a reason for all that i do.

ma kardan päris palju homset päeva. kolmapäevad on üpris palju nõmedad. joonestamine + arvutigraafika. mõlemad on tapvalt igavad. vene keel tõotab surma ja muidu on ka üpris jama. hoidke pöidlaid, et õpetaja homme tunnikontrolli veel ei teeks. no aga loogiliselt võttes.. kes teeb tunnikontrolli viie käände peale, kui kokku on neid kuus? mõttekam on kõik ära õppida ja siis teha ju? ah, kes seda õpetajat teab. mul on joonestamise töö veel ka lõpetada vaja. see sakib. kes kirjutab millimeetrite ja kraadide järgi? kuhu jääb omapära ja käekiri ja erilisus? no halloo.

mõni mees on päris killumees ja mõni asi päris masendab, kuigi tegelikult pooleldi on nagu tore ja siis on nagu nõme ja tegelikult praegu on suht nõme, aga muidu on nagu tore ja nüüd ma ei tea enam.

love is in the air.

wonderwall.

täiega imelik, kuidas ma nii tihti mingit hetke võimalikult täiuslikkuselähedaseks teha üritan. täiega imelik, kuidas see peaaegu alati feilib. kui ma teen endal näiteks voodi ilusti ära ja panen muusika vaikselt mängima ja sean ennast mõnusalt pikali ja mul hakkab just mugav, heliseb kindlasti allkorrusel telefon, mida ma vastuvõtma jooksma pean. kui ma plaanin endale telekavaatmise ja teen selleks kõik ettevalmistused ära, et mul võimalikult mugav ja hea oleks, helistab kindlasti keegi mulle ja kutsub õue vihma sisse tuiama.
ma tegin endale teed ja võtsin teki, sest mul on päris külm. tee on nüüdseks otsas ja tekk ei taha hästi ümber püsida, aga erinevalt tavalisest häirivustundest, on mul hetkel sellest savi. rise against- ''everchanging'' ja mul on päris unine olla. ma olen üksinda kodus ja üritan õppimismõtteid peast blokkida. ma tean, et ei tohiks, aga varsti hakkan ma niikuinii õppima ju.
tsättisime hardoga üle sajamiljoni aasta.

koolis läks päris positiivselt. neli tundi oli ainult, niiet kell kaksteist olin juba koolist ära, woohoo. esimene tund oli saksa keel. sealt algasid tervet päeva läbistavad delvise naljad meedia jutu teemal. no hiahahahahaha. tauri ei läinudki täna õpetajaga rääkima. ma olen keeeeeeeeeeeeeeergelt vihane.
saksa keeles muidu.. mingit saksamaa kaarti vaatasime ja passisime niisama. teine tund oli inka, kus pool klassi jutustas ja ülejäänud mingit ristsõna täitsid. teema oli ''apologise'' vms. päris vahva oli vaadata, kuidas tauri jutustaski TÄPSELT SAMA jutu, mis mina. võiks nagu veits õppida siis, kui meediaga juba pekki läks? nojah.
kunstiajalugu jäi ära, niiet meil oli vene keel ja matemaatika mõlemal rühmal koos. kolmas tund oligi siis vene keel. meil pidi viie käände peale tunnikontroll olema, aga ei olnud. õpetaja jättis homseks need uuesti õppida, aga ma loodan, et ta ajab jälle jama ja et tal on piisavalt palju mõistust, et need käänded siiski koos teha kõik. kuigi noh. erilist vahet pole, pähe jäävad need nii või teisiti niiiiiii friking halvasti, isegi kui ma neid kaks päeva järjest tuupinud olen. ju need pole siis mõeldud mu ajus ruumi võtma.
neljas tund oli matemaatika. kontrolltöid kätte ei saanud. homme saame vist. võtsime uue osa. suht nõme oli. põhimõtteliselt raske pole, aga mulle ei meeldi see ja mul oli raske keskenduda.

peale matat käisime toomasega poes ja ta saatis mu koju. ''no mis teed?'' oli väga teemas ja üldiselt olen ma siiski arvamusel, et kellegagi koos on toredam koju kõndida, kui üksinda. mõtlesin korraks magamise peale. panin siin muusika mängima ja vajusin juba unne, kui ma avastasin, et hardo mulle kirjutanud oli. tsättisime veits ja tegin teed ja uni kadus ka ära. mul seisis päris pikalt see postitus lihtsalt lahti. kell on pool viis, lotte on kodus ja vingub jälle siin kõrval. kuna ma ta peale vihane olen ja temaga väga rääkida ei taha, siis ma lasen ta parem kohe arvutisse ja lähen õppima, sest niikuinii oli mu eesmärk vaid blogi kirjutada.

rõõmus.

õhtu.

ma olen päris palju vene keelt õppinud ja ma kardan seda homset tööd täiega. viie käände peale. meedia pärast põen ka, et mida tauri õpetajale siis ütleb. homme peab seletama. ja ma pidin oma muret kurtma ja toomas helistas mulle, niiet ma sain rääkida. w00t. ja üldiseltüldiseltüldiselt. ma kardan homset päeva. ja ma olen nii loll, et ma teen nüüd siimule inkat ka. ma ikka ei õpi oma vigadest ja ma lihtsalt ei julge inimestele ''ei'' öelda.

tere hommikust tõesti.

KUS ON INIMESTE MÕISTUS? mõnikord jääb küll mulje, et mõeldakse mingi kohaga veits peast all pool. see ''mina ja meedia'' jutt, mille ma taurile LUGEMISEKS saatsin ja millest ta väidetavalt ''mõned mõtted võttis''. no täna peale meedia tundi ütles õpetaja, et ma veel klassi jääksin ja küsis mult, et kas ma kirjutasin oma jutu millegi põhjal. EI KIRJUTANUD. no siis ta küsis, et kas ikka kindlalt ei kirjutanud ja blablabla ja et tauril ja mul oli jutus täpselt ühesugune lause, mis sisaldas sõna, mida ta varem kuulnudki polnud. pühaissandjumal, see on see sõna, mida me emmega pool tundi nuputasime. ma tahtsin öelda ''huvitavamaks tegema'' ühe sõnaga ja lõpuks kirjutasin ''põnevustama''. igastahes oli seal mingi sellise sisuga lause, et kui maailmalõpp tuleb, siis inimesed ei pruugi seda küll uskuda, aga levitavad infot siiski edasi, kasvõi enda elu põnevustamise eesmärgil. ja tauri oli TÄPSELT SAMA LAUSE kirjutanud. kuna tauri seal koridori peal passis, kutsus õpetaja tema ka sinna juurde ja küsis tema käest sama asja. tauri ütles, et ta ei tea, kust see ühesugune lause sinna sai. MISASJA NAGU?! ma läksin niiiiiiiiiiiii närvi. mingi sijkdljhkdfgjhk hrjkihuhyguiosdioo fakingfriking, isegi kui see töö täielik feilinud junn oli, nägin ma sellega siiski mingit vaeva ja kulutasin selle peale aega ja nüüd arvab õpetaja lihtsalt, et ma kirjutasin selle kuskilt maha, sest MÕNI INIMENE ei suuda oma peaga mõelda. NO HALLOOOOO. ma ütlesin taurile, et ta läheks kohe õpetaja juurde ja räägiks ära, aga ta pobises midagi, et ta räägib õpetajaga alles siis, kui ta uuesti küsima tuleb ja ütleb, et ta ei osanud sinna midagi panna, niiet ma näitasin talle seda lauset. MIDA KURADIT?! SEE ON NIIIIII EBALOOGILINE. näitasin talle mingit suvalist lauset, et tal oleks midagi teksti kirjutada? ÜPSKLJ.KLEFJKJKLFGDIPOÜWPOERERT, MA OLEN NII NÄRVIS PRAEGU JA MIKS KURAT EI VÕI INIMESED OMA ASJU ISE TEHA?! et siis.. ükski heategu ei jää karistuseta? eile käis ta mulle pinda, et ma talle oma inkajutu kokkuvõte saadaksin ja ma loomulikult saatsin ka, savi ju, et ma tegin selle õpikutekstist ja lehetekstist hoopis teistuguseks ja see on ÜBERKAHTLANE, kui meil kaks pikka juttu TÄPSELT ÜHTEMOODI kokku võetud on ja puha, aga no POLE VIGA, EKS MA VÕTAN KOGU JAMA IKKA ENDA PEALE. **********************************************************************************
**********************************************************************************
**********************************************************************************
**********************************************************************************!!!

arvutitund.

ma ei vaadnudki eile oc'd. mul oli juutuubist kaks osa ära vaja vaadata. ma pean täna siis vaatama. omgomgomgomgomgomg. no üldiselt ma olen päris väsinud ja ei saa eriti kirjutada, sest meil on viis minutit aega ja õpetaja paneb netile bloki peale. juhhei. mul on uni.

i'm faking it 'til i'm pseudo making it.

pühaissandjumal, ma nägin jälle hammaste unenägu. need on tõsiselt spookyd. ilmselgelt mu suurim hirm.
kõigepealt nägin ma, et mina, toomas, reimo, kaja ja kuldar ujusime mingis järves. me olime kuskil välismaal ja me pidime kuskile maeiteakuhu ujuma. mul oli kaamera kaasas ja ma pidin pildistama, aga ma kartsin täiega, et see saab märjaks. ma siis keerasin ennast selili ja igatpidi, et paremini pildistada nii, et kaamera märjaks ei saaks. lõpuks jõudsime kuskile maeiteakuhu. ma tundsin terve aja, kuidas mu alumine hammas täiega valutab. no teate küll, need hambad, mis all pikemad on. parempoolne. ja järsku hakkas see täiega loksuma ja murdus mul ära. MISASJA NOH.

hommikul tulid lotte, liisu ja lissel minu tuppa mind ja ritit äratama ja lärmama. ma vist ütlesin neile midagi kurjalt, aga ma pole kindel. ma olen hommikuti vist veidi kuri. nii nad mulle vähemalt räägivad kõik. ma magasin edasi. umbes tunni aja pärast tõusin ka. kõik teised olid juba otseloomulikult üleval. nad vaatasid tv3'st mulanit. riti oli lõpus nutma hakanud. no hahaha, see polnud üldse kurbki ju. kahju, et ma oma tuppa läksin, seda ma oleksin näha tahtnud. võinoh.. tegelikult ei oleks ka vist. ma oleksin ainult lärmama hakanud. minu meelest on nii ajuvaba, kui inimesed iga filmi ja asjakese peale nutavad, kuigi ma ise ka seda mõnikord teen. siiski tuleb seda vähem ette, kui teistel ja ma pean selleks tõsiselt jamas tujus juba varem olema. igastahes, jah. minuga ei saa kurbi filme koos vaadata, sest lõpuks ei saa enam keegi kurvale kohale keskenuda, kui ma kriiskan, et miks kõik jälle pillivad.

vaatasime ''staariks sündinud'' ja riti mängis veits lolli ja tegi oma madratsi ära ja mängis veel veits lolli ja siis läksid kõik rakverre. emme, issi ja lotte ka. põhjakasse. ma ei viitisnud mina, jejeje. mul on julm padjakas näos, ma olen väsinud ja ei viitsi õppida.

if i swallow anything evil, put your finger down my throat.

ma olen nii kirjutamisvõimetu, aga ma teen seda siiski. ettena ugale. täna ärkasin kell pool üksteist ja hakkasin koristama. koristasin oma toa ära, tõmbasin kappidelt ja aknalaudadelt ülemisel korrusel tolmu, tõmbasin ülemise korruse tolmuimejaga ära ja.. noh. oligi enamvähem kõik. ma olin väsinud, vabandust, eks. peale seda läksin ma oma tuppa. hakkasin neid kaija raamatuid ümber kirjutama. muusika oli hea ja päike paistis nii mõnusalt ja ma olin ilgelt väsinud, niiet ma heitsin voodisse pikali ja loomulikult jäin magama. mingi paar tundi magasin ja vahepeal ärkasin üles, kui mõni veidi valjem laul tuli. the who- ''behind blue eyes'' oli parem, kui ükskõik, millal varem. täpselt samamoodi nagu ''hüvasti kollane koer'' oli parim sagadis öösel ja ''all the same'' oli parim bulgaariast ära sõites ja millalgi veel, aga seda teist korda ma ei mäleta. ja kõik need korrad on magamise ajal olnud. öösel hea laulu peale ärgata, niiet see häiriv pole, on niiiiiiiiiiiii superhea, et ma ei tea. (ma olen suht riimimees täna.)
kui ma üles ärkasin, vahetasin riided ja külalised tulid ka kohevarsti. etnoh. me pidasime issi sünnipäeva. päriselt oli tal juba teisipäeval. ma vist siis ei maininud seda.
igastahes. külalised tulid. sõime ja me tegime lotte, liisu, lisseli ja ritiga mingit tõsist koosolekut, kus me arutasime tõsiseid teemasid nagu näiteks see, et kas on tõsi, et liisul on juba kaks poissi olnud, kuigi ta alles üheteistkümnene on. etnoh. jaana ütles eile ritile, et ta kuulis liisut sellest rääkimas ja riti pidi ehmatusest püksi laskma. tuli välja, et tegelikult pole olnud ja nad on ''mängult käinud''. midaiganes see ka ei tähendaks.
põhimõtteliselt pidime vanemaid järgi tegema või midagi muud filmima, sest me teeme seda alati sünnipäevadel, aga lotte läks magama, niiet see jäi ära. mina, lotte, liisu ja lissel tegime issi raamatuga mingit asja. issi sai sünnipäevaks top10 edetabelite raamatu. me võtsime selle suvalise koha pealt silmad kinni lahti, panime näpu kuskile peale ja leppisime kokku, et see, mis edetabel tuleb, selle rekordi peame me üle lööma.

lennon. rannu vs ronnu. ütleb: kuulan muusikat ja me teeme riti, liisu ja lisseliga mingit loosi. issi sai sünnipäevaks mingi raamatu, kus on erinevatest asjadest top 10 edetabelid. no nagu.. igasugustest asjadest. me teeme raamatu suvalisest kohast lahti ja paneme näpu mingile nimekirjale ja see, kuhu me näpp peale läheb, selle rekordi peame me kunagi üle tegema. :D kuigi noh.. päris raske on kõige sügavama järve rekordit üle teha vms. :D
Toomas ütleb: no ma saaks hakkama :D:D

tase.

liisu
1. top 10 kate winslet'i filmid.
2. top 10 animafilmid.
3. top 10 enimmüüdud dvd-d suurbritannias.
4. top 10 maailmameistrivõistluste medalivõitjad (mehed).
5. top 10 kõrgeimad ausambad.

riti
1. 10 viimast halvima naisnäitleja kuldvaarika võitjat.
2. 10 viimast grammy võitnud albumit.
3. 10 viimast halvima filmi kuldvaarika võitjat.
4. top 10 enimmüüdud romaanid.
5. top 10 enimmüüdud mitteilukirjanduslikud teosed.

lissel
1. top 10 edukaimad riigid icc maailmameistrivõistlustel.
2. top 10 teemanditootjad.
3. top 10 korvpalli maailmameistrivõistluste medalivõitjad.
4. top 10 teemanditootjad.
5. top 10 enim kolmepunktiväravaid ühtede maialmameistrivõistluste jooksul.

anette
1. 10 viimast briti muusikaauhinna võitjat parima briti artisti singli kategoorias.
2. top 10 kõige kauem valitsenud valitsejannad.
3. top 10 pikimad raudteetunnelid.
4. top 10 keira knightley filmid.
5. top 10 esimest nobeli preemiaga pärjatud naist.


liisu:
10 parimat näitlejat ameerika filmiinstituudi järgi.
top 10 sead.
top 10 kirsten dunsti filmid.

riti:
top 10 viimase kümne aasta edukaimad singlid suurbritannias.
top 10 esimest nobeli preemiaga pärjatud naist.
10 viimast halvima naisnäitleja kuldvaarika võitjat.

lissel:
top 10 sooloartistide singlid suurbritannias.
10 esimest usa sooloartisti albumit, mis juhtisid suurbritannia edetabelit.
10 esimest usa sooloartisti albumit, mis juhtisid suurbritannia edetabelit.

anette:
10 viimast grammy võitnud singlit.
top 10 suurimad sõjaväed.
top 10 enimesitatud ooperid covent gardeni royal opera house'is.

riti tulemused näitavad vist päris selgelt, et temast saab kunagi mingi kirjanik ja feilinud näitleja. no ja ma hakkan kohe varsti valitsejannaks, juhhei.
siis tegime ritiga mingit fighti, ma tatistasin talle kogemata näkku, tantsisime ja.. põhimõtteliselt.. jah. ma olen väsinud ja rohkem polegi midagi rääkida.

Toomas ütleb: mulle meeldib paljalt arvutis olla, sa tead :D

tongue-tied and twisted just an earth-bound misfit.

täna (nüüd juba eile) oli rebaste ristimine. ei tehtud meiega midagi väga hullu. pidime käpuli kooli teiselt korruselt kolmandale roomama, kaksteist korda kummardama ja karjuma: ''abiturient on kuningas!'' siis pidime paarides seda.. ee.. käru tegema. noh, et üks võtab teisel jalgadest kinni. sidrun keele all pidime laulma, leiva-küüslaugu-sibula segu, mis nägi tõsiselt rõve välja + vahukoorega sprotti pidime sööma, pidime vannet lugema, kindlat lauset esitama, paarides staadioniringi ära galoppima (galopeerima? misiganes.) ja.. rohkem polnudki vist. see lause värk oli nii, et meid jagati nelja rühma, kellel oli kõikidel oma kindel teema, millega nad midagi esitama pidid. noh.. ükskõik, mida võis teha, aga see lause pidi sees olema. teemad olid mingi.. ''meile meeldib abiturient'', ''rebane on tugev'', siis mingi ilusate rebaste värk ja mingi asi veel. ma tõesti ei suuda meenutada. ma olin igastahes selles abituriendiloverite rühmas.
kõik said endale nimesildid ka. massi nimi oli alolt ikka kotti ei saaks. me läksime kõik lavale, mass ütles: ''ma sain alolt kotti, aga te ikka meeldite mulle.'' ja siis meie kummardasime kõik ja ütlesime mingi kolm korda ''te meeldite meile.''
midagi tapvat polnud ja ma kartsin hullemat. riided olid vägevad. mulle anti püksid, millel oli jalgevahel hiigelauk ja kui mul dressipükse kaasas poleks olnud, ei astuks ma enam kunagi oma toast välja. mingi pusa sain ka, mis oli päris mugav ja seal peal oli mingi imelik roosa lilledega.. ee.. top või pluus või misiganes. no ja muidugi riietuse põhielement.. müts, milleks oli sinine kilesuss.
klass oli paksult mingit.. saepuru ja kive ja puulehti ja ajalehti ja oksi ja midaiganes täis ja iga pingi juurest oli üks tool ära viidud, niiet kõik pidid kahekesi ühel toolil istuma. päris väsitav ja rõve oli. poisid nägid nunnud välja oma punaste huulte ja kleidikestega.
aa, no ja minu nimi oli saime lutti. hurraa.

esimene tund oli geograafia. arutasime seal ma ei mäleta, mida. teine oli ajalugu, kus me arutasime pronksiaega ja rauaaega ja õpetaja ütles, et me oleme kõik nii omas mullis ja üldse mitte koostöövalmid. ja et me olevat sellised juba mitmendat tundi. no ma olen igas tunnis nagu kivikuju, ma ei tea, ei tea, mis probleem mul on. mata oli nagu mata ikka, väljaarvatud minu tahvlijuures käimine, sest tahvel oli täis soditud, niiet me ei saanudki sinna ülesandeid lahendada. HÄ, OWN. keemias tegime tunnikontrolli ja peale seda pidin ma naerukrampidesse lämbuma. no.. kiku ja mass istuvad kõrvuti laudades, niiet nad istuvad põhimõtteliselt kõrvuti, ainultet.. noh.. erinevates laudades, niiet laudade vahe on sees. mass istub keemias delvisega ja keeras ennast näoga tema poole, et temaga juttu rääkida. noh.. nii, et ta seljaga kiku poole jäi. ja järsku, täiesti ilma põhjuseta virutas kiku massile oma suure vihikuga laksu vastu selga. SEE OLI NIIIIIIIIIIIIIIIII NALJAKAS, sest kiku on nii vaikne, et isegi ei räägi koolis ega midagi ja täiesti niisama lõi massi. HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA. :'D
no ja peale seda jamas siim midagi oma riietega ja mass ja delvis tegid nalja ja karlis ja tauri tegid nalja ja nad panid mingi eestikeelsete sõnadega eminemi laulu ka mängima, niiet ma hakkasin veel rohkem naerma ja õpetaja kartis, et ma hakkan surema. teele ja triin rahustasid teda ja ütlesid, et ma olen koguaeg selline.
eesti keeles kirjutasime seda luuletust, kus ülevalt alla peab sõna tulema ja siis iga rida peab selle kindla tähega algama. sõna oli ''rebane''. mul oli täielik loominguline kriis. ma ei viitsinud seal ühe tooli peal istuda ka, niiet ma istusin põrandale saepuruhunnikusse. lõpuks kirjutasin mingitest bongotrummidest ja millesiganes. no halloo, ma ei kirjuta ju, et rebane sõi banaani või oli beibe või misiganes. mida veel b-ga?
siis oli inka. ma ei mäleta üldse, mida me seal tegime, aga ma mäletan, et tunni alguses viskas toomas pastaka õhku ja see lendas mulle kuskile pealae ja otsaesise vahele. päris palju valus oli, aga no ta ei visanud meelega ju. ma loodan vähemalt.

