'' võeh.

külalised võiksid juba kohal olla, aga mul pole tegelikult üldse sellist tunnet, et me täna minu sünnipäeva peame.

naiss.

see oli augustikuu esimene postitus ja ma ainult halasin. norms.

i don't like to see the sky painted gray and i don't like when nothing's going my way.

koristasin täna. võinoh. nüüd juba eile. sahtliteni ma ei jõudnud ja ma ei viitsi ennast selle pärast isegi halvasti tunda. ma olen niiiii loll, et ma kõike alles hoian, aga ma lihtsalt ei suuda mingeid vanu mõttetuid asju ära visata. iga asi meenutab mulle midagi ja siis ma mõtlen, et see on tore mälestus ja siis ma lihtsalt ei saa. ma täna tegin enda mingitest mõttetutest asjadest pilti ka, aga digika mälukaart ja arvuti otsustasid jälle koos ägedad olla, niiet jälle tuleb format teha ja jälle on kõik mu pildid läinud ja jälle saan ma selle pärast täiega pillida. kammoon noh, IGA KORD, KUI MA MAAL PILDISTAN. seal olid sünnipäevapildid ja tänased pildid ja minu mingid pildid ja.. no kurat.
siis ma avastasin, et peale selle, et ma jäätisepulki ja ostutšekke ja kleenexboxe kogun, kogun ma alateadlikult ka kilekotte ja cd'sid. jah, kogun cd'sid, sest ma ei kuula neid peaaegu üldse. täna kuulasin paari. ma kuulasin vanasti veidrat muusikat. üks empekolme plaat on küll hullult hea. see on eelmise aasta oma ja seal on head head muusikat. lõpus on mingi imelik värk, aga muidu on ilmselt üks parimaid plaate, mida ma kunagi teinud olen. nüüd nendest kilekottidest. ma tõmbasin lambist nagu mingi miljon kilekotti kapist välja. neid oli seal kolme suure koti täis. pole ime, et mul midagi kappi ära ei mahu. noh, ma võtsin neid vähemaks, aga ikka ei mahu sinna midagi. ma tegin neist põhimõtteliselt pilti ka, aga noh.. SEDA TE EI NÄE. siis ma avastasin (juba üks päev tegelikult), et mul on endiselt see 2006 aastal korjatud valge puudeollus purgi sees. ja 2006 korjatud mereliiv pudelis. ja mul oli kotitäis ajalehtedest tehtud mänguraha. ja karbitäis mingeid mündimoodi asju, mis tegelikult on vist katuse jaoks mingid asjad, aga mida me ka mängurahana kasutasime. ajakirju kogun ka alateadlikult. kapis hunnikus on ja mul pole neid kuskile panna. ma ei raatsi ära visata. ma ei saa ka, sest juba koristamise ajal jäin ma neid lappama (need on põhiliselt stiinad) ja hakkasin sealt neid mingeid teste tegema. kaks tükki vist jõudsin teha, enne kui mul mõistus pähe tuli. mul oli endiselt kõik koristamata nagu. lõpuks sain enamvähem korda. tõmbasin enda toast ja altkorruselt tolmu, sest me jagasime lottega nii ära. pesin alumise korruse põrandad ka ära. lõpuks hakkasin ämbrit ja moppi vannituppa viima, aga meil on seal selline lagi, et.. see nagu.. ma ei tea. seal on nagu sellised plaadimoodi asjad, mis nagu ripuvad võinii. need pole kinni. et neid saab üles lükata, aga siis on neid paha tagasi alla saada. issand, kui rõve seda seletada on. igastahes ma lükkasin kogemata mopiga ühe plaadi paigast ära ja ei saanud seda enam tagasi ja ma hakkasin sättima, aga siis kukkus mulle sealt mingi puu pähe ja ma pidin issi kutsuma. üldiselt.. maeitea. homme (täna) peame me mu sünnipäeva. ritiliisude ja vanaemade ja asjadega (mitteasjadega). ülehomme (homme) on mu pärissünnipäev, mida ma olen juba nädal aega korrutanud. mingit selle fiilingut pole ja üldiselt on jama olla. need pildid olid tõesti veel kirss tordi peal + regina spektor - ''samson''. mu tuba on ka jääkülm ja ma olen täiesti kindel, et ma ei näe sealt ikka veel kuud. ''sõbrad'' päästku päev.