peale seda oligi vande andmine, siis saime mingit juua ja kringlit ja oligi värk läbi. riided tuli ära visata või endale jätta. gerli sai täiega ilusad ruudulised püksid ja ta andis need mulle. w00t. mulle täiega meeldivad need, ainultet need peavad tõsise pesu läbi tegema.

helistasin issile, sest ta pidi mulle järgi tulema, et ma bussile õigeks ajaks jõuaksin, aga tuli välja, et issi autoaku sai tühjaks, niiet ma pidin koju kõndima. käisin pesemas ja kõndisin uuesti bussijaama. noh. me pidime kaija ja kaisaga rakverre pildistama ja põhjakasse minema. bussijaamas avastasin, et ma unustasin kaamerale aku sisse panna. HURRRAAAA, see küll meidis mu dei täiega ju. midagi polnud teha ka, sest buss oli juba ees ja järgmine buss läks midagi viie paiku ja me pidime kell seitse juba rakverest tagasi tulema hakkama. kaisa oli nõus mul enda kaameraga pildistada lubama, niiet pilti sain ikka teha.
kõigepealt käisime põhjakas. riidepoodides, plaadipoes, rimis ja ma ei mäleta rohkem üldse. nägin liisut, lisselit ja nende issit. einot ka. siis.. öö.. läksime statoili vetsu, sest me ei leidnud seda põhjakast üles. ja siis kõndisime teatriparki. üle viadukti, sest me ei osanud teisiti. meil läks mingi üle poole tunni ja lõpuks tuli välja, et mujalt oleks poole kiiremini saanud. no suht savi, et ma lõpuks enam kõndida ei suutnud ja mu jalad surnud olid. park oli hästi ilus. tegime pilti ja olime seal. siis tulid riti, emma, jaana ja inna. emma läks kohe ära, me käisime riti, jaana, inna, kaija ja kaisaga teatris sees flaiereid võtmas. NO MIIIINEPEKKKKKKKKIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII, kui palju ilusaid poisse seal oli. tõsiselt haige nagu. niiii ilusad. ma pidin kokku vajuma seal. siis hakkasime säästuka juurde kõndima, sest kaija isa tuli sinna ja me pidime temaga koju minema. tee peal nägime rannut. omgzomgz, ma nägin esimest korda elus rannut. ma karjusin talle tsau ja misiganes ja rääkisin, et ta juuksed on lahedad ja tegin vist üleüldse endal margi suht täis.

nüüd ma olen väsinud. väga väsinud. ma ei tea, miks ma ei maga. kuum on olla ja pea niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii rämedalt valutab ja silmad on ka valusad ja üldse on igavesti nõme olla. lõpuks oli päev suht väga rikutud ka, niiet ma jagaksin selle hea meelega kahte ossa, sest esimene pool oli siiski päris positiivne.

issi helistas sellele arvutionule uuesti ja sai teada, et neid pilte ei saagi ikkagi tagasi. mitte kunagi. mitte kunagi. mitte ühtegi asja. mitte ühtegi minu asja. niiet kõik minu poole aasta tegemised ongi lihtsalt.. ee.. olematud, sest mul ei ole elu ja väljaspool arvutiasju pole ma mitte millegagi hakkama saanud. HURRAA, HURRAA, HURRAA.

hetkel on üleüldse nii LKSDLFJOFIJGISDPOKDFIJFIJGJKKPAÜDPJOIJOI9WIUE90EWIKLCMF,DJMOIEIU40983
OIEURIOERU989832ISKDPOISDOPIOREUROPWIPOEIPOPODNCKLFJEOI9UR90W09UPO
LISUE09WU9EU09ODPFIOPFDÖPLISDNKJEHRIO8EUR+09QPOSIOPEWIOPIEPWIEPAPA
PO80R93023PPDKMSKHEIKWHEIUWEYIU+AS9D+09E0R893JKJSKLMFLKDFPPOEIPPER
W90UE903840P9DRPOKDORPTUPOSDIOSHDRODFJHDFKJHFMIHSDIUHDIUASIHUAIUS
OISEUEORUDFJIKDJFIOASIODJUW3U889ER89DUFLJKSDLKJDFLFGJPAEI90EIR09E09
olla.
ehk siis kõvasti hullem, kui tavaliselt.


AITÄH, AITÄH, AITÄH, mul on suurepäraselt SUUREPÄRANE olla.

we've been through fake-a-breakdown
self hurt
plastics, collections
self help, self pain,
EST, psychics, fuck all.

nõmz.

arvuti on tagasi, pildid ei ole. ma ei taha homme kooli minna. ma olen väsinud. ma pean oc tänast ja homset osa homme juutuubist vaatama.
ei saa aru. nõmz.

siis saab kaane peale panna.

eile õhtul ma õppisin päris palju. kella poole üheni. ja kui seda nõmedat vene keelt olnud poleks, oleksin ma nii rahul olnud. nii hea oli õppida. õues oli kõik pime ja mu tuba oli soe ja laualamp andis mõnusat valgust ja küünlad lõhnasid hästi ja muusika oli mõnus ja üldse väga väga hea oli. mul tekkis selle peale tahtmine edaspidi alati öösiti õppida.

täna oli lõbus. ma ärkasin kerge šokiga, sest ma olin väga weirdi unenägu näinud. ma mõtlen kohe tõsiselt weirdi.
koolis oli kohe esimese tunni ajal kirjanduse tunnikontroll, mis läks päris hästi, vähemalt minu arvates.
teine oli ajalugu. mass läks vabatahtlikult jutustama ja ma pidin naerust jälle laua alla vajuma. teema oli kiviaeg. no ja ta pidi rääkima kunda kultuurist, kammkeraamika kultuurist ja nöörkeraamika kultuurist. no tema jutust saime me siis nii palju targemaks, et
1) jääaeg lõppes eestis 100 000 aastat tagasi.
2) savinõusid hakati valmistama, sest siis sai asjadele kaane peale panna.
3) inimesed valisid elukohti uskumuste järgi.
4) põldu hariti luudega.
5) puuridega ei tehtud mitte venekirveid, vaid lohukive.
isegi õpetaja naeris. nagu.. SEE õpetaja naeris ka selle jutu peale. väga amusing oli.
eesti keel polnud väga lõbus, sest siim puudus ja tema viskab tavaliselt estas kildu.
inkas kontrollisime tööde vigu. noh.. arutasime klassis läbi nagu. ühes ülesandes olid fraasiverbid. ühesõnaga need sõnad, mis käivad alati kindla.. ee.. teise sõnaga kokku. näiteks oli lause: ''the dog's gone ... with my shoe!'' no ja sinna lünka pidime kirjutama ''off'', sest see on selline väljend. ja mass kirjutas töösse: ''the dog's gone wild with my shoe!'' HAHAHAHAHAHAHAHA.
ja teine lause oli ''you can go ... if you have finished your homework.'' lünka tuleb ''out''. mass pani ''away''. lõbus. suht jama, et see hinnetevärk tal jama on ja ta ajab oma kutsekasse minemise juttu.
matemaatika oli nagu matemaatika ikka. vene keel ka. õppisime uue käände ja teisipäeval tuleb kõikide käänete peale töö. hurrahurraa. saksa keeles olin naerukrampides, sest me pidime õpetaja jaoks lehe enda nimed kirjutama. keegi kirjutas lambist sinna mati vomp ja margus pani enda nime järele sulgudesse ''nogu''. kui me getteriga naersime, ütles õpetaja, et inimesed võiksid aru saada, et kümme aastat on vahepeal mööda läinud. no misiganes, kui ma rõõmus olen, siis see ei tähenda, et ma mingi alaarenenud olen.
kehalises pidin niisama staadionil istuma ja päikest ja ilusat ilma nautima. mõnus oli. mariliis ja õpetaja kiitsid ka mu mantlit ja kehaliseõpetaja, vene keele õpetaja ja kõik teised õpetajad kutsuvad mind endiselt anettiks. vene keele õpetaja siiski parandab end aeg-ajalt.

põhimõtteliselt.. ma ei taha homme kooli. retsimine on ja ma pean MEIGITA kooli minema. MEIGITA
MEIGITA
MEIGITA
MEIGITA
MEIGITA
MEIGITA

MUL EI OLE SILMAPLIIATSITA SILMI JA MA EI NÄITA ENNAST ILMA SELLETA TEISTELE. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii jube lihtsalt. lisaks sellele pean ma hambaharja ostma minema, sest me peame enda hambaid raudselt mingi solgiga pesema või misiganes. ma vihkan seda üritust ja ma ei kujuta ette, kuidas ma peale seda ennast puhtaks saan ja rakverre jõuan. hammas valutab!

ja lõpetuseks midagi uudist ka. .. ee.. täna saame arvuti parandusest kätte, niiet ma saan teada, kas pildid on alles või ei. nüüd oleks parim aeg pöialde hoidmiseks, sest emmeissi jõuavad varsti koju.


Toomas ütleb: you made my day nigga :D

losin' what i love today.

täna. vene keele enda jutud saime ka kätte. ma sain selle nelja ja ma ei saanud jälle aru, mis pagana hinne see teine seal oli. jälle mingi kaldkriips ja kolm. no ja siis ma mõtlesin, et neli ja kolm. pärast läksin õpetajalt küsima ja tuli välja, et neli siiski, sest ta oli kolme maha tõmmanud. no ja siis ma olin üldse selle tunni pärast täiega närvis, sest õpetaja õiendas meiega, et meil on mingi seitsmenda klassi tase, kui meil ei saagi paremat taset olla, kui me midagi õppinud pole! nagu.. ma kirjutasin täpselt nii nagu ma eelmisel aastal teise õpetaja KONTROLLITUD töösse kirjutasin ja täna tuli välja, et ma kirjutasin, et mul on üks silm ja ma huvitun ühest pildist. muidugi mainis õpetaja need mõlemad vead klassi ees ära ka ja ma ei pidanud üldse ju häbist maa alla vajuma, kuigi ta ei öelnud, kes need vead tegi. peale tundi läksin klassi ja rääkis oma megakiirusel ja poisid naersid päris palju ja reimo soovitas räppariks hakata ja ma rääkisin veel palju ja kiirelt ja palju ja ma olin väga närvis ja puha.

geograafias täideti klassi niidiga. saadeti niidirulli ringi käima ja kõikidel oli päris rõõmus. ma joonistasin toomase õpikule pilved ja lilled ja päikese ja pilved ja õhupallidega lendavad kiisud ja planeedid ja kaks päikest ja põrgu. ta vaatas mind imelikult ja ma ei süüdista teda eriti.

tahaks vana arvutit.

sa oled haisev kakapott.

täna käis aleksei turovski meile midagi rääkimas. kuna me istusime kõige ees, siis ta jõllitas mulle terve terve terve aja täpselt silma, mis oli üpris spooky. ma olin terve aeg naerukrampides ja nüüd avastasin otseloomulikult kooli kodulehelt endast ja getterist ZOOMITUD pildi, kus ma jälle oma naeru tagasi hoian ja igavene nohik oma prillide ja hiigellõuaga välja näen. NII TORE, et terve kool seda nüüd vahib. võinoh.. vähemalt need, kellel paremat teha pole, kui kooli kodulehel surfata. muidu oli üliäge onu.

keemias võtsime täna uue osa, mille peale reedel tunnikas on. ülilihtne on ja ma sain sellest aru ja üldse positiivne värk, aga osad ei saanud ja siis oli mingi hull paanika ja ma pidin naeru kätte jälle ära lämbuma. inkas ka. õpetaja tegi nalja ja siis ma naersin ja ta naeris ka ja ütles, et ta viskab mu tunnist välja, kui ma naermist ära ei lõpeta. no kammoon, ise tegi nalja ju! kontrolltöö tegime ka seal ja ma sain viie, mis on positiivne, arvestades seda, et mu juhe isegi INKAS viimasel ajal täiesti koos on ja ma ennast oma kõige tugevamas aines täiesti lauajalana tunnen.
matas.. suprisesuprise.. KÄISIN TAHVLI JUURES. tegin mingi joonise sinna ja õpetaja kiitis seda täiega. ütles vähemalt neli korda, kui ilus joonis see ikka on. äkki ta loeb salaja mu blogi ja tahab, et ma temast midagi positiivset siia kirjutaksin? no ma ei suuda veel. arvutigraafika oli üpris nõme. pidime üheteistkümnenda poistega koos olema ja ruumi oli täiega vähe. me istusime kätliniga sama arvuti taha. täna pidime seda joonestamisprogrammi uurima, millega me midagi tegema hakkame. ma joonistasin sinna mingeid kriipsujukusid ja ain vaatas ja kommenteeris ja naeris ja kiitis ja misiganes.

ISSANDJUMAL, OC KÄIB! kuradikurat.

goodbye, the future's sold out.

ühinen kaisa ja kaijaga ja tunnistan, et ka mina ei suuda viimasel ajal koolis keskenduda. (mitte, et see mingi mainimata informatsioon oleks) ma arvan, et see on äkki mingi.. mingi.. ee.. kosmose mõju või mingi ma ei tea, mis kurat, sest kõikidel tundub koolis ja igalpool mujal halvemini minevat. ainus loogiline seletus oleks see, et maa külgetõmbejõud on suurenenud ja kõikide ajusid kistakse rohkem maadligi ja need pole veel harjunud uues kohas asetsema. no õnneks on mul veel veidi arukust alles, kuna ma õige lahenduse peale tulla suutsin. ettena ugale.

oprah on lahe. eile oli seal justin timberlake. ma olen teda koguaeg vihanud ja ma isegi ei tea, miks. mulle ei meeldi tema muusika ja ta tundus selline nõme ''omgomg, sexymexyhexybackjejeje'' tüüp. ta oli seal niiiiiiiiiiii nunnu, kui ta rääkis. ta oli täiega ilus ja nunnu ja nunnu ja nunnu ja rääkis mõistlikku juttu ja isegi laulis hästi. no norms. ja täna olid seal sean penn ja emile hirsch. emile hirsch! ta on nii lahelahelahe. ja sean penn on ka, aga tema peale ma polnud varem eriti keskendunud, väljaarvatud see, et ma teda ''i am sam''is armastasin. hotlisti läheb ta ka. ühesõnaga. see saade on tore ja oprah on tore ja ta naerab veidralt, mis teeb ta veel toredamaks. see oli eilse saate juures veits masendav, et ma hakkasin mõtlema. jah, masendav, kui ma mõtlema hakkan. kelly clarkson kirjutas ''because of you'' kuueteistkümneselt ja justin timberlake tiirutas oma nõmeda boybandiga juba neljateistkümneselt mööda maailma. ma olen kuusteist minu suurim saavutus on kriipsujukude joonistamine, mingi blogi kirjutamine, imelike naljade leiutamine, mille peale mind kõik lihtsalt lollakaks peavad ja frigiidse naeru omandamine. tase!

naljadega seoses.. tänane oc oli niiiiiiiii naljakas. vahepeal oli väga mittenaljakas ka, aga noh.. nii naljakas! kui see tüüp seal neid nalju tegi, siis ma vaatasin silmad punnis telekaekraani ja ei saanud aru, mis toimub ja siis läks seth sinna ja ütles ühe lause ja ma pidin naerust tooli pealt maha kukkuma. aa, ja see poiss tegi seal pärast veel NIIIIIIIIIII HEAAAAA killu, et selle peale naersin ma küll saate lõpuni.
sandy: hi, i'm sandy.
danny: then why don't you go take a shower?

HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHHAHAHAHAHAHA. EPIC.
reedel tahaks rakverre kaisa ja kaijaga, aga jama on selles, et ma ei kujuta ette, mis olukorras ma peale retsimist olen. ja kadi, no halloo, LÄHEME SIIS MILLALGI PILDISTAMA.

ooooooooooooooo.

mul on ülim au tõdeda, et mul on hetkel ainulaadne võimalus maailma aeglaseimast arvutist kirjutada. tõsiselt, ma ei kujuta ette ka, kuidas ma seda vanasti välja kannatasin.
mul pole vähimatki kavatsust siin arvutis istuma hakata, aga mul oli hiljem üht msniconversationit vaja. see on võimatu. lihtsalt võimatu. nagu.. üks aken tuleb mingi viis minutit lahti. ja ma mõtlen seda päriselt, mitte liidaldatult. no okei, veits oli liialdatud. 2-3 minutit tuleb lahti. hetkel polegi probleem selles, et ''omg, mida me uue arvutita teeme'', aga ma olen lihtsalt hämmastusest tumm, sest mul pole aimugi, kuidas ma siin vanasti millegagi hakkama sain. põhimõtteliselt.. kui see arvuti nüüd paar päeva (god, ma loodan, et vähem (mitte et see mind kõigutaks, kui ma mingi kord päevas ainult orksi tsekin. see arvutikeeld sux.)) siin toas on, siis ma peaksin monitori ka enda toast (vähemalt laua pealt) ära tõstma, sest arvutita pole sellel mõtet ja see võtab niiiii hiiglamapalju ruumi. peakski tuba koristama ja monitori ära tõstma. ma ei mäleta, milline mu tuba tühja lauaga välja näeb, aga ma tean, et see tundub siis suurem. ja ma saan lõpuks ometi inimese moodi joonistada. (mitte, et see mingi oluline võimalus oleks, arvestades fakti, et ma viimati mingi pool aastat tagasi joonistasin (kui välja arvata kristseldused enda ja getteri töövihikutesse ja klassitahvlile))

täna oli viis tundi. matat kätte ei saanud, vene keel oli neli ja jutu kirjutamine läks normaalselt. kaija ja kaisa on saksamaalt tagasi. *happydance* kaisa tõi mulle rem'i plaadi ja kaija kolm seda.. märgivärki ja piissi kaardi. wohoo. kui kaisa mulle alguses plaadi andis, olin ma päris šokis ja knfjuusd ja hakkasin mingist südame joonistamisest jahuma. no see oli tegelikult teemas jutt küll. ma olin just veits enne tema tulekut avastanud, et meil oli inkaõpikus mingi rem'i plaadi pilt ja joonistasin sellele südame ümber. no ja siis ma varsti enam polnud konfjuusd ja ma tahtsin veits mittevirtuaalset häppidäänssi teha, sest noh. mulle jõudis lõpuks kohale, et mul on rem'i plaat. jejeje. ja kui kaija tuli, siis ma tahtsin mittevirtuaalset häppidäänssi vol2 teha. ühesõnaga.. rõõmus oli.
matas.. suprisesuprise.. KÄISIN TAHVLI JUURES. nii vahva! ma olen seda aasta algusest oodanud! ma pole veel kordagi käinud ja nüüd jään vaid ootama, et ta mult koduste tööde vastuseid ka võimalikult palju küsiks, sest seegi on minu jaoks veel nägemata värk.

siin arvutis on nii palju erinevat muusikat. seriously. kõigepealt tuleb mingi aqua, siis eminem, siis carmenist mingi habbanera or whatever, siis ave maria, siis my chemical romance jne. enamus laule mulle siiski meeldivad ja see on põhiline asi, mille pärast mul kurb on, et see arvuti minu toast ära läheb. peaks mingit nimekirja tegema hakkama, et kõik laulud teise arvutisse tõmmata? no.. wpm'is on hetkel 1505 laulu + kaustades ka, niiet paar minutit vist ikka kulub.

õghahagagghosys,

issi hakkas siis põhimõtteliselt arvutit parandusse viima. talle tuli meelde, et meil on ju teine arvuti veel. no geniaalne. ühendasime teise arvuti siia taha ja puha, mis võttis otseloomulikult tsiljon tundi aega, sest see teine arvuti on nii aeglane. ja kui arvuti lõpuks käima läks, ütles issi, et ta ei saagi arvutit täna viia, sest see onu hakkas juba ära minema. no naiss. igastahes. mul on tegelikult üldse arvutikeeld, niiet ma ei kavatsegi üldse siin olla, aga mul oli ainult sellest kirjutada vaja ja mul on midagi midagi midagi seda seda vaja.

ahjaa. reedel on rebasterets. täna käisid karin ja laur meil klassis ja lasid kõikidel mingid lehed ära täita. mis on meie lemmikvärv, mis on meie lemmik söök, mis kohas me üldse olla ei kannata jne. ma panin selle ka kirja, et ma ei kannata kitsastes kinnistes kohtades olla. ma tõsiselt ei kannata ja kui nad mu kuskile sellisesse kohta panema peaksid, siis ma hakkan natuke kickassima, sest.. no halloo, klaustrofoobia pole mingi nali ju. mitte, et mul klaustrofoobia oleks. noh.. mitte pärispäris. mingid väikesed kinnised ruumid ei tee midagi, aga kui ma pean kuskile voodi alla või kuskile kitsasse kapitagusesse nurka minema või kui mind kinni seotakse või kui ma mingeid beebiriideid selga topin ja neisse kinni jään, siis ma lähen paanikasse ja hakkan pillima ja lärmama ja misiganes. lapsepõlvetrauma sellest, kui ma voodi alla kinni jäin. igastahes.. jah. see on üks mu suurimaid kartuseid peale pimeduse ja üleüldse ma juba praegu ei salli seda päeva. getter ütles, et me oleksime lõbusad ja võtaksime asja naljaga. no ma võtangi.. siis ilmselt, kui see päev käes on. praegu ei taha ma seda isegi imehästiväganatukene. no halloo, inkaõps rääkis meile, kuidas ühel aastal rebased veega üle kallati ja neile mingit elektrit lasti. MA VÕIN SURMA SAADA SEAL.

are you just cool and i'm just baked?

issi viib arvuti vist parandusse, miss pretty much sucks, sest mul oli just.. ee.. seda midagi vaja. oh well.
koolis oli päris positiivne. põhimõtte järgi oli küll viis tundi, aga ma pidin ikkagi kaheksa tundi seal olema, sest koor oli alles seitsmenda tunni ajal ja see läks veel kaheksandasse tundi ka. mata tasemetöö oli. minu arvates läks enamvähem normaalselt, aga ma arvan tihti nii ja saan mingi halva hinde. peale seda mängisime karli ja toomasega õe tooas kaarte. no mul oli tund aega ära sisustada vaja ju. millalgi umbes peale kolme mängu läks karl ära. me sõime toomasega kommi, mängisime veel natuke, rääkisime juttu ja siis saigi tund läbi. koor oli tapvalt igav ja väsitav ja nõme ja jama ja böö. ainult esimene alt oli proovis. ''siin on oja'' ja ''ood armastusele'' tunduvad ilusad laulud. muidugi ei saa ma kindlalt öelda, sest ma olen neid ainult mingi friking esimese aldi jörinana kuulnud.

kool.

esmaspäev, esimene tund. meil on arvutitund ja ma suren igavusse. õpime mingeid ekraaniseadeid ja midaiganes. tase.
lisaks sellele olen ma näost punane, sest ma tulin kooli mantli, villase mütsi, villaste kinnastega ja pidin palavusse surema. no nüüd siis muidugi tulin paksude riietega kooli, kui õues niigi übersoe on. kui seal herneks jäätuda võib, pole mul midagi selga panna.

condition grounded but determined to try.

täna oli taaskord üpris mõttetult raisatud päev.

õppisin palju vene keelt. õigemini tegin seda juttu. see on halehalehale feil ja mul on see valesti ja lõpuks avastasin ma, et meil polegi homme vene keelt. ma saan vähemalt õpetajal selle üle vaadata lasta homme. ahkurat, ei saa ka, kui ülehomme juba töö on. millal ta loeb seda, ei tea? igastahes. jutt on hale. eesti keeles kõlab küll nagu kuueastane oleks kirjutanud. ma üritasin lihtsalt võimalikult palju sõnu saada. vähemalt 120 peab olema ja mul polnud mittttttteeeeeeee midagi kirjutada. sellepärast ongi kõik nii lampi. aga tõsiselt, kui ma põhimõtteliselt esimest aastat vene keelt õpin (ja kõik meie klassist ütlevad, et meil on põhimõtteliselt selline olukord hetkel, isegi kui me tegelikult viis aastat seda ''õppinud'' oleme), siis ma ei olegi ju millekski rohkemaks suuteline.

''mina.''

minu nimi on anette. ma olen kuueteistaastane. ma elan haljalas ja õpin haljala gümnaasiumi kümnendas klassis. ma sündisin teisel augustil tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal.
mul on pikad pruunid juuksed, sinised silmad ja väike nina. (no halloo.)
ma *mingisõna, mille tähendust ma ei tea* fotograafia/fotograafiat/fotograafias/fotograafiast. ma armastan muusikat kuulata ja raamatuid lugeda. mu lemmikraamat on ''kuristik rukkis''. ma kogun jäätisepulki. ma istun palju internetis ja kuulan muusikat. minu lemmikbändid on pink floyd ja rem. ma vaatan vähe telekat. mu lemmikfilm on ''forrest gump''. ma armastan joonistada. mu lemmikkunstnik on salvador dali. mulle meeldib ajalugu ja kirjandus. mulle ei meeldi matemaatika. ma armastan oma perekonda ja sõpru. mul on ema, isa, õde ja koer. minu emakeel on eesti keel. ma räägin inglise keelt ja vähe vene keelt.
ma olen väga tark, sõbralik ja lõbus tüdruk. (no halllooooooooooooooooooo, see tekst ajab tõesti tarkusest üle ääre.)

ühesõnaga i'm doomed. lisaks sellele pean ma seda jama peast kirjutama, niiet.. jah. imeb.

põhimõtteliselt.. ma tahaksin homme enda lillad püksid jalga panna, aga ma pole kindel, kas ma julgen. ma olen närvilisusest jälle küüsi närima hakanud (ma ei tea, millal ma seda mitteteinud olen) ja.. ja.. üldiselt pole väga positiivne, aga ära ka ei sure. homme on mata tasemetöö vol.2, sest pool klassi said selle mingid kolmed ja kahed. õpetaja võiks sellest mingeid järeldusi teha. (hint: SEE OLI NÕME LOLLAKAS TÖÖ.) samas.. MÕNEL GEENIUSMEHEL (toomasel) jäi 0.1 punkti maksimumist puudu. aga see pole üldse praegu mingiks üldiseks arutluseks sobiv informatsioon, sest.. noh. ta saab kõigega niimoodi hakkama. mis loll hindamissüsteem see on üldse, et õpetaja hindab nagu 0.1 punkti täpsusega?! kivikal oli kõige täpsem mingi 0.5 punkti ja eksamil võetakse üldse täispunkte ju. uus õpetaja sakib. homne päev sakib juba praegu ja ma ei saa aru, kas meil on siis viis tundi või mis värk on.

Your Career Type: Artistic

You are expressive, original, and independent. Your talents lie in your artistic abilities: creative writing, drama, crafts, music, or art. You would make an excellent: Actor - Art Teacher - Book Editor Clothes Designer - Comedian - Composer Dancer - DJ - Graphic Designer Illustrator - Musician - Sculptor The worst career options for your are conventional careers, like bank teller or secretary.

What's Your Ideal Career?

You Should Be a Song Writer

You have the ability to evoke emotion, tell a story, and hook someone... In a very small amount of words, perhaps with some deft rhyming. Even if you can't write music, you can sure write compelling lyrics. Lyrics so good, people will have them stuck in their heads!

What Type of Writer Should You Be?

You Are a Natural Flirt

Believe it or not, you're a really effective flirt. And you're so good, you hardly notice that you're flirting. Your attitude and confidence make you a natural flirt. And the fact that you don't know it is just that more attractive!

What Kind of Flirt Are You?

You'll Find a Boyfriend Within a Year

Either you're not ready for a relationship... Or you're not quite ready to leave the house You can't meet a guy from your couch So at least consider meeting one from your computer!

When Will You Meet Your Next Boyfriend?

Your Inner Pop Princess Is Kelly Clarkson

"Grew up in a small town And when the rain would fall down I'd just stare out my window Dreaming of what could be" No doubt about it, you have star quality. Might just take a while to get there.

Who's Your Inner Pop Princess?

You Belong in 1964

You are a free spirit with a huge heart. Love, peace, and happiness rule - oh, and drugs too.

What Year Do You Belong In?

You Would Be Voted Most Outspoken

In school, you were often the first person to raise your hand in class. You always had something to say, and you weren't afraid to say it. You were well known for being politically active and controversial. And while people may not have agreed with you all the time, they appreciated you speaking your mind.

What Superlative Are You?

Your Taste in Music:

Classic Rock: Highest Influence Eighties: High Influence Adult Alternative: Medium Influence Nineties: Medium Influence Punk: Medium Influence

How's Your Taste in Music?

Your Envy Quotient: 71%

You are quite the jealous person, even if you don't know it. And the true bummer is: you're too envious to really appreciate what you have going on. Just remember, no one has the perfect life. So love the one you have!

How Much Envy Do You Have?

You Are Marilyn Monroe

A classic tortured beauty You're the dream girl of many men Yet they never seem to treat you right

What Famous Pinup Are You?

You Are Kidnapping

You love to be in control. You are incredibly dominant. A part of you even likes to make people suffer. It's all about power! You love to take risks, especially if the potential payoff is huge. But you wouldn't be in crime only for the money. You're twisted enough to just enjoy screwing with people.

What Felony Are You?

Your Boobies' Names Are...

Nancy Kerrigan and Tonya Harding

Boobie Name Generator

no ja siis tegin hüphondria ja obsessiiv-kompulsiivse kohta testi. üritasin võimalikult ausalt vastata.

hüphondria:

Your Hypochondria Rating:	High
Your rating suggests that you are likely a hypochondriac. You are plagued by fears about your body's well-being, and this causes much undue anxiety. You would do well to seek professional diagnosis and treatment, so that you can overcome this psychological condition and live a much happier life. The Hypochondria TestHypochondria Symptoms and Treatment

ocd:
You scored 11 out of 20 in Part A.
(0 indicates no OCD tendencies, while 20 indicates maximum OCD tendencies.)

You scored 12 out of 20 in Part B.
(0 indicates no OCD tendencies, while 20 indicates maximum OCD tendencies.)

Based on the above results, it appears you may have OCD or a related disorder. However, only a qualified mental health provider can make a more accurate diagnosis. If you are experiencing psychological distress it may be advisable to see a clinician for further evaluation.


ma tean küll, et mul ei ole kumbagi nendes haigustest, aga suht friiki on see, et ma nendega isegi nii palju connectin, kui ma seda praegu teen. m, ja ma sain seda ka teada, et mõttetute asjade kogumine, suutmatus asju ära visata ja kartus asju kaotada, kuuluvad ocd sümptomite alla. põhimõtteliselt.. ma ei taha sellest väga siin kirjutada ja see on isegi rääkimiseks üpris mõttetu teema, aga siiamaani tunnen ma üpris parajalt sarnasust sellele ja see on ebanormaalne.

RYAN DONOWHO.

ma peaksin vist alustama asjadest, mida ma millalgi varem kirjutada olen tahtnud, aga mis mul meelest ära on läinud.
1) tollel õhtul, kui ma kirjutasin, et ma panin suuga laksu vastu suurt arvutimonitori, panin ma peale kirjutamist arvuti kinni, lasin tule ära ja hakkasin oma tuppa minema. selleks oli mul läbi selle toa ja koridori (ma ei oska seda teisiti nimetada, see pole tegelikult koridor) minna ja kõik olii kottpime. no ja muidugi ei saanud ma siit toast veel väljagi, kui ma täie laksuga näoga vastu seina kõndisin. suht kõva müts käis, ma imestan, et emme ja issi ei ärganud ja ma hakkasin naerma ka. üpris valus oli ja mulle tekkis kohe mõnusalt hiiglaslik muhk otsaette, aga hetke iroonia oli naljakas.
2) eilses oc's oli rooney kontsert. ROONEY! robert schwartzman on hothothot ja rooney on hea ja ma olin šokis.
3) ülejäänud on jälle meelest läinud.

täna hommikul hakkas kell kümme äratuskell lärmama. ma ei vaadanud üldse kella ja hakkasin mõtlema, mis päev on. mul on igal hommikul nädalapäevašokk viimasel ajal. umbes minut aega läheb aega, et välja arvutada, mis päev on. ja kui ma täna lõpuks veendusin, et on laupäev ja kell on kümme, olin ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii rahul. otsustasin edasi magada, aga siis läks mu tore lootusemull katki, sest mulle meenus, et ma pean siiski üles tõusma ja linna minema. korraks vist vajusin uuesti magama ja siis tuli emme mind äratama, niiet läksime tema ja lottega kolmekesi rakverre. kõigepealt käisime selveris, kust ma lõpuks oma kiled sain. no need mappide jaoks. ja selle ülihea deodorandi sain ka finally. päris rõõmus. käisime mulle õpilaspileti jaoks pilti tegemas. see oli KERGELT masendav. no dokumendipildid on peaaegu alati jubedad, aga see minu tänane oli.. suremaha, noh. peale pildi tegemist tuleb see sinna ekraanile, et ise ka näha saaks. kui see pilt sinna tuli, tegin ma vist mingit okselehakkamise nägu, sest nii see pildistajatädi, kui emme hakkasid naerma (oo, võibolla nad naersid pilti) ja kui see tädi veel kaks korda pildistanud oli, ei julgenud ma enam öelda, et ta uuesti teeks, sest need nägid enamvähem ühesuguselt rõvedad välja ja mu enesehinnang oli nii järsult langenud, et ma mõtlesin selveri paberkoti pähetõmbamise peale.
peale selverit läksime vaalakasse. käisime kõigepealt (nagu alati) apollos. see on niiiiiiiiiiiiiiiiiii masendav koht ikka. ma tahaks sealt koguaeg kõike. polaroidide raamat oli ikka veel alles (AAARGHDHFJDFHFD) ja nüüd ma leidsin sealt veel lahedama ülilaheda niilaheda hästilaheda überlaheda raamatu. ka mingite piltidega. seitsmekümnendate moest. no niiiiii rock on, noh. ostsime sealt issile sünnipäevakingi ka. ma pakun, et issile meeldib ja ma tahtsin ükskord endale ka seda tegelikult täiega täiega.
siis ostsime mulle mingid kingad. ilusad ja täiega mugavad on. ja siis.. ee.. lotte ja emme läksid maksimarketisse. ma ei viitsinud kõndida, niiet ma istusin seal pingi peal. päris igav oli. ja siis ma astusin oma julguses uue sammu. ma panin telefonist enda muusika mängima. ma ei julge isegi koolis meie klassis telefonist muusikat lasta! no ja ma istusin siis seal ja kuulasin muusikat ja möödaminevad inimesed vaatasid mind päris imelikult. ma ei süüdista neid selles, sest ma siiski panin telefoni endale kuskile mantli ja keha vahele püsti seisma, et ma seda paremini kuuleksin ja nägin üpris friik välja. selle istumise ajal jõudsin ma teha kaks avastust, mida ma enda olemise juures muuta tahaksin. (no muidugi on ülipeenikeseks olemine ka soov, aga see polnud tollel hetkel teemas.)
1. ma oleksin võinud kuuekümnendatel/seitsmekümnendatel elada.
2. ma võiksin olla piisavalt lühike, et kui ma toolil istun, ei puudutaks mu jalad maad, vaid jääksid õhku rippuma, niiet ma neid kiigutada saaksin. kui ma seal pingil piisavalt kaugele istusin, jäid mu jalad õhku ja ma avatasin, et ma igatsen seda päris palju. jalgu on mõnus kõlgutada, kuigi mind ennast häirib, kui inimesed istumise ajal oma jalgu paigal ei hoia. no halloo, see ongi nagu istumise mõte ju, et jalgu puhata, mitte nendega igasuguseid asju teha. samahästi võib siis püsti seista ju, kui jalgadel muidu igav on.
kui lotte ja emme maksimarketiga valmis said (kaua kaua läks neil seal jälle), läksime põhjakeskusesse. see on täitsa päris.. ee.. suur. selle friking bändi kõrvulukustav lärm oli veidi häiriv, sest mitte midagi ei saanud seal rääkida. midagi polnud kuulda, noh. esimese korra kohta ei pakkunud see koht mulle üldse erilist suurt vaimustust, sest see oli nii paksult rahvast täis ja lärmakas ja ma olin prillid ka koju jätnud, niiet ma ei näinud midagi ja ei suutnud üldse orienteeruda ja üldse suht jama.
lindex on endiselt niiiiiiiii masendav pood. see on alati selline. ma tahaksin sealt kõiki asju. käevõrud, sallid, mütsid, püksid, pluusid, KAMPSUNID, piissimärkidega aluspesu, kõikkõik. sain endale sealt lillad velvetpüksid ja mütsi.
cropptown oli tõepoolest, nagu issi ka öelnud oli, valgem, kui teistes kaubamajades see tavaliselt on. kuidagi.. avaram ja.. jah. valgem. lisaks sellele oli meeste pool ja naiste pool vastupidistel pooltel, kui tavaliselt on, niiet isegi see oli veidi häiriv, ma ei tea küll, miks. sealt sain endale kindad ja müüja (mingi poiss) oli tore.
siis.. ee.. käisime rimis, kust me ka mingit kraami ostsime (ei meenu hetkel üldse) ja tulime sealt ära. rimis oli mingi hetk ka. me läksime sinna kuskile magusate saiade ja asjade juurde, sest emme pidi torti ostma. no ja ma seisin seal veidi eemal ja see lõhn oli niiii midagimeenutav. natuke lasteaeda ja natuke jõule ja natuke pimedat koolimaja. ma olin veidi segaduses, aga kohevarsti tulime me siis sealt ära. tegelikult mul tekkis täiega tahtmine üksinda põhjakeskuses jalutada. no mitte niimoodi, et seal ühtegi inimest ei oleks, vaid niimoodi, et ma poleks kellegagi koos.

nüüd on mul daimi ja snickersit ja ma hakkan blogthingsist teste tegema. woohoo.
positiivne.

(something else on ka positiivne. ja ega rohkem midagi väga pole.)

tegelikult on kell kolmveerand üks, niiet ma peaksin vist magama minema. aaaaaaaaaaaah, ei, mul läheb niikuinii blogthings siis jälle meelest ära, niiet ma tegelen parem sellega.

does everyone get hypnotized by your fire?

ühesõnaga. hoolimata oma lubadusest aknast alla hüpata, kui ma kummagi (vene keel/matemaatika) töö kahe saama peaksin, ei teinud ma seda. kahjuks olen ma selline tore närvipundar viimasel ajal (päris pikalt juba tegelikult), et ma pillisin selle pärast terve päev. see polnud taaskord lihtsalt hinde pärast, vaid neid asju on nii palju, et laskdijufgioiufjghklghdfg.

alustan siis teisipäevast? üks nõmedamaid päevi üle saja aasta. terve päev läks algusest peale juba metsa. nagu.. esimest päeva peale haigust koolis ja ainult viis tundi ja NII ÄGE, nii äge, et kõik tunnid sakkisid. algas sellega, et kohe peale koduuksest välja astumist messis kaija mulle, et pink floydi laulja on surnud. kell ei olnud veel kaheksagi saanud ja ma olin juba nii masenduses, et tekkis tahtmine tuppa tagasi minna ja aasta lõpuni magada. hiljem sain küll teada, et see polnud mitte laulja, vaid richard wright, aga masendav masendav on see siiski. ''time'' oli koolikõndides veidi rohkem teemas, kui tavaliselt ja väga.. jah.. masendav on sobivaim sõna.

saksa keeles polnud midagi. osad inimesed pidid dialoogi peast lugema. me getteriga mitte. inkas tegime jälle mingeid harjutusi lehtedelt, nagu ikka. kunstiajalugu oli.. nagu kunstiajalugu ikka. mind veidi häirib, et see õpetaja ütleb ''natukene'' asemel ''natukese''. ta rääkis meile päris pikalt mingit usuteemat ja kõikidel oli nalja nabani. siis oli vene keel. saime oma tööd kätte. ma vaatasin alguses, et mul oli neli mingite miinustega ja olin hullult rõõmus, aga siis vaatasin, et nagu on kaks ka. 4/2, noh. ma olin päääääääääris masenduses. matas saime oma tasemetööd kätte. ma sain selle ka kahe, niiet ma hakkasin täiega pillima jälle. awesome. kooli kolmas nädal, kaks kahte ja ma olen juba mingi kaks või kolm korda nutnud. niiiiiiiiiii friking mark on, aga ma ei saa mitte midagi teha. ma isegi ei tea, misasi see viimasel ajal halvasti on. mu mõtlemisvõime on niiiiiii piiratud ja kui ma midagi meenutada üritan, siis ma lihtsalt ei suuda. lihtsalt.. jah. ei suuda. ja ma ütlen/kirjutan kõik asjad valesti ja siis saan lõpuks aru, et on valesti ja üritan ennast parandada, aga parandan automaatselt samamoodi valeks, kuigi ma tean, et nii ei peaks olema ja siis teistmoodi valeks ja mu mõtted on niiii hajevil, et mul pole enda ajutegevuse üle mitte mingit kontrolli. see on nii jube. no niimoodi seletades tundub jah, et ma lihtsalt mõtlen teistele asjadele ja blablabla, aga see pole tegelikult päris nii. hullem on ja ma ei oska selle vastu mitte midagi teha. ma ei oska viimasel ajal mitte midagi ja ma olen üpris kindel, et mu hinded on ka selle pärast halvad. päris jama on. tollel päeval vene keeles ka. meil pidi uue käände peale tunnikontroll olema ja tunnikontrollid peame me tegema poolikusse vihikusse. kui vihikusse ei tee, läheb üks hinne alla. no ja ma unustasin oma vihiku klassi. rahakoti unustasin ka ja õpetaja jagas lõpetamise- ja klassipilte, niiet ma pidin raha maksma. läksin klassist rahakotti tooma ja unustasin vihiku ikka maha. õnneks õpetaja otsustas jälle, et sellel tunnil ta tööd ei tee. ta on kaks korda juba nii teinud ja ainult kaks tööd meil olnud ongi.

igastahes. jah. nõme päev oli. ja siis ma sain arvutikeelu uuesti, sest mul on hinded uuesti halvaks läinud ja ma ei tea, kas see on arvutisolemise või mu viimase aja ajuvää.. no pekki. ma ei oska isegi seda sõna ära lõeptada! aju mingi.. väärasusudusdksjgfjew pärast. niimoodi see ongi koguaeg! sõnade ja lausete lõpud kaovad ära ja ma lihtsalt ei oska. lisaks sellele mõtlen ma inglise keeles palju rohkem ja ütlen mingeid inglisekeelseid randomsõnu jutule vahele. kui päriselt inglise keelt rääkida on vaja, siis ma ei oska üldse. ainult oma peas kõlab see täiuslikult.

kolmapäeval oli aaspere-haljala jooks, niiet meil oli neli tundi ainult. mata sakkis, nagu ikka. me võtame iga tund mingi uue osa edasi. aine ise on üpris lihtne, aga ma üüüüldse ei salli seda õpetajat. miks? ta räägib nii häirivalt valesti ja väga märgatavalt ei salli mind ka. algusest peale. ilma põhjuseta. no tõsiselt ka. ma pole mitte midagi teinud, mis teda minuvastaseks (ma kasutan imelikke sõnu, sest noh.. normaalsed tulevad ainult poolikult meelde ja sellest ei piisa) muutma peaks. ma ei saa isegi kellegagi tunnis juttu rääkida, sest meil on mata koguaeg kahes rühmas, niiet ma istun üksinda. no ja ta lihtsalt küsib iga tund minult vastuseid ja kutsub tahvliette ja hakkas minu peale niisama karjuma. ma saan aru küll, et meil on rühmadena väike klass, niiet tal pole vastamaküsimiseks erilist valikuvõimalust, aga mõnda inimest on ta terve selle aja jooksul mingi kaks või kolm korda kokku küsinud, mind küsib iga tund.
ja õõõõõõõõõhhhhhhhhhhhhhh. ma niiiiii väga tahaksin ta eesti keelt parandada, aga no halloo, see paneks ta tõesti mind armastama ju. ÕIGESTI ON ÕIGESTI, MITTE ÕIETI. ÖELDAKSE KELLELGI, MITTE KELLEGIL. õpetaja võiks vähemalt rääkida ju osata. + ta läheb iga väikese asjakese peale närvi. me peame seal nagu mingid robotid istuma. viimane kaebus oleks see, et ta käib ülesannete lahendamise ajal klassis ringi ja vaatab, kuidas keegi millegagi hakkama saab. no jalutab lihtsalt ja vaatab, kuidas keegi tööd teeb ja aitab, kui ei oska ja nii. ja minust ta PÕHIMÕTTELISELT kõnnib iga kord lihtsalt mööda. terve friking tunni jooksul ei tule ta minu juurde kordagi ja terve ülejäänud klassi käib läbi. ei tea, ei tea, miks ma küll arvan, et ta mind ei salli.
muusikas laulsime valgret, nagu ikka. inglise keeles täitsime töölehti, nagu ikka. vene keeles käidi jutustamas. mina ei käinud. anni, delvis ja siim käisid. ma arvan, et mul oleks siiski üpris positiivselt läinud.
peale vene keelt tulin koju, võtsin kaamera ja läksin staadionile. aaspere-haljala jooks hakkas. tegin palju pilti ja passisin niisama. üpris väga palju igav oli, aga lõpus tulid rait ja mihkel. neid oli tore näha. ma üpris igatsen raiti, arvestades seda, et ta eelmisel aastal mu lemmikklassivend oli ja et ma iga ta nalja peale silmad märjaks naeran, isegi kui see täiesti totter ja lapsik on. ta huumorisoon on ikka sama. mihklil ka ja sellepärast ma jõudsingi juba tema peale korraks isegi ärrituda. no on olemas pervertsed naljad ja on lihtsalt rõvedused. not my taste.
tegime getteri ja raidiga pilti ka ja jooks oli enamusele vist edukas, niiet üpris.. jah. tore.
oc's oli nunnu osa, aga samas on minu jaoks kõik osad nunnud, niiet see pole väga oluline info. kaija ja kaisa läksid saksamaale ja kui ma korraks arvutisse sain, paranes mu tuju ka veits. mitte sellepärast, et arvuti mu mingi happy-pill oleks (no seda ka), aga msn on mõnikord päris armastus. massi vasak silm on punane ja see on üpris naljakas/häiriv. tõsiselt punane nagu. kolm päeva juba.

eilsest ma väga palju ei mäleta. eesti keeles õppisime polüseemiat, homonüümiat ja sünonüümiat. ma pidin tahvli ette polüseemiat seletama minema. tähtistaja ja tähistatava kaudu. reimo pidi homonüümiat seletama ja siim sünonüümiat. ja igaüks pidi mingi näite ka tooma ja skeemi joonistama. siim võttis sõnaks ''karu'' ja pakkus sünonüümiks ''kits''. ma pidin naerust tooli pealt maha kukkuma.
inkas tegime lehti, matas jälgisin minu täielikku ignoreerimist õpetaja poolt ja vene keeles tegime tunnikontrolli, mis mul enda arvates üpris normaalselt läks. ma olin eelmisel õhtul ekooli vaadates avastanud, et õpetaja oli mulle sinna ainult nelja kirjutanud. vaatasin seda tööd ja hakkasin mõtlema, kas see on üldse kaks. see on selline.. veider. lõpuks tuli välja, et see oli õpetaja allkiri hoopis. ta oli mulle alguses kolme pannud ja siis selle neljaks parandanud, niiet kirjutas enda allkirja juurde. päris võimas, eks. no igastahes ma ei saanud vene keeles kahte. saksa keel jäi meil ära, sest õpetaja on saksamaal ja meid saadeti raamatukokku. öeldi, et me vaatame filmi, aga noh.. ei vaadanud. kuulasime läpakast hoopis mingit ülikooli loengut teemal ''miks me teeme asju, mida me teha ei taha?''. terve aeg räägiti mingitest rottidest ja me pidime samal ajal selle jutu järgi kirjutama, miks see siis niimoodi on. no see rottide jutt andis mulle sealt küll palju infot. siis luges toomas mu lehte veel, et sealt midagi endale ka kirjutada või misiganes ja mul oli jälle täiega mark, sest mul oli seal mingi iba kirjas. ma pidin kõik lausete lõpud ise välja mõtlema, sest (jah, sajandat korda mainin) kui mul mõte ära kaob, siis sinna ta jääbki.
sellega seoses. mul on niiiiiiii mark, kui keegi, kes on minust mingis teemas targem, loeb minu mingit selleteemalist juttu. täpselt nii oli siis, kui toomas mu keemiavihikut vaatas. no vaju maa alla tõesti. sama tunne, mis ülihea laulja kõrval laulda või ameeriklasega inglise keeles kirjutada.

viimane tund oli kehaline ja kuna ma vabastatud olen ja õpetajal koosolek oli, pani ta minu õpetajaks. kirjutas mingid harjutused paberile ja ma pidin neid seletama ja vaatama, et keegi kellelegi kuuliga vastu pead ei virutaks. ma suht feilisin selle seletamisega, aga nojah. kui tund läbi sai, läksid kõik minema ja ütlesid, et mina pean kuulide koti võtma. no muidugi oli seal 30 kilo kuule sees ja ma jõuan seda ju täiega üksinda tassida. gerda-marie, triin ja angela olid seal veel ja kuna triin pidi bussile jooksma, siis võtsid gerda-marie ja angela selle kahekesi tassida. poole tee peal võimlasse läks kott katki ja kuulid veeresid mööda asfalti laiali. NAISS. pidime neid käes tassima. no need ei ole kerged asjad.

täna.. geograafia kaarditöö läks väga hästi ja õpetaja näitas meile enda portugalireisist pilte. eesti keeles olin ma jälle naeru kätte suremas.

mida kuradit?! ma sain geograafia nelja. KUIDAS SEE VÕIMALIK ON?! ma tegin enda arvates perfektse töö. kuradi kurat küll. ma teen tõsiselt midagi halba endaga varsti, kui mu hinded sama halvad edasi on. seeeee ei ole võimalik. ma saan aru ju, kui mul töö halvasti läheb ja ma halva hinde saan, aga ma ei suuda hetkel mõelda ühelegi asjale, mis mul tänases töös valesti olla sai.

kell on 00:49 ja peaks magama minema.

reede.

ma nüüd peaksin blogi hästi palju kirjutama, aga oc hakkab kohekohevarsti, niiet ma teen seda hiljem. arvutikeeld annab reedetele rohkem mõtet. alati on andnud. see on vist selle nõmeduse (noh, kindlasti kasulik ja puha ja ma saan sellest aru, aga see rikub mõne osa mu elust hetkel täiega) ainus positiivne külg. ma tean küll, et see positiivne külg peaks olema ka see, et mu hinded paranevad, aga really really ei usu ma, et see arvuti süü on. ma õpin mõlemal juhul sama palju ja hinded tulevad mul selle järgi, kui ma palju ma mingist osast aru saan, mitte selle järgi, kui palju või vähe ma arvutis olen. misiganes. ma saan aru, et mul peab see asjandus olema ja see peabki mulle ebameeldiv olema.
no ja.. jah. reedetest on siis suurem rõõm ja veidi rohkem põhjust nädalavahetust oodata. mitte, et ma elaksin selle nimel, et arvutis olla, aga minu ''enda aeg'' möödub tavaliselt arvutis muusikat kuulates ja.. ja.. ma ei tea, mida tehes. kõike tehes. väga harjumatu on nüüd. okei, hullult nõulaif tekst, aga nojah.

oc'd vaatama! mul on karp lotte maisikepikesi ja kotike skittles'eid. woohoo, phhharthey!

käest ära.

ma olen omadega nii segamini, et ma otsisin praegu pool tundi kaardilt mongooliat. dunno dunno, mis ma homme teen, kui meil 108 riigi peale kaarditöö on. blogipuhkusest on mul siiber, aga ma pean hetkel õppima, mitte kirjutama. homme on mul vist palju kirjutada siia.

see on imelik, millise positiivse laengu oc iga osa vaatamine mulle lihtsalt annab. täiega imelik. mingi teenstuff? mõnus igastahes.
see on imelik, millise positiivse laengu see ka mulle annab. mõnus igastahes.

eh.

mul on arvutikeeld, niiet kirjutan alles reedel arvatavasti. ee.. tervest nädalast siis. märkmete tegemine rocks. not. ma igatsen arvutit juba praegu ja mul on paha olla.

you rock!

no woman no cry.

lisasin deviantarti vanu pilte. üks on see kollase taeva pilt (jah, te kõik raudselt teate täiega) ja keegi kirjutas kommentaariks, et neil oklahomas on ka mõnikord vihma ja tuult ja värki. iga kord, kui keegi ameeriklane kirjutab, et ta elab selles ja selles linnas ja selles ja selles osariigis, siis mul tuleb täiega ameerika isu. ma ei tea, mis teema mul sellega on. täiega põnev riik tundub. ma mõtlen kõike loodust ja kohtasid ja neid hullult pikkasid ja inimtühjasid maanteid keset mingit kõrbe, mis filmides tavaliselt on. muidu olen ma üpris teadlik, et ameerika sucks. ega ma ei lähekski sinna presidendiga abielluma või midagi, aga täiega tahaks mingi aeg seal elada. täiesti tavalist ameerika elu. kuskil nunnul nunnude majakestega tänaval, kus on igasugused toredad inimesed ja kus ma hommikuks mingeid asju piimaga söön ja siis kooli lähen, kus ma igal vahetunnil uude klassi minema pean ja kõike muud sellist. kgdkijsdfijidcfijfklgkjlskldfjkdfklflskdj. kunagi ma kavatsen ameerikas elada. ja prantsusmaal ka.

käisin täna arstil. minu perearsti polnud ja teda asendas mingi mees. alguses oli üpris WTF emotsioon, aga tore onu oli. tegi nalja ja puha. ma ütlesin, et ma tahaks kooli minna, sest ma jään õppimisest maha. tegelikult ta ei tahtnud mind kooli lubada, aga tegi seda siiski ja kirjutas kehalisest lihtsalt pikema vabastuse. kaks nädalat. ja kuna aaspere-haljala jooks on sellel(?) või misiganes nädalal, siis JEJEJEJEJEJEJEJEJJEJEJEJEJEJEJEJEJEEEEEEEEEEEEE. ma nagu tõesti ei kujuta ette, kuidas ma seda jooksnud oleksin. aga jah. otšen harašo.
õõh. sellega meenus, et homme on vene keeles töö. ma õppisin küll päris meni, aga ma kardan seda niiiiiiiiii haigelt. ma kardan mata tasemetöö kättesaamist ka. kadi oli nii tore ja ütles mulle hommikul msnis, et ma sain selle kahe. ma läksin oma tuppa, et.. ma ei tea.. aknast alla hüpata või midagi ja siis ta saatis messi, et tegelikult ei saanud ja et nad ei saanud töid kättegi. VÄGA TORE. ja siis ma hakkasin mõtlema, et mida ma teen, kui ma saangi selle kahe. suht pekkis värk.
vene keele tööd peaksime ka homme kätte saama. i'm doomed. klassipildid saadi ka täna kätte. ma saan homme. kolm erinevat varianti pidi olema ja ma väga kardan, milline ma seal välja näen. ühesõnaga tuleb homme raske päev. viis tundi ainult, aga kõikides on üpris palju pinget oodata, niietjah. väljaarvatud kunstiajalugu, sest seni, kuni me ainult neid slaide vahime, märkmeid teeme ja õpetaja toredat juttu kuulame, on kõik tore. aga ta lubas mingeid suuri töid millalgi teha. see sucks.

ma olin enne enda pimedas toas ja tahtsin just laualampi põlema panema hakata. kummardasin, aga see lollakas teise arvuti monitor katab mul terve laua ära, sest see on see kolakas. no ja siis ma lõin oma suu täie laksuga vastu seda ära. hammastel hakkas täiega valus ja ma pidin juba mõttest, et mõni neist loksub, lolliks minema. ei juhtunud nendega midagi, aga arvestades seda, et ma hammaste väljakukkumisest pidevalt õudusunenägusid näen, on rasket ööd oodata.

MU VOODI ON NII PEHME.

lohutamisemaster.

Kuldar ütleb:
Ma tegelikult uurin, et kuidas sul läheb? :D
lennon. i need this, i need this. ütleb:
suht jamasti, homme kooli, matast ei saa aru. :D
Kuldar ütleb:
Pole hullu, sa pole ainus:D Oota kuni füüsikani jõuad:D:D:D
lennon. i need this, i need this. ütleb:
ohissand, selle peale ma ei taha üldse mõelda.
lennon. i need this, i need this. ütleb:
klassipildid saite kätte?
Kuldar ütleb:
Jah. Kolm erinevat pilti on klassis liikvel:D
lennon. i need this, i need this. ütleb:
issandissand. on väga jube? :D
Kuldar ütleb:
Ikka:D
lennon. i need this, i need this. ütleb:
=(
Kuldar ütleb:
Alati on, aga sel aastal veel eriti:D
lennon. i need this, i need this. ütleb:
no sa kohe oskad lohutada. õppimise ja piltide ja kõige suhtes. aitäh! :D
Kuldar ütleb:
Ei, pole hullu...:D Kui sa vaid OMA nägu oleksid näinud:D:D

CAN'T WAIT TO GO TO THE SCHOOL.

it's touching that the monkey sits on my shoulder.

see on hetkel nii eelmine sügis ja täiega külmavärinaid tekitav. imelik, et see laul muidu nii väga selline nostalgiline ei ole, aga laivis just. vaatasin ema kandidaate ja hääletasin veits rem'i poolt. james blunti poolt ka, aga rohkem tähelepanu läks siiski esimesele, sest.. well.. big suprise, i love rem. ja kui james blunt tahab ka mu miljonit häält, siis tulgu eestisse juba!

kirjutasin täna meedia jaoks juttu. ''mina ja meedia''. nii feil, noh. ma panin teemast hullult mööda ja tõesti tõesti ei leia ma aega ja viitsimist selle ümber kirjutamiseks, kui kell on juba veerand kaksteist.

ma tahan seitsmekümnendaid vaadata. viimane osa. kaisa messis mulle hommikul, et ma vaataksin, aga ma ei näinud seda. messi, ma mõtlen. tahaks nüüd muusikat empekolmele panna, sest kaisa tekitas minus ka empekolme isu, aga see ei õnnestu hetkel väga. ja kaisaga seoses peaksin ma temalt homme ka piltidega plaadid saama.

leidsin empekolmelt kausta piltidega. kahjuks pole need arvutist kustunud pildid, vaid need, mis juba plaatidel ka olemas on.


mulle meeldib see pilt täiega. mitte sellepärast, et see mingi fotograafia masterpiece oleks, aga see meenutab mulle seda suve lõppu ja tookord olid põllul täiega ilusad varjud ja ma olin nii vihane, et ma seda korralikult pildi peale ei saanud ja sellel pildil tundub kõik täiega tühi ja rahulik ja üldse mõnus. minu jaoks, noh. teistele on see ilmselt lihtsalt mõttetu põllupilt.

mul on nii.. pokdfioofgikgfh. ma ei mäleta isegi, mis ma kirjutada tahtsin. põhimõtteliselt.. jah. ma ei oska mata kodust ülesannet, sest ma puudusin vahepeal koolist, saksa keeles jäid laused pähe õppida, mida ma nüüd teha üritasin, meedia jutt on pask, mu voodipesu lõhnab, mu laud on segamini ja mul on pool meedia juttu veel ümber kirjutamata.

14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:13
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:12
14.09.2008 - 23:11
14.09.2008 - 23:11
14.09.2008 - 23:11
14.09.2008 - 23:11
14.09.2008 - 23:10

kaisa, see on see tüüp. mitte, et sa seda öösel loeksid ja homme ma niikuinii ütlen sulle seda koolis ka, aga nojah.

õrmhfssf. mis ma homme kooli selga panen? arstile minek on ka. HOIDKE KÕIK PÖIDLAID, ET MA JÄRGMISEKS NÄDALAKS VABASTUSE SAAKSIN. seriously, kui ma seda lollakat mitutiganes kilomeetrit vihma ja külmaga jooksma pean, kavatsen ma kohe alguses meelega mingi.. ma ei tea.. peaga vastu asfalti hüpata või midagi ja kooli kohtusse kaevata, niiet seda debiilsust enam elusees ei korraldataks.

saatsin taurile enne oma meedia jutu.
Tauri ütleb:
ma võtsin mõtteid sult veits:D

kuidas see välja näeb?

could blow this soul right through the roof of the night.

jah, ka mul on oma diibid hetked. nendel hetkedel olen ma võimeline isegi oma aju kasutama.
pink floyd- ''time'', rem- ''country feedback'' ja jõudsin arusaamisele, et aeg, mida ma siin arvutis kulutan, on lihtsalt.. läinud aeg. see aeg on positiivselt raisatud, mida ma kulutan millegi kasuliku tegemiseks või toredate inimestega suhtlemiseks, aga suur osa läheb lihtsalt ''olemise'' peale. lihtsalt, et oma ajaga midagi teha. hästi imelik tegelikult. olen siin, et oma päevaga lihtsalt midagi teha? et aega kulutada? ja mille jaoks ma seda kulutan? öösel, kui ma võiksin oma aega kasutada magamiseks, et järgmisel päeval midagi teha, istun ma siin ja klõpsutan ühest kohast teise. aja sisustamiseks. kui ma võiksin.. ükskõik, mida teha, ma lihtsalt kulutan aega. lihtsalt, et aega kulutada. et see aeg mööda läheks. aga milleni ma seda nagu kulutan?
ma mõtlen just seda, et see aeg on täiesti sisutu ja selle puhul ei jää mingit tulemust järgi ja kõik, mis ma siin teen, on ebaoluline. see peaks nüüd olema motivatsioon millegi tähtsa ja kasuliku tegemiseks, aga ma olen niiiiiiiiiiiiii friking laisk ja kui ma midagi tegema hakkan, tundub kõik see muu tegevus sama ebaoluline.
tore oleks, kui see faas nüüd ainult mõtlemisega ei piirduks, vaid ma jõuaksin sinnani, kus ma päriselt midagi teha ka suudan. mul on endal ka kõrini niisama passimisest.
see interneti ja arvuti värk on üleüldse nii ära flippiv asi, kui ma sellele mõtlema hakkan. nii haige on mõelda, kuidas terve internet on otsast lõpuni täis asju, mida ma päriselt katsuda ei saa ja mida tegelikult ju ei olegi, aga nagu on ka ja mis saaks, kui see kõik järsku ära kustuks ja kuidas see kõik üldse tekkis ja.. dfikaksjdksd. mu mõtlemishood on nii.. nii.. ma ei leia isegi sobivat sõna. äratrippivad. ja põhipoint on see, et ma ei oska ühtegi mõtet korralikult kirja panna, et sellest saadaks aru nii nagu ma seda mõtlen või et saadaks aru sellest täpsest kohast, mis mind häirib. see on häiriv.

show me the money!

jerry maguire on friking klassika. isegi minu jaoks, kes ma seda varem ainult kolm korda poolikult näinud olen. nii head killud ja nunnu lõpp ja puha. ja see koht, kus ta autos ''angelit'' laulab.. omg, epic.



''good night and good luck'' käib ka. ma tahtsin seda tegelikult vaadata (robert downey jr!!!), aga see hakkas jerry maguire'i ajal ja ma polnud viimase lõpuni näinud, niiet ma magasin alguse maha ja mulle väga ei meeldi asju poolepealt vaadata.

and hold on to the dream.

mul on viimasel ajal rahulike ja softide lauludega mingi teema.
pink floyd- the gunners dream.
rem- country feedback.
AAAAAAAAHHHHHHHHH.

ma avastasin ka, et ma olen country feedback'i telefoniga kontserdil lindistanud. päris meeldiv, kui see ei sahiseks ja krabiseks ja üldse selline halva kvaliteediga värk poleks. ma olin kolmest laulust veel jupi lindistanud, aga seal on igasugused karjumised ja asjad, sest need on sellised laulud, mida isegi mittefännid ka kaasa laulda oskavad ja igasugust karjumist on seal. ''man on the moon'', ''it's the end of the world'' ja ''losing my religion'', aga need pole tervete lauludena.

aga jah. pink floyd'i ''the gunners dreami'' see ''and hold on to the dream'' koht on nii friking hea, et ma ei tea.
ma mõtlesin enne, et kuulan muusikat ja joonistan midagi. mul on mingi loomuinguline kriis, aga ma kavatsesin ennast selleks lihtsalt sundida. mitte, et sundides millegi heaga hakkama saaks, eriti kui see niisamagi raskusi valmistab, aga ma tahtsin lihtsalt, et ma teeksin midagi. ma ei tee viimasel ajal üldse. ma otsisin juba 2006 sügise plaadid ka välja, sest see meeleolu on viimasel ajal veidi sarnane ja ma meenutan seda aega millegipärast tihti nostalgiaga, kuigi selles polnud tol hetkel mitte midagi meeldivat. siis ma arvasin aga, et kõigepealt peaksin ma enda selle lollaka piltide asja tagasi üles panema. selle, mida ma siin vahepeal tegin. see on nii raske, et see ei püsi üldse uksel ja kukkus eile alla. no ja siis ma teipisin ja tahvlinätsutasin selle ära ja panin tagasi ja siis hakkas juba kyle ja sinna mu joonistamine läks.

a word, a signal, a nod, a little breath.

ma ärkasin täna umbes kell pool kaksteist. ma arvan, aga pole kindel. mul oli tegelikult suur tahtmine edasi magada, sest nädalavahetus on ju ja millalgi peab puhkama ka. samas polnud mul ülestõusmiseks mingit motivatsiooni, nii et ma lootsin teleka peale. kanal kahest ja tv kolmest tulid mingid mööblisaated või misiganes, mis mulle tõesti mingi huvi ei paku, nii et ma vaatasin pealtnägijat. miks ma seda kunagi ei vaata? hea hea saade. sain teada, et see musta augu ja maailmalõpu jutt on crap ja tegelikult ei saa seal mitte midagi juhtuda ja siis nägin mingeid kääbuseid, kes ei haigestu kunagi vähki ja mingit jalgpallurit, kes on tegelikult eestlane, aga kes kolis oma emaga ameerikasse ja on nüüdseks eesti keele täiesti ära unustanud. nagu.. how is that possible? lihtsalt.. unustad mingi keele täiesti ära. või noh. mitte mingi keele vaid oma emakeele. seda nalja tahaks näha. (tegelt ei tahaks. ma kavatsen elulõpuni eesti keelt osata.)

kui pealtnägija läbi sai, ei tulnud telekast midagi peale hausi, mida ma eile nägin. panin hausi mängima ja magasin edasi. ja siis tulin siia ja nüüd ma siin.. istun. peaks sööma ja sõpru vaatama või midagi.

BENJAMIN MCKENZIE & paul walker.

ma ei pööranud nendele sünnipäevadele vahepeal tähelepanu, sest ma ei viitsinud märkmikku lahti teha, et mingit pealkirja kirjutada. põhimõtteliselt oli vahepeal michael emersonil, jonathan taylor thomasel ja hugh grantil ka sünnipäev.

ma olen endiselt remist väga shooked. positiivses mõttes. see oli nii podfpogkogfkjgklf. kuidas michael stipe tantsis ja kõik. ja kuidas we are scientists'i keith kitarri mängis ja kuidas ta jalg sellel ajal käis ja kõik oli nii supersuper. ikka veel kõik kumiseb peas.

käisin täna kolmanda tunni ajal koolis mata tasemetööd tegemas. üpris pekki läks ja ma kardan seda kätte saada. võrrandilahendamistele ma ei saanud lõpuks pihta ja koordinaatteljestik läks metsa, nagu ikka. rääkisin muidugi jälle kontserdist ja sain end välja elatud (not). peale tasemetööd tulin kohe koju ja vahtisin ülejäänud päeva sõpru ja ootasin oc'd, mis niiniiiniii väga rokib ja üleüldse põhimõtteliselt raiskasin päeva. samas.. millal ma seda EI tee?

nüüd vaatan haussi ja peale seda american pie'd. jeejeje, mul on süda paha ja midagi pole kirjutada.

THAT'S ME IN THE CORNER, THAT'S ME IN THE SPOTLIGHT, I'M LOSING MY RELIGION.

vabandaks kohe ette ära nende ees, kellel on halb päev olnud ja kes siiski soovisid rem'ile tulla, kuid ei saanud. mul on selles suhtes üpris paha kirjutada, kui tore mul täna oli, aga.. what the hell. ma ootasin seda niiiiiiii väga ja mul pole viimasel ajal just väga rõõmus.

enne, siiski, kui ma oma rõõmujoovastusest räägin, peaksin ma ära kirjutama päeva esimese osa, sest selle kohta hakkab siia ilmselt palju vingumist tulema.
käisin hambaarstil. ta toppis mulle juba torud suhu ja puuris veidi, kuni ma julgesin lõpuks tuimestust küsida. tuimestus oli tõesti räigelt tugev ikka. kõige rõvedam oli see, et ma ei tundnud oma põske, keelt ega lõuga, aga seda puurimisevalu tundsin. ma üritasin muudele asjadele mõelda.
(lilled, päike, lilled, päike, rem, rem, oc, pabertaskurätikud, katuseaknad, päike, lilled, hambapasta, šokolaadi-koorejäätis, ilus taevas, kaldsein, pehme voodi, hambapasta, oc, rem, pink floyd, sõpsud, rock on.)
ma üritasin endale valetada ka. (sa kujutad valu ette. kohe on valmis. sul ei ole põses süstlaauku. arstikabinet ei lõhna segadusseajavalt hästi. ta ei puuri sind igemesse.)
midagi ei mõiganud. kodus avastasin ma, et see hea lõhn olin mina. panin riidesse ja sõitsime tallinnasse. seal olid julmad ummikud, sest tipptund oli. mu suu oli endiselt täiesti tuim. väga twisted tunne oli, kui huult või lõuga katsusin. need polnud nagu minu osa. sõrmed tundsid seda, aga nägu mitte. sick!
käisime mulle juukseklambreid ka ostmas, sest ma avastasin poole sõidu peal, et mu juuksed hoiavad nendeta liiga peadligi. suurhalli turvamehele piletit ulatades küsisin(issi küsis tegelikult), kas kaamera tohib sisse kaasa võtta ja öeldi, et tohib küll. tund aega oli aega, niiet ma tatsusin ühest kohast teise. saal oli suht tühi, peale osade lavaees istuvate inimeste, niiet ma sinna väga minna ei tahtnud. helistasin ritile ja kaisale kordamööda ja ostsin endale jääteed, mis oli ka üpris feil, sest see valati mulle topsi, niiet ma pidin selle korraga ära jooma ja terve ülejäänud kontserdi ajal oli mul vetsuvajadus.
lõpuks läksin saali, kuigi rahvast polnud eriti juurde tulnud. ma olin üleni kollastes riietes, niiet kõik vahtisid mind nagu ma oleksingi mingi elus banaan või midagi. trepid olid mingid nõmedad ja kui ma sealt alla läksin, jäi just muusika vait ja trepi kriuksumine kostus üle terve saali.
kuna inimesi väga polnud, oli raske kuskil kohta sisse võtta. seisin veidi aega keset saali, mis oli väga haige, sest ümberringi istusid juba mõned inimesed ja maasistuvad vahtisid ka silmad punnis. järsku tulid kaks turvameest minu juurde ja ütlesid, et selliseid kaameraid olla ei tohi. ma seletasin, et uksepeal öeldi, et tohib ja kui ma olin küsimusele, kas kaamera objektiiv vahetatav on, jaatavalt vastanud, öeldi, et ma pean selle pakihoidu viima. pakihoid pidavat olema sissepääsu juures. läksin turvameestega kaasa. nad kutsusid mingi habemega onu, kes viis mu garderoobi juurde ja seletas, et see kaamera liigitub juba profikaamerate alla ja misiganes. ta ei teadnud, kus pakihoid on. küsis seda umbes kümme korda oma kõrvaklapikese ja mikrofoni abil mingilt teiselt onult, kes kohe kohale tuli. siis pidin ma temaga asju ajama hakkama. ta ütles, et see on ikkagi juba vägev pill ja rääkis midagi lammastest ja siis jõudis otsusele, et neil polegi pakihoidu, niiet ta peaks mu kaamera nende mingisse ruumi viima ja me peaksime telefoninumbreid vahetama. no päris rõõmustav oli oma kaamera, mille jaoks ma täiega raha kogusin, mingile suvalisele mehele anda. ta küsis ka, et kas mul midagi väiksemat pole, millega kontserti jäädvustada. no halloo, milline inimene võtab viis kaamerat kontserdile kaasa? igastahes oli mu tuju suht rikutud. saalis ronis jälle mingi pikk karvik ka minu ette. not that i wouldn't love, et ta mingi kahemeetrine oli ja iga viie minuti tagant oma hõredaid traatjuukseid (halloo, osta palsam) silus, aga see tegi minu jaoks kontserdijälgimise üpris raskeks. no, lõpuks sain igastahes ennast paremini sättida.
we are scientists alustas täpselt kell pool kaheksa lausega: ''hello, we are we are scientists from new york.'' täiega täiega täiega hea oli ja see eeslaulja oli nii ilus ka. ma otsustasin, et ma pean neid ka endale arvutisse tõmbama. väga.. ftw. vaimukad olid nad ka.
mingi laulu vahel ütles see teine laulja: ''we have a suprise for you. after us.. performing rock legend.. rem!''
*aplaus*
''what can i say.. we know how to treat our fans.''

ja siis varstimillalgi tuli rem. OMGOMGOMGOMGOMGOMG. see oli niiiiiiiiiiiiiiiiiii hea, et minelolliks. nad esitasid kõiki häid laule. ''everybody hurts'' ainult mitte. ja ''shiny happy people'' ka mitte, aga seda teist oli juba varem teada.
kohe alguses ütles michael stipe: ''tonight we are going to sing lots of songs that we usually don't perform. .. just because we feel like it.''
tal polnud täna habet ka ja üldse oli nii ajiodfjigifgijjgihkklaölsdkld!
losing my religion oli võimas, supernatural supersious, hollow man, imitation of life, man on the moon, bad day ja veelveelveel. aaaah, no ma ei tea. seda on üpris võimatu kirjeldada, sest see oli lihtsalt niiiiiiiii perfection. nad olid ka nii vaimukad ja üldse ma olen niiiiiii rahul, et ma täiega kavatsen nende järgmistel kontserditel ka kohal olla. kui emme ja issi mulle enam raha anda ei taha, siis ma varastan või misiganes. MA ARMASTAN NEID TÄIEGA.
keegi publikust sai michael stipe'i suupilli (seekord mitte varastades, ta viskas selle publikusse) ja siis ta viskas hunniku laulusõnu või asju ka, aga need lendasid kõik nagu täitsatäitsa ette, niiet esimenegi ridagi ei saanud neid hästi kätte ja ma polnud esimenegi rida. igastahes.. ROCK ON! rem ftw. no tõsiselt. ma karjusin ka päris palju. enda ümbruses olevatest inimestest vähemalt küll kõige kõvemini. nii võimasvõimas. I LOVE THEM, I LOVE THEM, I LOVE THEM.
kaamera sain pärast kätte ka.

sarnasused aerosmithi kontserdiga:
* minu ees seisis paljude juustega hiiglane.
* nägin bändi eeslaulja kõhtu.
* minu kõrval seisis ilus poiss.


mu hammas valutab täiega. see, millega ta täna jamas. midagi ei saa sinna vastu minna. NII VALUS, AGA MIND HETKEL ISEGI EI KOTI, SEST MA KÄISIN REMIL. keemia tasemetöö sain nelja ka. homme on mata tasemetöö, mis pretty much sucks, aga MA KÄISIN REMIL.
kaija blogipostitusele vastuseks: see tõesti oli parem, kui ma oodata oskasingi.

TODAY

täna on rem. alustama peaks ma vist sellest, et ma nägin sellest õudusunenägu. mingi halb enne? (ma olen viimasel kolmel ööl üldse õudusunenägusid näinud. ja mitte selliseid lihtsalt jubedaid nagu mul tavaliselt on, vaid kohe õudusõudusunenägusid, mille peale ma ennast üles ehmatan ja peale mida ma arvan, et raamaturiiul mu pimedas toas on inimene või midagi.)
ma nägin, et emme pidi mulle linnast piletit ostma minema (ta läks päriselt ka). no ja siis ma sain oma pileti kätte, mis nägi välja nagu õpilaspilet. ja järsku tuli välja, et mämmu (meie klassijuhataja) oli meile ka kontserdile mineku terve klassiga planeerinud ja ostis mulle ka pileti. ja siis ma olin nii endast väljas, et mida ma kahe piletiga teen ja mida ma emmele ütlen, sest mul on juba üks pilet olemas ja ta kulutas lihtsalt raha ja blablabla. lõpuks hakkasime emmega tallinnasse sõitma. ja kohale jõudes avastasin ma, et mul polnud kumbagi piletit kaasaski! ma hakkasin täiega pillima ja ma ei saanudki kontserdile minna.

ärkasin rem- losing my religion'i peale. mu jalad olid külmast krampis, sest mu tuba on niiiiiiiiii friking friising, et paha hakkab. peaks pessu minema, aga ma ei saa nii külmas majas käia dušiall.
kaamera tahaks ka kontserdile kaasa võtta, aga ma ei tea, kas ma julgen ju.

the reason is you.

mu jalg valutab, nii et üpris raske on kõndida. muidugi lõin ma enne oma varba ka vastu uksepiita ära, nii et nüüd on eriti mõnus olla. mida ma homme teen, kui ma kõndidagi ei saa?

ma kirjutasin blogi viimati esmaspäeval, mis tähendab seda, et mul jäi terve päev vahele. AMAZING. SIMPLY AMAZING. hoolimata sellest, et mass mind tõsiselt blogi mõttetuses, ebavajalikkuses ja nõmeduses veenda üritas, jätkan ma selle kirjutamist. suurem osa mu lauseid ei tähenda arvatavasti täna midagi, sest sellist mental breakdowni pole mul tükk aega olnud ja ma ei saa midagi aru, mida ma teen või räägin. ma kirjutan midagi iseenesest, aga mulle ei jõua see kohale ja ma üritan seda parandada ja ma parandan selle koguaeg samasuguseks tagasi. see on nii jube. no ma üritan ikkagi.
tänane päev sakkis täiega. mul on siiamaani tunne nagu ma oleksin just nutmise lõpetanud, tegelikult oli see kõigest 11 tundi tagasi. rõve on olla.

mul oli täna esimene tund vaba, sest vene keele õpetaja oli matustel ja meil tõsteti tunde veits ümber, niiet esimene jäi ära. ma läksin siiski kooli. mängisime toomase ja delvisega õpilasesinduse toas kaarte ja toomas küsis mult pärast veits keemiaküsimusi, millest ma ühelegi vastata ei osanud. muusikas laulsime valgret ja kirjutasime igasugust jama, millele ma pihta ei saanud. see õpetaja räägib peaaegu sama segast juttu, kui eelmine. valgre ''saaremaa valss'' oli kuidagi nii mõnus. see ei kõlanud üldse jubedalt, kui kõik seda laulsid ja üldse oli selline tore. ''muinaslugu muusikas'' meeldis ka.
inglise keeles saime oma viimase ebareeglipärate tegusõnade töö ka kätte. seekord oli mul rohkem vigu, kui esimeses kahes (4 viga), aga viis oli ikka, nii et nädal on möödas ja mul on inglise keeles kolm viit. mõnus.
neljas oli matemaatika. kordasime selleks lollakaks reedeseks tasemetööks. poole tunni peal hakkasin ma nuuskama. aga ma nuuskan niimoodi.. noh.. teistmoodi. ja bruno teeb seda alati järgi ja ma naeran ka igakord selle peale, aga täna ma küsisin (ütlesin, mitte ei karjunud!!!), et kas ma pean oma tati kätte siis ära lämbuma, et temal mugavam oleks. ja järsku pistis õpetaja karjuma. keegi ei saanud mõhkugi aru, mis tal viga on. vahtis mulle otsa ja karjus lihtsalt. ma ei mäleta, mida, sest ma lasin selle jutu ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kuna see pole mitte mingist otsast minu süü, kui ma normaalselt elada tahan ja midagi enda kaitseks ütlen. seal ta igastahes lõugas seal selle kohta, et miks ma keset tundi karjun ja misiganes. ma viskasin kustukummi vastu lauda ja siis ta midagi turtsus selle kohta ka, kuidas ma seda kustukummi ikka kõvemini visata võiksin. ma läksin nii närvi ja siis lõpuks hakkasin pillima ka. see polnud üldse selle pärast või ma ka ei tea, aga mul oli niigi jumala vastik olla ja mul on juba peale esimese nädala möödumist koolist siiber ja õpetajatest kõriauguni, sest kõikidel on räige vajadus mingeid tasemetöid teha (no ma ilgelt palju mäletan ju midagi eelmisest aastast, eksole!) ja üldse on mul viimasel ajal mingid imelikud tujud. selline.. tõsisem on olla (NO KURAT KÜLL, MA OLIN SIIA ''TULLA'' KIRJUTANUD. SEE ON NIIIII RÕVE.). rohkem omas mullis ja nii. no ja siis kool on mu päevas see aeg, kus ma täiega täiega naerda saan, sest üldiselt pole mul seal aega tõsistele asjadele mõtlemiseks ja loomulikult on vaja MÕNEL ÕPETAJAL LAMBIST SEE KA ÄRA RIKKUDA oma imeliku kriiskamisega. no ma saan aru, et kool ongi tõsisteks asjadeks ja õppimiseks, aga mul on hetkel sellest täiesti savi. no ega ma arvan ka, et pole üldse imelik, kui üks õpetaja mind igal tunnil tahvli juurde kutsub ja siis lambist mu peale karjub. ma läksin selle nutmise peale näost hämmastavalt punaseks ja õpetaja vist ehmatas ära või midagi, sest millalgi vahetunni jooksul tuli ta klassi tagasi. selleks ajaks olin ma just maha rahunenud ja ta hakkas minuga rääkima, niiet ma hakkasin uuesti pillima, koos selle nutmishingeldamise ja luksumisega, mis mõnikord tekib. mul pole seda sajandeid olnud. ta ütles, et ma olen tegelikult tore tüdruk ja püüan ja värki, aga et ta läheb ka mõnikord närvi. (no hallo hallo, see oli põhimõtteliselt niisama karjumine. tauri rääkis ka pärast, et ta ei saanud vabsee midagi aru, mis tal hakkas. no põhimõtteliselt ma lihtsalt ütlesin midagi, kui terve klass sama kõva häälega rääkis ja ta otsustas, et mina olen karjumiseks hea materjal.) ta ütles seda ka, et poiste häält ta ei kuulnud, aga minu oma kuulis. see on niiiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ebaaus, kuidas ma saan alati õiendada sellepärast, et mul teistest veidi kõvem hääl on. A L A T I. mulle sistatakse vaikselt midagi ja kui mina oma arvamuse inimese häälega ja teiste kuuldes, mitte kuskil vaikselt salaja, välja ütlen, siis on hull probleem ja mina olen see vaimsete probleemidega imelik. NII KÕRIAUGUNI SELLEST. ja siis ta küsis, kas ma suudan nüüd oma solvumise.. ära unustada või misiganes. ma ütlesin, et suudan küll. ma olen siiski veits kuri, aga ma vist peaksin selle teema nüüd ära lõpetama, sest see on nüüd kirjas ka ja ta siiski.. palus vabandust vist, niiet jah.

keemias oli see lollakas tasemetöö, mis mul otseloomulikult suht metsa läks. ma loodan siiski veel nelja, aga nojah.
joonestamine sakkis ka. direktor hilines kõigepealt ja kui ta lõpuks klassi jooksis, pidime me pool tundi ta ähkimist ja puhkimist kuulama, sest ta tuli joostes. õppisime normkirja, mis on üks igvesti nõme asi ja millega tuleb täiega vaeva näha ja mis on kõik nii täpne, et ma suren maha seda tehes. ma panen täpsete asjadega alati puusse, kuigi need mulle hullult meeldivad.
no ja see normkiri pole isegi meeldiv.
arvutigraafikas tuli välja, et see on sama lollakas tund, kui joonestamine, ainultet arvutis. muidugi otsustas ain kohe esimesel tunnil mind jälle üle klassi vaimselt ahistama hakata. ta ütles, et me endal midagi lahti ei võtaks, aga kõik teised võtsid ja siis ma midagi ka tegin seal ja ta hakkas naerma ja rääkis midagi kangekaelsuse kohta ja blablabla. natukese aja pärast vajutasin ma hiirega seda noolt seal stardiribal, et näha, mis ikoonid seal on. ta nähtavasti vahtis mind terve selle aja, sest ta muidugi hakkas jälle naerma ja kui ma ütlesin, et mul pole midagi lahtigi, ütles ta, et ta ei viitsi vaatama tulla. no halloo, siis ärgu süüdistagu ka äkki.
ja lõpuks oli geograafia, mis oli üpris naljakas, aga ma ei mäleta, milline osa täpsemalt. naersime getteriga (tõsiselt kahju, et meil rohkem tunde koos pole) ja midagi rõõmustavat juhtus ka.

koju läksime teist päeva järjest tauriga koos. noh.. me saame pool teed koos kõndida. kohe, kui ta ära läks, jooksis üks väike poiss minu juurde (mingi 1-3 klass) ja küsis, kas hääletamine on tasuta. kui ma ütlesin, et on, siis tahtis ta, et ma räägiksin, kust ma seda tean, kui ma ise kordagi hääletanud pole. järsku tuli teine temaga koosolev poiss ja üks tüdruk. nad seletasid, et neil pole võtit ja et nad peavad helistada saama või siis peavad koju hääletama. andsin neile oma telefoni, nii et nad said teada, et nende ema oli vahepeal kooli juurde või kuhuiganes jõudnud ja saidki koju. nad vist isegi teietasid mind.

homme on hambaarst ja rem. REM, REM, REM. remi kitarristi kitarr varastati ära, mis on üpris masendav. aga.. REM, REM, REM. no hambaarst crapib päeva suht ära, sest ma pean kontserdile oma tuima suuga minema, aga jään ellu vast.

täitsa lõpp, kui haige tunne mu näol on. viskasin külma vett näkku ja võtsin närimiseks nätsu, aga ikka on paha olla. uni on ka hullult. eile läksin kell pool üksteist magama. tase!

hothothot.

siin on niinii palav, et suremaha. samas parem palav, kui külm. hommikuti on hea ärgata. mul pole tänase kohta eriti midagi kirjutada ja kanal kahest käib tom hanks + greg kinnear, niiet jah.

pildistamine oli. ma olin üleni kollane. nägu jäi suht krõlli, aga vähemalt silmad olid igal pildil lahti. keegi ütles midagi päikese kohta ja delvis ütles, et mulle sobiks kollane kott hästi pähe küll.
meil on brunoga samasugused päevikud, ainult et tal on siniste värvidega ja mul kollane/oranž. ta ütles, et mul on hullult nõme päevik mingite nõmedate hipivärvidega. mariliis küsis, mis värvid on hipivärvid ja bruno ütles, et kõik, mis seonduvad minuga. üleüldse tundub mulle aina rohkem, et ta on mu pärisnime ära unustanud ja et ma olengi nüüd tema jaoks lihtsalt hipi. torkas mind täna keset inkat pastakaga, niiet ma hüppasin ehmatusest peaaegu toolilt püsti ja ta pidi naerust enda omalt maha kukkuma.

arstil käisin ka. ma ütlesin, et ma ei taha koju jääda, aga ta arvas, et ma peaksin seda siiski tegema. ma lähen kooli, sest ma ei taha õppimises maha jääda. neljapäevaselt spordipäevalt igastahes puudun ja hoidkem kõik pöidlaid, et ta mul järgmise nädala kehalisest ära vabastaks, sest siis olen ma ka selleks aastaks aaspere-haljala jooksust vaba ja saan oma elu õnnelikult, ilma avaliku häbistamiseta edasi elada.

cause when our hearts are full we need much less.

lotte: ''mis sul sinna remile üldse vaja minna on?''
mina: ''see on kõigest mu lemmikbänd ju. noh.. teine lemmik.''
lotte: ''mis lemmik siis on?''
mina: ''pink floyd.''
emme: ''no vot, siis minegi pink floydile, kui see eestisse tuleb.''

niii hõahahahadihdhahahahhiuahdsudjksdh!

tegelikult ma võtsin remi teema lihtsalt sellepärast uuesti üles, et kaisa on msnist välja loginud ja ma tahtsin mainida, et süüdi tundmiseks pole mitte mingit põhjust.
kontserdi kohta emme midagi kindlat nagu ei öelnud, aga ma arvan, et ta saab aru, et ma väga väga tahan minna sinna. (võibolla on sellel midagi pistmist ka sellega, et ma viimased kaks kuud sellest jahunud olen.) ma võin minna küll üksinda ju, aga kellegagi koos oleks lihtsalt täiega toredam. näiteks aerosmithil tuli täiega kaua passida ja mingi viiemeetrine lokkis juuksepahmakaga tüüp töllerdas täpselt meie ees, aga see kontsert oli ikkagi tore, sest me tegime ritiga terve aja nalja, saime koos rokkida ja seda viiemeetrist lõngast sikutada.
aga nojah. kui nii siis nii. väga armas, kui kellelgi kahju on, aga kui keegi kavatseb veel ennast selle pärast halvasti tunda, siis ma hakkan kickassima, sest kedagi ei saa selle eest süüdistada, et neile bänd ei meeldi või et neil raha pole.

ma hakkasin seda palli tegema. kõigepealt pidin ma selle lihtsalt valmis joonistama. samasuguse nagu see, mille pildi ma siia panin. see läks metsa. keskele ei tulnud mitte ring vaid mingi.. asi. tegin uue. selle keskosa tuli ka lapergune ja üldse suht feil. siis hakkasin ma mõtlema, et seda on üpris võimatu värvida.(värvimise all mõtlen ma siiski harilikku, mitte mingeid erinavaid värve.) uurisin raamatu pilti ja avastasin, et ma olin raamatust erinevalt teinud. sellepärast ma saingi alles enda pildi peal aru, et see kerana välja näeb. raamatus polnud kõik punktid ühendatud, niiet seal oli hõredam.. ruudustik(?), mida on ka parem värvida. tegin uue junni. hoolimata selle hõredusest võttis mul ühe triibu mustriliselt ära värvimine nii ropult aega, et seda teen ma vist kevadeni. tõsiselt sick värk. ma ei usu, et see ilus üldse tulebki. lisaks sellele keerasin ma selle juba enne värvimist suht pekki, sest mul oli see juba valmis, kui ma avastasin, et mul oli üks joon üleliigne, mis rikkus keskmise ringi ära. selles töös on aga üpris võimatu midagi kustutada, eriti valmis joonestikuga, niiet ma pidin kõik jooned uuesti üle tegema ja need on mingid kahekordsed ja õudselt koledad. aga noh. eks siis, kui valmis saab, näen, kui hull see tegelikult on.

täna jäi kyle ära, mis on üpris depressing. tõehetkes oli jama osa. ja.. jajaja.. rohkem polegi vist midagi. staariks sündinud oli ainult üks osa ja minu meelest on väga mindblowing, et jade'il igas osas uus poiss on.

homme on pildistamine ja emme on mulle terve päev üritanud selgeks teha, et mu kollased riided on suveriided ja et ma näen homme koolis nendega ülinõme välja. ma siiski ei suuda midagi muud panna, et vaikselt sinna meie kolmekümnekuueinimeselisse massi ära kaduda. niigi pole mind seal pildil nähagi, niiet vahet pole + ma olen tükk aega oodanud päeva, mil ma jällel üleni kollaseid riideid kanda saan. õgäfäfgjgidojigidifjidfj, ma kisun oma juuksed peast välja, kui nad homme mul samasugused pole nagu laupäeva hommikul. (tegelikult ei kisu, sest niikuinii pole.) homme läheme arsti juurde ka. elusees ei kavatse ma koolist koju jääda. emme ütles, et ma ei peagi koju jääma, aga arst kirjutab vähemalt rohud. emme ise on nüüd haigem, kui mina. ma hakkan ennast tegelikult juba tervemini tundma. nohu ei lase endiselt hingata, aga nüüd pole see niiiiiiii lämmatav, et ma ainult suu lahti ringi käiksin. karmilt palav on ikka. homme on inkas uus ebareeglipärate tegusõnade töö. hoidke pöialt. (ma tõesti ei tea, kes seda keset ööd lugema peaks.)

nobody said it was easy, no one ever said it would be this hard.

homme küsin ma emmelt, kas nad mulle piletiraha anda raatsivad, kuidas ma tallinnasse saaksin, kuidas ma tallinnast ära saaksin ja lähen üksinda kontserdile. ma tõesti tõesti ei suuda enam.

every day i wake up, i choose love, i choose light.

ma lugesin täna ühte blogi. see oli nimelt kõige paremini kirjutatud blogi, mida ma siiamaani lugenud olen ja siis ma võrdlesin seda enda omaga. noh, neid ei saa võrrelda ja see oligi minu jaoks alaväärsust tekitav moment. sellised asjad peaksid tegelikult inspireerima vist. et kui sa kellegi hästi targa inimese väga hästi kirjutatud blogi loed, siis peaksid tahtma ise sama hästi kirjutada ja puha. ma tahangi, aga ma tean, et ma ei suuda seda. mul on siin ainult mingid mõttetud parasiitsõnadesse uppunud päevakirjeldused, millest ma isegi aru ei saa ja tänasega kadus mul igasugune kirjutamise isu ära.

mõned asjad pean ma siiski ära märkima, sest nagu ma vist ka maininud olen (arvata on), ei suuda ma enam hästi kirjutamata olla.
tänase päeva esimene šokk oli minu jaoks see, et mu juuksed olid nii ilusad ja kohevad ja paksud. muidugi olen ma lausa vaimustunud mõttest, et päeval, mil ma lähen kartuleid võtma, on mu juuksed täiuslikud. see on mul patsipanemiseks ja kartulipõllule minekuks väga vajalik. väga. ja kui ma lähen kooli, kus ma pean inimestega suhtlema, on ikka ja alati vajalik, et mu juuksed oma peadligihoiakuga peaaegu olematud välja näeksid.
maale jõudes saadeti mind kartulipõllult ära tuppa ja kästi magada, sest ma olen haige. ma tõesti ei mõista, miks mu sealolek siis üldse vajalik oli, sest terve aeg kuluski mul selleks. tuppa jõudes jäin ma otseloomulikult magama juba peale viie minuti möödumist. ärkasin selle peale, et üks kõrv oli kurt. jamasin sellega pool tundi ja läksin juba üpris närvi. lõpuks tuli kuulmine tagasi ja läksin teise toa diivanile magama. igasuguseid unenägusid nägin. vahepeal ärkasin selle peale, et minu emme küsis riti emmelt, miks ta ritit minuga kontserdile ei luba. maaja ütles, et ta vihkab rem'i. kui emme ütles, et kontserdile läheb ju riti, mitte tema, siis ütles maaja, et neil oli kokkulepe ka, et aastas on üks kontsert, aga kui see oleks mõni teine bänd, siis ta lubaks, sest ta rem on nii vastik ja tal hakkab nende laulude peale pea valutama. mulle ei jõudnud see üldse kohale ja ma üritasin ennast veidi padjaga ära lämmatada, sest nii tore on tegelikult kuulata juttu sellest, kui rõve rem on, kui see on mu lemmikbänd, mis esineb järgmisel nädalal eestis ja ma ei saa sinna minna sellepärast, et keegi ei viitsi minuga kaasa tulla ja ma olen ise nii loll, et ma ei oska tallinnas midagi teha.

sügis on nüüd täielikult minu jaoks kätte jõudnud. ilma poolest jõudis see kätte juba poole suve peal, aga nüüd on see sügise sügise tunne, mis tähendab minu jaoks seda, et mu toa aknast välja vaadates on pime, lambivalgus on mõnusam, kui tavaliselt ja muusikat kuulates tunnen ma, et ma peaksin joonistama või midagi muud sellelaadset tegema. võtsin uuesti op-ornamentika raamatu ette ja hakkasin joonistama. mõtlesin esialgu selle sama palli teha, mida ma eelmisel aastal juba tegin, aga seekord teen selle pooleldi värvitud versiooni. millegipärast usun ma, et värvimata on ilusam, aga no eks ma võin proovida, sest selles raamatus ei saanud ma seda esimest tehes arugi, et see ruumiline tuleb. kui ma selle valmis sain, olin üpris üllatunud. ma tunnen, et ma peaksin nüüd enda toas veidi aega muusika ja joonistamisega veetma, aga.. ma isegi ei tea, miks ma siia tulin. ma arvan, et ma vist ei lähe enne poolt ühtteist tagasi ka. siis hakkab matthew perryga film, mida ma olen netist vaadata üritanud, aga ma pole seda leidnud. matthew perry is love.

pilt sellest op-ornamentika pallist ka. (esimene.)

argh.

kell saab varsti üheksa ja ma olen juba üleval, hoolimata faktist, et on nädalavahetus. me hakkame maale kartuleid võtma minema. edu mulle ellujäämisel, sest ma olen juba praegu nii närvis, et ma varsti vist käratan kellegi peale. (mis otseloomulikult tähendab seda, et ma saan ise ka otsekohe õiendada.)

FREDDIE MERCURY, joey kern.

FREDDIE MERCURY, FREDDIE MERCURY, FREDDIE MERCURY!

ma ei mäleta tänasest midagi. koolis käisin.
geograafia oli mõttetu, nagu ikka. ajaloos tutvustasime kõik enda vanimat leitud eset. ma võtsin siiski ainult raamatu kaasa. teistel oli ka raamatuid ja münte ja asju kaasas.
matemaatikas olid mul täielikud keskendumisraskused. mu mõte läks uitama ja raske oli seda tagasi saada. ega väga ei tahtnud ka. lõppkokkuvõttes sain ma asjale pihta ikkagi, sest see on kordamine ju ja seal pole väga mõelda vaja. tahvli juures käisin ka taaskord. nagu ikka. neli päeva oleme koolis käinud, ma olen kolmel päeval matas tahvli juures käinud. no ma saan aru, et meil on väike klass ka, aga osad pole veel üldse käinud.
keemia oli nagu keemia ikka. kordasime. kolmapäeval on tasemetöö. naiss! ma vihkan keemiat ju.
eesti keel oli päeva tipphetk. see on täielik müstika, kuidas ma naersin. ma nagu.. mul hakkas kõht niiiiimoodi valutama selle peale. no ma naeran paljude asjade peale, aga täna mul pisarad jooksid ja prillid läksid uduseks ja ma mõtlesin, et ma kukun toolilt maha. kõik mõtlesid vist, et ma olen veidi imelik.
eesti keele õpetaja ütles, et meie eelmine klass ja tema on sellega juba harjunud, mariliis küsis, kas ma olen koguaeg selline olnud, kadi ütles, et mu naer on hullemaks läinud, kuldar küsis, kas ma olin popsus ja delvis küsis, kas mul oli väga paha olla. klassist tuli ka mingit naeru ja ma hakkasin veel rohkem naerma ja siis mul tulid kõik naljad uuesti meelde ja ma naersin uuesti.
NII NALJAKAS OLI, NOH.
me õppisime tabusõnu. lugesime, et jahile minnes ei kasutata mitte saaklooma nime, vaid sünonüüme. ja siis oli meil ülesanne, kus me pidime tabusõnadele sünonüüme kirjutama. neli sõna oli ette antud ja kolm pidime ise mõtlema. sõnad olid: hunt, karu, surm, rase.
hundi kohta:
toomas: ''metsakutsu on ka.''
reimo: ''metsakutsu on see räppar ju!''

karu kohta:
bruno: ''ma panin mürakas.''

surma peale ma ei tahtnud üldse naerda, aga massi öeldud ''sussid püsti'' ja kellegi ''kööga'' tegid selle raskeks. muidu see surm oli nõme teema küll, sest täna oli meie klassijuhatajal sellega just tegemist ja hästi kahju oli temast.

rase:
poisid segamini: ''tiine.''

ja siis pidi ise sõnu panema.
gerda-marie: ''no ma mõtlesin, et kui juba ''rase'' on, siis miks mitte ''sünnitama''.''
õpetaja: ''ja kuidas sa seda esitleksid?''
gerda-marie: ''ma ei esitlekski.''

kaja: ''tatikas. sünonüümid on beebi, tita.''
bruno: ''tatikas on tegelikult seen.''
reimo: ''lähme beebisid korjama.''

siis lasi õpetaja minul lugeda, aga ma olin nii naerukrampides, et ma ei suutnud hingatagi, lugemisest rääkimata.
mina (läbi naeru): ''neeger. sünonüümid on mustanahaline, tumedanahaline.''
bruno: ''šokolaadipoiss.''
mass: ''pigi.''

ja selle pigi peale naeran ma siiamaani. niiiiiiiiii hull lihtsalt. peale seda tundi tuli kohe söögivahetund ja mul tuli keset söömist see pigi meelde, niiet mul oleks toit peaaegu suust välja pursanud. no nii naljakas ei saa olla lihtsalt. (ma tean, et see on veits ebaviisakas minust, et ma selliste mingite asjade peale täiega naeran ja et tegelikult sellised naljad on solvavad ja kõik, aga ma lihtsalt ei suuda. ma pole tükk aega ühe asja peale nii pikalt naernud.)

inglise keeles oli ebareeglipäraste tegusõnade töö. ma olin kindel, et ma saan selle nelja. mingil imeliselt meeldival kombel sain ühegi veata viie. peale seda saingi koju, sest klassijuhataja jäi ära. noh.. õpetajal oli ju see asi.

käisin kaisa ja kaijaga rääkimas, et kaija haljalasse jääks, sest riti tuli ka haljalasse ja ma tahtsin, et nad ka meiega tsilliksid. läksime ritile bussijaama vastu. riti buss pidi just jõudma ja kui järsku vanglateenistuse buss ette sõitis, pidin ma uuesti naeru kätte surema. tulime minu juurde. lotte läks kodust ära, niiet me olime neljakesi. passisime niisama. vaatasime arvutist mu paari uut piltide kausta ja olime niisama. siis läksid kaija ja kaisa ära. me ritiga läksime neid saatma ja käisime poes. ostsime kiirnuudleid, mida ma praadida tahtsin, aga milleni me ei jõudnudki, sest kõht polnud tühi. vale šokolaadi ostsin ka endale. ma tahtsin tervete pähklitega, aga ostsin mingi pähklipudiga, mida oli ilgelt rõve süüa ka, sest mu suulagi on täiesti sodi. kodus vaatasime oc'd ja sõpru. kuulasime muusikat, tegime mingeid feilpilte, riti tappis mind kõditamisega ja ajas närvi sellega, et talle meeldib üleni segamini voodis magada. nagu.. kes naudib magamist viltuse linaga ja tekiga, mis on tekikoti sees täiesti sassis? õeh. kaisa ja kaijaga tegime msni selliseid kilde, et kukupikali.

ma kopin otse msnihistorist, ei viitsi muuta. põhimõtteliselt esimene nimi on see, kes kirjutab, teised nimed on need, kellele kirjutatakse.

5.09.2008		22:35:57						Lifeless feeling in my mind. on lisatud kõnelusse.
5.09.2008		22:36:03		kaisa		Lifeless feeling in my mind., lennon. ritiga. rõõmus värk.		oih
5.09.2008		22:36:06		kaisa		Lifeless feeling in my mind., lennon. ritiga. rõõmus värk.		ma ei tea keda ma nüüd lisasin
5.09.2008		22:36:12		kaisa		Lifeless feeling in my mind., lennon. ritiga. rõõmus värk.		sorri kuule, vale inimene, võid lahkuda. :D
5.09.2008		22:36:16		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		hahahahaha
5.09.2008		22:36:17		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		irww
5.09.2008		22:36:19		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		hahahahahaha
5.09.2008		22:36:20		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		irww
5.09.2008		22:36:22		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		hahahahahahahahahhaa
5.09.2008		22:36:24		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		hahahahahha
5.09.2008		22:36:25		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		HAHAHAHAHAHAH
5.09.2008		22:36:27		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		AAHAHAHHAHAHAHHAHA
5.09.2008		22:36:28		lennon. ritiga. rõõmus värk.		kaisa, Lifeless feeling in my mind.		irww
5.09.2008		22:36:29		kaisa		Lifeless feeling in my mind., lennon. ritiga. rõõmus värk.		ah ole kuss
5.09.2008		22:36:29						Lifeless feeling in my mind. on kõnelusest lahkunud.
5.09.2008		22:36:32						kaija. don't call me, don't write. on lisatud kõnelusse.

5.09.2008		23:19:47		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		ma tahtsin orksis juba selle pildi alla kommentaariks kirjutada "modell" #1, 24.08.2008 - 15:06, kasutaja pildiga Karli complain Teata ebasobivast kommentaarist » Vali põhjus: Kirjuta oma kaebus siia: pic kustuta kommentaar
5.09.2008		23:19:49		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		pic No mis mõttes, et sa nii ilus oled!? Kusjuures ma nõustun Karliga.. modellimõõtu ;) :* #31, 03.09.2008 - 20:46, kasutaja pildiga gucci complain Teata ebasobivast kommentaarist » Vali põhjus: Kirjuta oma kaebus siia: pic kustuta kommentaar
5.09.2008		23:19:57		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		Ma vist sulle juba msni kirjutasin, kui väga mulle see pilt meeldib. Ma ei saa sellest üle. America's Next Top...(mis ma sulle sinna kirjutasingi?) ...Anette? (K) #21, 28.08.2008 - 13:41, kasutaja pildiga brits1 complain Teata ebasobivast kommentaarist »
5.09.2008		23:20:03		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		Andra: sa peaksid modelliks hakkama :) sa niiii ilus (:
5.09.2008		23:20:06		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		homsest hakkan modelliks
5.09.2008		23:20:10		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		jeesh
5.09.2008		23:20:12		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		no hakka
5.09.2008		23:20:15		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		irww
5.09.2008		23:20:15		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		see on nagu
5.09.2008		23:20:18		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		SEST MA OLEN NII ILUS JA ÄGE JA SEX
5.09.2008		23:20:19		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		homsest hakkan korralikuks
5.09.2008		23:20:27		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		sheksi
5.09.2008		23:20:33		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		teeks reiti huvi
5.09.2008		23:20:40		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		irww
5.09.2008		23:20:44		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		homsest hakkan modelliks
5.09.2008		23:21:04		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		homsest_hakkan_modelliks_huihakkangi(ps.inspireeritud_huvist_homsest_hakkan_korralikuks_huihakkangi)

5.09.2008		23:24:13		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:14		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:15		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:15		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:28		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		tsiteerides ritit.. SA HÄVITAD MU IMPEERIUMI!
5.09.2008		23:24:35		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		irww
5.09.2008		23:24:41		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		KAMMOON
5.09.2008		23:24:41		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:42		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:43		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OMG
5.09.2008		23:24:46		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		APPI
5.09.2008		23:24:47		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		APPI
5.09.2008		23:24:48		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		MING
5.09.2008		23:24:49		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		ma kustutamn kohe ära
5.09.2008		23:24:49		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		MINGI

5.09.2008		23:28:16		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		APPPPPPPPPPPPPI
5.09.2008		23:28:20		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		MU IMPEEEEEEEEEERIUUUUUM
5.09.2008		23:28:22		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		NOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOU
5.09.2008		23:28:24		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		KÕIK ON LÄBI
5.09.2008		23:28:25		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		kustutan ära?
5.09.2008		23:28:28		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		FINITO
5.09.2008		23:28:28		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		DONE
5.09.2008		23:28:30		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		OVER
5.09.2008		23:28:31		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		THE END
5.09.2008		23:28:36		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		omg mul on väljavalotu
5.09.2008		23:28:39		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		SABAKA
5.09.2008		23:28:53		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		irww
5.09.2008		23:29:03		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		APPPPPPPPPPPPI
5.09.2008		23:29:04		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa on vöga teemasse
5.09.2008		23:29:04		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		TIMO
5.09.2008		23:29:06		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		TIMO
5.09.2008		23:29:06		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		TIMO
5.09.2008		23:29:10		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		TIIII-MOOOOO
5.09.2008		23:29:15		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		TIIIII-MOOOOOOOOOOOOOO

laul nr. 1: TIIIIIIIIIIIIII-MOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO, TIIIIIIIIIIII-MOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO. TUMTUMTUMTUMTUM, OOOOO TIIII-MOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO, PÄIKESELINE NOORMEES, SUL ON PÄIKSELINE SÜDA SEEEEEEEEEEEES. TIIIIIII-MOOOOOOOOOOOOOOOOO. SU NAINE ON KAAAAAIIIII-SAAAAAAAAAAAAAAA, MA KÄRBSE MAHA LÖÖN RAAAAAISAAAAAAAAAAAAA. OOO TIIIII-MOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO, SUL ON PUUUUNASEEEED PUUUUKSIIIIIIIIIIIID.

5.09.2008		23:37:50		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		telekas üks mees ütles ''ega ma kodus väga ei harjuta tampooni põlema panemist''
5.09.2008		23:38:28		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		WUT
5.09.2008		23:38:31		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		HAIGE VÄRDJAS
5.09.2008		23:38:37		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		SELLISEID SIIS VAJA ON SIIA
5.09.2008		23:38:40		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		irwww
5.09.2008		23:38:47		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		haha
5.09.2008		23:38:52		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		etvst tuleb loodussaade noh
5.09.2008		23:39:05		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		FUH
5.09.2008		23:39:09		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		SÜFA LÄKS PAHAKS PRAEGU
5.09.2008		23:39:15		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		EI HARJUTA TAMPOONI PÕLEMA PANEMIST
5.09.2008		23:39:22		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		MINGI KIVIAEGNE ON VÕI
5.09.2008		23:39:26		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		misasi see süfa on?
5.09.2008		23:39:39		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		süda
5.09.2008		23:39:41		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		OMG SEE KLASSIVEND, SEE KAPP, TEAB ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU
5.09.2008		23:39:42		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		omggg
5.09.2008		23:39:49		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		nüüd tuli lause ''see võib olla pikk nagu porgand''
5.09.2008		23:39:52		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		süfa on südame moodsam variant.
5.09.2008		23:39:58		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		anette, ma sain aru. ma lihtsalt olen selline naljamees
5.09.2008		23:40:05		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		OMG MA EI TEANUDKI, ET KEEGI VEEL SEDA TEAB MEIE KLASSIST

5.09.2008		23:54:37		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		minu väljavalitu on eriline!
5.09.2008		23:54:40		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		tal on vaid üks huvi
5.09.2008		23:54:47		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		speshul
5.09.2008		23:54:47		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		ja selleks on.. tututumm.. HARILIK TOONEKURG

laul nr. 2:

5.09.2008

23:58:28

lennon. FREDDIE MERCURY.

kaisa, kaija. don't call me, don't write.

MA TAHAN VEEL! TAHAN SU BLOGI LUGEDA VEEL! JA SIIS TAHAN, ET ROHELISEKS LÄHEKS MU KEEL. OO KAISA, KIRJUTA BLOGI MU RÕÕMUKS, KAIJA, SULLE PIIMA ANNAN ÜHEKS SÕÕMUKS. JUHHEI!

laul nr. 3:

5.09.2008		23:59:15		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		isver. ma olen neli tundi netis olnud
5.09.2008		23:59:16		kaisa		lennon. FREDDIE MERCURY., kaija. don't call me, don't write.		ära kasuta siis!
5.09.2008		23:59:34		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		uus rekord see... kooliaasta, mis on niii kaua kestnud juba
6.09.2008		0:00:18		kaija. don't call me, don't write.		kaisa, lennon. FREDDIE MERCURY.		see aasta vist pole. ükskord ma olin kümnest kaheni, mis on ka 4 tundi... et siis 4 tundi on mu aasta rekord ka.
6.09.2008		0:00:41		lennon. FREDDIE MERCURY.		kaisa, kaija. don't call me, don't write.		KAIJA, SA OLED IMEMEES, OLED NELI TUNDI NETI SEES. JAH, JAH. JOOD PIIMA JA OLED NETI SEES, OLED IMEMEES, MU RINNAHOIDJA TULI LAHTI, JEE.

üldiselt väga naerune päev oli.

hüpohondria.

igastahes. õpetaja mainis seda eesti keeles ja ma lugesin ja mul tuli jälle see igavene ''OMG, ÄKKI MUL ON SEE VÄ'' tunne, mis mul iga minu jaoks põneva ja psühholoogikssaamistinnustava haigusega tekib, kui mul mõnigi sümptom sama on. no igastahes. ma hakkasin mõtlema, et ma mõtlen küll tegelikult oma haigustega üle ja vingun iga asja kallal. näiteks arvan ma iga väiksemagi külma-kuuma hoo peale, et mul on mingi nelikümmend kraadi palavikku. ma olen iga väikese köhahooga veendunud, et mul on kopsupõletik, kui ma ei teagi, mis tunne see on. ja siis kõik minu muud sada häda, mille peale ma tunnen, et ma kohe arsti juurde jooksma peaksin. tegelikult ma tean küll, et hüpohondria on tõsiselt raskem haigus, kui see, et ma endale palavikku ja muid selliseid asju koguaeg ette kujutan, aga lihtsalt jälle pani mõtlema. revo rääkis mulle, et ühel ta tuttaval oli see ja ta tegi enesetapu, sest ta arvas, et tal on vähk ja arstid polnud nõus teda opereerima. väga jube ikka.

vikipeedia:
Hüpohondria on vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast. Hüpohondria all kannatav inimene ehk hüpohondrik on enamasti veendunud, et ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda kui arst on ta terveks tunnistanud.

Hüpohondriale on iseloomulik oma tervisliku seisundi teravdatud jälgimine ja ka kõige väiksemate kehaliste vaevuste seostamine raskete haigustega. Hüpohondrikud üritavad ise ennast diagnoosida ja leida arstidelt oma diagnoosile kinnitust. Kuna arstid tunnistavad hüpohondriku enamasti terveks, süveneb temas usaldamatus arstide vastu. Mõni hüpohondrik räägib oma tervislikust seisundist pidevalt ja otsib oma hirmudele kinnitust üha uutelt arstidelt, aga ka sugulastelt ja sõpradelt. Teised hüpohondrikud kannatavad oma hirme sisemiselt ega avalda neid oma lähikondlastele.

Hüpohondriat põhjustavad kõige sagedamini obsessiiv-kompulsiivsed häired ja depressioon, kuid selle võib esile kutsuda ka stress.


sellega seoses peaksin ära mainima, et ma tundsin kerget seost ka obsessiiv-kompulsiivse häirega, kui ma alguses selle kohta lugesin. nüüd tundub, et rohkemad asjad lähevad täppi, kui siis ja see on veidi veidram, kuid seda haigust ise mul otseloomulikult pole.
ma niiiii väga tahan kunagi psühholoogiat õppima minna. (nagu tuleb välja, siis kadi ka. saame koos, käest kinni, minna.)

obsessiiv-kompulsiivne häire. (kopin otse, ei viitsi fonte vahetama hakata, ma peaksin magama juba.)

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Obsessiiv-kompulsiivne häire areneb tavaliselt aeglaselt, kuigi on kirjeldatud ka mõne nädalaga välja kujunenud juhtumeid. Häire algab umbes 20-aastaselt. Obsessiiv-kompulsiivset häiret esineb veidi sagedamini naistel kui meestel, umbes 40% häire all kannatajatest on vallalised.

Sümptomid ehk avaldumine

Levinum sundmõte on määrdumis- või nakatumishirm. Need on mõtted kahjust, mida võiks tekitada kokkupuude ohtlikuks peetava ainega, näiteks mustusega, mikroobidega, kiirituse, mürgi või millegi muuga.
Sundkäitumise näide sel puhul on sage arsti juures käimine, käte jm. kohtade pesemine ja asjade steriliseerimine. Sundmõtted on veel mõte füüsilisest vägivallast (ma võin oma lapsele viga teha), surm (pealetükkivad kujutlused lähedastest inimestest surnuna), korralikkus (kui ma hambaid õigesti ei pese, siis tuleb seda uuesti teha) jne.

Sundteod on korduvad käitumised, mis võivad olla nähtavad või varjatud. Nähtavad sundteod on korduvad kätepesemised, korduvad kontrollimised, korrastamised ja reastamised. Varjatud sundteod on palvetamine, loendamine või sõnade kordamine. Tavalisim sundtegu on kontrollimine. Kuigi patsiendid peaaegu kindlasti teavad, et toimivad õigesti , on neil raskusi sellega seotud kahtlusi peast välja visata ja see viib korduvate kontrollimisteni.
Isik püüab sundmõtteid tõrjuda või neist mitte välja teha või neutraliseerida muude mõtete või tegudega. Sundmõtted ja –teod põhjustavad inimesele olulisi kannatusi, raiskavad palju aega või häirivad tugevasti inimese igapäevast ning tööelu, samuti inimsuhteid. Inimene õpib kujutletud ohuga olukordi vältima. Isik saab aru, et sundmõtted tulenevad tema oma peast mitte kuskilt väljaspoolt.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tüüpiline häirepilt ei põhjusta mingeid raskusi diagnoosimisel, kuid antud häire korral tuleb mõelda ka teistele võimalikele psüühikahäiretele, nagu näiteks hüpohondria.
Sageli esinevad sundmõtted ja –teod koos teiste psüühikahäiretega. Levinuim samaaegselt esinev häire on depressioon. Vahel, et diagnoosi õigsuses kindel olla, tuleb inimest pikemaaegselt spetsialisti poolt jälgida ja küsitleda.

ma vist kukkusin toolilt maha praegu selle lugemise peale. ma ei ütle mitte midagi. mitte midagi. (aga mul vist läksid silmad märjaks.)

you never hear their standard issue kicking in your door.

neljas koolipäev. jõudsin taaskord järeldusele, et mul on siiski parem olla, kui ma terve aeg ei kraaksu ja ei karju ja ringi ei jookse. ma ei saa sellega küll üldse hakkama, aga nii on.

ma tean, et mu koolipäevade kirjeldused on ilgelt igavad, aga ma tõesti ei viitsi oma niigi väsinud pead sellega vaevata, kas kellelgi on mu blogi lugedes lõbus ja põnev või mitte, sest niikuinii olen ma siin aegade algusest saadik lambikalt kirjutanud. väljaarvatud see, et ma siin koguaeg siiski vabandan, et ma nõmedalt kirjutan ja ütlen, kuidas ma siiski tean, et keegi seda ei loe. no vahet pole. ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma kavatsen sellest hoolimata oma koolipäevad samamoodi kirja panna, sest
1) kooliskäimine on ainus asi päeva jooksul, mida ma teen.
2) ma kirjutan blogi üpris suures osas enda rahustamiseks ja meelespidamiseks.

1) kirjandus. kirjutasime mingeid kirjandusvoole. me õpime kirjandusajalugu. alates antiigist. no mõnus. täna kirjutasime siis kirjandusvoole ja õpetaja ütles mingi kirjaniku kohta rääkides, et tal oli hüpohondria ja ütles, et see tähendab seda, et inimene kujutab koguaeg ette, et tal on igasugused haigused ja hädad, ka siis, kui tal tegelikult midagi viga pole. delvis naeris mu seljataga kõva häälega. noh. minu peale. ja ausaltöeldes ma hakkasin mõtlema ka. no ma kirjutan sellest hüpohondriast pärast. tund oli hämmastavalt mittemagamapanev. mul ei hakanud kordagi isegi igav, kuigi võiks arvata, et ma oleksin juba esimese ajastu ajal magama jäänud.
2) ajalugu. õpetaja esitas tunni alguses küsimuse, mis on ajalugu. mariliis ütles, et see on see, mis on minevikus. õpetaja parandas teda ja siis jõudsime järeldusele, et ajalugu on inimeste.. mingi.. tegevus või misiganes minevikus. no vahet pole. õpetaja küsis, kes on inimene ja ülejäänud tunni jooksul rääkis ta meile, mis eristab inimesi loomadest. luges igasuguseid asju ette. ja see on nii imelik, et kõik asjad, mis ta ütles, tundusid nagu.. ma ei tea. noh. hullult sellised.. mõtlemapanevad. mõtlemapanevad on isegi vale öelda. see oli umbes nii, et kui ta ütles, et inimesed kannavad erinavalt loomadest riideid ja see on tegelikult mingi inimeste enda lambist välja mõeldud asi, siis ma mõtlesin, et peaks mingi nudistide kommuuniga liituma ja kui ta ütles, et inimesed koguaeg valetavad, erinevalt loomadest, kes seda teha ei suuda, siis ma mõtlesin, et ma ütlen edaspidi kõikidele kõik asjad otse välja ja kui ta üldse loomadest rääkis, siis ma mõtlesin, kui head nad ikka on. loomad, ma mõtlen. noh. need olid seal mõtted, mitte ma ei kavatse päriselt nudistiks hakata või misiganes. ma oleks ta jutu ajal nagu mingi hüpnoosi all olnud või midagi.
ta on just see õpetaja, kelle jutt sellistele asjadele mõtlema paneb.
homme tuleb kaasa võtta kõige vanem ese enda kodust.
3) kirjandus. sama värk kõik.
4) inglise keel. õpikuid pole veel tulnud, niiet me mängisime jälle mingit mängu ja täitsime lünkteksti. homme on ebareeglipäraste tegusõnade töö. naisssssss. mingi 150 sõna kokku. no need on omavahel seotud küll, aga siiski peab õppima.
5) matemaatika. ma ei käinudki täna tahvli juures. tund oli üpris igav ja.. jah. igav. nagu ikka. muidu mulle meeldib viimasel ajal matemaatika. arvutamise osa, mitte need kujundid ja muud nõmedused. mulle on matemaatika tegelikult ammu juba meeldinud, aga seda ainult siis, kui mul tehted ja asjad välja tulevad, mitte siis, kui ma millestki aru ei saa ja kontrolltöid ja eksamit tegema pean ja muud värki. kool suht rikub selle ära. aga erinevaid valemeid kasutades ja lõpuks õiget vastust saades on nii hea tunne.
6) vene keeles polnud tööd. võtsime uue käände. siis ütles õpetaja, et eelmisel aastal temaga õppinud inimesed (eelmised aakad ühesõnaga) ja uued peavad kokku istuma. no ja lisaks sellele pidid need, kes kokku istusid, olema poiss ja tüdruk. istusime delvisega ja ma just lootsin, et ta saab mulle seletada, sest ma ei saa mõhkugi aru, aga just siis marssis õppealajuhataja klassi ja rääkis tunni lõpuni, niiet ma ei saanudki targaks! rääkis meile sellest, kuidas kõik peaksid oma valikaineid ümber mõtlema. saksa keeles olevat liiga palju inimesi, niiet tunniplaan pole efektiivne ja keegi ei saa saksa keelt selgekski, kui õpetaja tervet klassi õpetab. misasja? muidu õpetatakse ka tervet klassi ju. noh. igastahes tahtis ta, et need, kes humanitaaris on, reaali üle läheksid. gerli, mass, piia ja gerda läksid ka kohe rõõmsalt. ja siis tuli välja, et teenindusse saab minna ainult 14 inimest, niiet sealt peab ka ennast mingi kümme inimest ära võtma ja kui ei võta, siis tõmmatakse loosi, kes kuhu läheb. kõik on nii pöördes selle tunnistuse pärast, mis sealt saab. noh. see kestab kolm aastat, tehakse eksam, saadakse tunnistus ja sellega saab põhimõtteliselt siis juba teenindusse tööle minna. ma võtsin ennast sealt ära, sest kõik on nii endast väljas sellepärast ja ma ei taha küll, et mind seal loosima hakataks. panin ennast arvutigraafikasse. peale selle ütles õppealajuhataja, et sellega saab ka siis tööle, kuigi tunnistust ei saa, niiet mul on suht savi, mis ma võtan. edasi õpin ma niikuinii midagi muud ju, mitte ei jää elulõpuni oma teenindajatunnistusega.
7) terve saksa keele tunni rääkis õpetaja meile saksamaa ajalugu. me getteriga sodisime oma nimesilditagust ja ma joonisin päevikus nimepäevi alla.
8) kehalises olime õpetajata. mängisime jalkat. aakad (halb on aakad öelda, sest me oleme nüüd üks klass, aga seekord olid kõik need, kes varem a-klassis käisid, noh) keeldusid kõik jalkat mängimast (väljaarvatud mariliis), niiet nemad jooksid. me panime piiaga julma laksuga kokku, niiet ma ei saa oma jalale üldse vastu minna. aga see hetk oli hullult naljakas ka, sest me kukkusime mõlemad maha ja siis tuli järsku anni, kes tahtis palli ära lüüa ja ma üritasin ise, aga ma olin seal maas pikali ja vehkisin õhus jalgadega ja virutasin annile julma laksuga vastu jalgu, niiet ta ka liikumisvõimetuks muutus.

kell on pool üheksa. mis kell ma kirjutamist alustasin? kiire kiire. no okei, jah, ma vaatasin vahepeal supermodelle ja oc'd. aaahhhhhhhh, adam brody.

ma võtan homme vist raamatu vana esemena kaasa. mõtlesin, et võtan mingi kivistise, aga me peame selle eseme vanust ka enavähem teadma. ma võtan mõlemad vist. savisavi. ma pean inkat õppima!

OH REALLY? OH YEAH! OH REALLY?

ma vist pole ainus, kellel mingi masendus ja närvilisus ja asjad on. ma pole vist ainus, kelle miljon asja üle visanud on. äkki see nõme ilm mõjutab? no kammoon, see pole normaalne. terve aasta on ühtemoodi rõve. suvi on külm ja vihmane, sügis on külm ja vihmane, talv on külm ja vihmane ja kevad OHÜLLATUST OHÜLLATUST on külm ja vihmane. tõsiselt rikub tuju lisaks kõikidele muudele nõmedatele lollakatele asjadele.
sõbrad lindistama -> vene keel -> pesu -> raamat -> sõbrad.

dragging behind you the silent reproach of a million tear-stained eyes.

nii paha on olla. kõrvad.. plõksuvad. enne läksid järsku kuidagi lukku. mitte tavaliselt lukku, vaid kuidagi teisiti. pea hakkas kumisema, jalg ei liikunud korraks ja ma arvasin, et ma minestan ära. ei minestanud. kuna ma juba põrandal istusin, siis ma panin ise silmad kinni ja vajusin pikali. see ei tundunud ise pikaliminekuna. ma ei saanud üldse ennast kontrollida ja väga rõve oli. väga rõve on praegu ka. nina on valus ja selle alune + ülahuul näevad välja nagu tomatipõld.

tänane päev? sakkis, jah.

algas matemaatikaga, kus ma jälle tahvlile lahendama pidin ja jälle ei osanud. võinoh. lõpuks ikka oskasin, aga alguses tegin midagi valesti ja olin jälle loll.
teine oli muusika. meil on uus muusikaõpetaja, mille pärast ma endiselt suhteliselt endast väljas olen, sest mul on siiamaani muusikahinne viis olnud tänu sellele, et ma käin kooris ja meeldin õpetajale ja lihtsalt sain neid hindeid hästi. nüüd peab muusikat ka tuupima hakkama. kõik rääkisid, et uus õpetaja on hullult kuri eit. ei olnud. meiega küll vähemalt mitte. naeris meiega kaasa ja puha. me getteriga olime muidugi terve tund naerukrampides, sest.. noh. ma ei tahaks midagi siin väga avalikult arutada, aga muidu on ilgelt tore, kui mõned tervest kolmekümnekuueinimeselisest klassist täiega üle laulavad (loe: karjuvad). ma ei mõtle üldse neid, kes seda lahedalt teevad. rohkem mõnda, kes arvab, et see ka ülihästi kõlab.
kolmas oli inglise keel, kus me jälle mingit maeiteamisasja tegime ja tunni suurim avastus oli see, et ''tom smells good''. kõikidel oli lõbus, nagu ikka. vene keel sakkis. homme on töö. hurrahurraa. ma pean kordama veel ka. kui ta õpimappi kasutada ei luba, olen ma surnud ka.
siis oli joonestamine. direktor annab meile seda. tuli meid masendama. rääkis pikalt sellest, kuidas me gümnaasiumisse ikka ainult õppima oleme tulnud ja kuidas see asi on tähtis ja too asi on tähtis ja misiganes. mingeid joonte liike õppisime ka. nii igav oli, et ma pidin sinna magama jääma.
keemia oli järgmine. suht jama. õpetaja ütles, et ta teeb kordamistasemetöö. NII VAHVA, ET VISKAKS HUNDIRATTAID. siis me getteriga midagi naersime massi ja delvise naljade peale ja ma avastasin, et ma saan oma juuksed nende laua peale taha visata ja siis õpetaja hakkas naerma ja ütles, et ta arvas eelmisel aastal koguaeg, et rait on kurjajuur (nad istusid mihkliga meie ees ja rääkisid terve aja meiega juttu ja midagi jebisid seal), aga et tuleb välja, et need oleme hoopis meie.
kehaline sakkis. me pidime ka mingit.. maeiteamida tegema terve tund. et kolmesed rühmad kõndisid staadioniringe vahedega. üks rühm jooksis ja kui nad enda ees oleva rühmani jõudsid, siis pidi uus rühm jooksma hakkama ja eelmised said jälle kõndida, kuni kord uuesti nendeni jõudis. väga halb seletus, aga see pole oluline ka. igastahes. mul hakkas kõhul ja paremal rinnal nii valus, et ma mõtlesin, et ma suren ära. õnneks saime lõpuks joostud ja tund sai läbi. geograafiasse hilinesin veits, sest pesemas pidi käima ja suure klassiga liigub kogu värk aeglaselt ka. vähemalt ma polnud ainus ja viimane, kes hiljaks jäi.
geograafias ma läksin veidi kurjaks, aga noh.. ma olen koguaeg kuri.

toomas ütles, et ta ei tule jah kontserdile, niiet mul jääb siis arvatavasti minemata, sest keegi teine ka ei tule. ja noh.. mis vahet sellel üldse on? see on kõigest mu lemmikbänd üldse ja ma kõigest ootasin seda terve suve ja ma kõigest pidin juba peaaegu selle mõtte peale, et nad eestisse tulevad, pillima hakkama. savi. väga savi. kes neid ikka näha tahab. muusika on ka kõigest mindblowingly hea. SAVI, NII SAVI, ET MA NEID EI NÄE.

trükivigadest on savi, ma pean õppima ja pessu minema. hoidke pöialt, et tänane vesi laest alla sadama ei hakkaks.

(oc rocks.)

all you touch and all you see is all your life will ever be.

tänane päev imes täiega. ma ei viitsi sellest hetkel isegi kirjutada, ma olen nii unine ja uimane ja misiganes. ma suren selle nohu kätte ära ja homme on venekeeles juba töö ja kõik pretty much sucks ja ma näen vahepeal tõsist vaeva, et mitte mõne inimese peale karjuda, kuigi tegelikult täiega tahaks. nii aaaaahhhhh!
oc võiks hakata, ma tunnen, kuidas ma aina rohkem unne vajun. ma olen haige! järgmisel nädalal on juba spordipäev. midagi perset noh. nii närvi ajavad sellised asjad. ja siis.. millalgi on aaspere-haljala jooks. ma juba otsustasin ära, et ma kavatsen selle maa läbi kõndida. mul on täiesti savi, kui terve haljala pärast lehest loeb, et ma aeglane olen. ega nad siis mingit valet infot ei saa ju. miks ma peaksin ennast lolliks pingutama, kui ma ei tunne pärast head tulemusest selle üle mingit rõõmugi? väga mõttetu. mul on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii paha olla. palavikutunne on ka, aga mul niikuinii pole seda jälle. ja siin on jälle mingid kaks väärakat kärbest, kes mind nii närvi ajavad. ma leidsin eile õhtul bioparoxi üles ja kõik olid täna selle lõhna pärast vaid ühe korra endast väljas. jube oli. ma ei julge selles klassis midag teha, see ei tundu nagu päris klass.

MIS KURADI PÄEV SEE ON SELLINE?

ma saan teada, et ma hakkan edaspidi venekeeletundides surma saama, MA JÄÄN HAIGEKS, NIIET MA EI SAA HINGATAGI, BIOPAROX (loe: ainus asi, mille abil ma VÄHEGI hingata saan) KAOB ÄRA JA SIIS MA LÄHEN DUŠIALLA JA OTSELOOMULIKULT TULEB MINGI FRIKING VEEAVARII JA TERVE MEIE ESIK UJUTAB VEEST ÜLE, SEST TORUD OTSUSTAVAD TÄIEGA PEKKI MINNA JA LAGI OTSUSTAB TÄIEGA LÄBI LASTA JA LOOMULIKULT LOOMULIKULT LOOMULIKULT MEENUB MULLE JUST SIIS, ET VIIMASEL AJAL ON ÜLEÜLDSE KÕIK PERSES JA KEEGI EI TULE MINUGA KONTSERDILE JA KÕIK MINU ASJAD ON ENDISELT KUSTUTATUD JA ISEGI PATJA KARJUMINE EI AITA ENAM, SEST MA TUNNEN TÄIEGA, KUIDAS MA TAHAKSIN MINGI ASJA (OMA PEA) VASTU SEINA SODIKS VISATA. kui ma homme inimestega normaalselt suhelda suudan, siis ma kavatsen ise ka endale plaksutada, sest mu nägu on täiesti tuim ja liikumisvõimetu ja ma pean kuskilt esikust läbi vee õue solberdama ja MÕNI TÜÜP EI SAA IKKA ÜLDSE ARU, MIDA MA TAHAN. ma ei saa hingata, noh. ma lihtsalt ei saa. mu suu on rosinaks kuivanud, sest ma pean selle kaudu hingama. ja siis ma pean palju vett jooma ja siis ma pean vetsus käima, aga ma ei julge sedagi teha, sest ma kardan, et mingi maagiline jõud otsustab veel mingi kirsikese tordi otsa meisterdada ja vetsupoti õhku lennutada või kraanikausi kokkukukutada.

22:21

alati tuleb mul kohe peale eelmise postituse postitamist midagi veel meelde. ma kirjutasin eelmist päris kaua muidu ju. igastahes. KEEGI EI TULE MINUGA REMILE. MA EI NÄE OMA LEMMIKBÄNDI. MU SÕBRAD ON IGAVESED REETURID JA REETURID JA MA HÜPPAN NÜÜD NATUKENE AKNAST ALLA, SEST SEE ON JUBA JÄRGMISEL NÄDALAL JA KEEGI LIHTSALT EI TULE MINUGA, NOH.

mõni inimene võiks mõnest asjast aru ka saada ja mõni teine mõnest teisest asjast.

ma oleksin tõsiselt nagu pilves oma krõllis silmade, lahtise suu, tühja pilgu ja üliuimase olekuga.

would you like to learn to fly? would ya? would you like to see me try?

ma olen haige. panin kraadiklaasi alla, aga ma väga kahtlen, et see junn mulle mingit palavikku võimeline näitama on. ühe käega on väga sick trükkida, btw.

ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga ootasin, et ma täna oc'd vaadata saaksin, aga siis pani kanal 11 pange, niiet ma ei näinudki! ma mõtlesin, et see on mingi meie zuumboxi viga, et pilt ära läks, aga kaisa helistas ka varsti ja küsis, kas ma näen. ja mul jäigi nägemata. sick. supermodelle nägin. mulle niiiiiiiiiiii väga meeldisid need riided, mida nad seal viimasel moešõul kandma pidid. eriti see asjandus, mis joaniel seljas oli.

nokurat, lost hakkas, niiet ma pean reklaamipausidel kirjutamas käima. aa, ja just for the record, kraadiklaas ei näidanud palavikku, oh üllatustüllatust!

täna oli esimene.. teine koolipäev. otšen vhun oli, kui välja arvata see, et see ei tundu siiamaani (mõelge, üks päev on nagu möödas juba ju! omg! nii pikk aeg.) päris klassina ja ma ei julge seal väga inimestega suhelda ja mulle üldseüldse ei meeldi uued õpetajad oma uute hindamissüsteemide ja muude süsteemidega.

esimene tund oli saksa keel. seda pole mul siiamaani kordagi olnud. tund algas sellega, et me pidime ütlema enda nime ja põhjuse, miks me valisime saksa keele. (see oli valikaine. need, kes võtsid reaalharu, said füüsikat juurde, humanitaaritüübid said saksa keele. reaali võttis klassist seitse inimest.) delvis tegi sellise killu, et ma olin tunni lõpuni naerukrampides. ''mina olen delvis ja ma valisin saksa keele, sest mulle meeldib ''kutsuge cobra 11''.'' laulsime mingit laulu ja kirjutasime hääldusi. õpetaja oli terve tunni üpris šokis, sest ta ei kujutanud ette, et nii paljud saksa keele valisid.
teine tund oli inglise keel. lahendasime ristsõna ja mingi teema oli tunni alguses kikuga, mida ma ei viitsi siia kirjutada, sest see on suht mõttetu niikuinii ja kuna ma olen juba oma kahele ainsale blogilugejale kõik tänased jutud ära rääkinud, on see kirjutamine siin üldse üpris pointless. no ma kirjutan siiski. päevast ma mõtlen, mitte sellest kikust.
õpetaja luges oma reegleid ka ette, mida ta iga aasta alguses ikka meile uuesti tutvustab. noh.. et ei tohi pastakaga klõpsutada jne.
õpetaja: ''ja kui te nuuskate, siis pole seda vaja teha nii, et minu trummikiled põruvad ja aknaklaasid värisevad!''
bruno: ''SAID ARU VÄ, ANETTE?!''
(mul on nii paha olla, et ma kirjutasin isegi enda nime praegu valesti.)
igastahes. see oli suur preššurit tekitav, sest ülejäänud tunnis, kui ma nuuskasin, jäid kõik vait ja kuulasid, kas ma nuuskan ikka piisavalt vaikselt.
kolmas tund oli kunstiajalugu, mida mul ka varem olnud pole. see õpetaja on nii äge! ta on nii kunstiinimene juba oma välimuse poolest. selline pikkade juustega ja mingi mustriga kampsun oli seljas ja üldse selline äge. ta ütles, et tema definitsiooni kunstist võib mõjutada see, et ta usub jumalat, kuid see on teema, millest ta rääkima hakata ei taha ning et ka meie klassis on võibolla ateiste.
*bruno tõstab käe.*
õpetaja: ''noh?''
bruno: ''mina olen.''
see oli teine asi, mille peale ma naermist lõpetada ei suutnud. õpetaja isegi ei küsinud midagi ju, bruno lambist tõstis käe ja ütles, et ta on ateist. nii vaimukas klass.
õpetaja ütles ka, et talle meeldib sürrealism väga ja dali on üks ta lemmikkunstnikke. no halloo, ma tean kedagi sellist veel vist vä. (hint: mina.)
neljas oli vene keel uue õpetajaga (ka meie klassijuhataja nüüd). ta vuristas nii kiirelt ja hakkas kohe mingeid käändeid õpetama ja ma ei saanud mitte kõige vähematki aru. ma tapan ennast ühel päeval veel selle vene keele pärast ära. MA EI SAANUD MÕHKUGI ARU. õpetaja oli tunnis kurjem ka, ma ei julgenud midagi küsida. karl istus minu kõrvale ja mu tool oli nii kõrge, et meie pikkusevahe tundus mulle jälle piisavalt pikaajalise naermise vääriline. naeruhoogu rikkus veidi see, et ma nälga suremas olin ja mu kõht mingi.. korisema hakkas seal lambist. NII ÄGE.
siis oli matemaatika. ka uue õpetajaga. ma pidin tahvli juurde minema. nagu mingi lollakas olin seal, sest ma ei osanud seda mingit tehet lahendada. see õpetaja kutsub mind anettiks kah. ta küsis veel tunni alguses üle, kas ma olen anette või anett ja ma ütlesin anette, aga ikka kutsuvad kõik mind anettiks. nii närvi ajab. mina ei ütle talle ju merik. mämmu on mind ka alati anettiks kutsunud, eile avastas, et ma olen anette. delvis pärast mõnitas mind, niiet nüüd ma olengi anett. HURRAA, HURRAA. igastahes. läksin tahvli juurde. pidin mingit.. murdudega võrrandit lahendama. õpetaja ütles juba ära, et ma pean kuuega läbi korrutama.
mina: ''kõik korrutan läbi vä?''
õpetaja: ''kõik, jah.''
m: ''täiesti kõik vä?''
õ: ''jah.''
ma siis korrutasin murrud tervenisti kuuega läbi.
õ: ''oot, oot, mida sa teed? alt ei tohi korrutada, see on taandamise jaoks.''
delvis üle klassi: ''HÄÄHÄÄ!''
siis ma passisin seal veits aega ja ei saanud aru. lõpuks korrutasin ja taandasin ära ja hakkasin oma kohale tagasi minema.
õ: ''oot, ülesanne on pooleli veel.''
ja siis ma lahendasin selle lollaka ülesande lõpuni ja tund sai läbi.
ja tunnid olidki läbi. (viis tundi oli, sest teenindused jäid ära. ma vist rääkisin juba sellest.) söömas käisin. makaronid olid ja sööklas olid uued lauad. peale seda ei viitsinud ma veel koju tulla, aga koolis ei leidnud ma väga tegevust. keksisin veidi aega seal kuskil ringi nagu mingi pooletoobine ja üritasin teada saada, mida getter ja teised tsikid teevad. nad läksid koju. kaisal ja kaijal olid tunnid ka veel. läksin poistega (delvis, toomas, mass, karl) õpilasesinduse tuppa kaarte mängima. mul läks enda tavapärase kaardimänguoskuse kohta suhteliselt hästi. toomas läks millalgi ära, karl tegi imelikke nalju, mass ajas niisama lolli juttu, delvis tegi iga nende lolli lause peale nägu, mille peale ma jälle nagu imelik naersin. siis ma tahtsin, et nad mind koju saadaksid, sest ma ei viitsi seda kilomeetrikest üksinda kõndida. nad ei saatnud. läksid poodi, niiet ma kõndisin nendega raamatukoguni kaasa. võtsin raaamatukogust printsessi päevikute esimese osa, sest.. ma ei tea. ma tahtsin neid osi uuesti lugema hakata. nendel raamatutel on minu jaoks mingi.. positiivne mõju. ma olen neid miljon korda lugenud juba, aga ikka on alati sama põnev.
kunagi need mõjusid mu kirjutamisoskusele ka positiivselt. nüüd need süvendavad minu keelekasutuses lihtsalt parasiitsõnu ''totaalselt'' ja ''nagu'', aga need raamatud on igatpidi toredad muidu, niiet ma võin lugeda küll. lisaks sellele on need ainsad raamatud, mille ma alati probleemita kiirelt läbi loetud saan. ükskord ei saanud tegelikult. äkki nüüd ei saa jälle?! ma olen viimasel ajal (umbes pool aastat) lugemises laisklaisklaisk. elme väljaste - ''webby'' võtsin ka. ma arvan, et ma pean seda esimesena lugema, sest printsessi päevikutel tahan ma alati kohe järgmist osa lugeda ja siis ei ole mingit võimalust, et ma ''webby'' ka läbi loen.

tegelikult ma väga tahaks näha, kuidas ma üldse midagi loen või homme kooli lähen. mul on homme kehaline ka ja praegu olen ma sellises seisus, et mul ei käi vasakust ninapoolest õhk absoluutselt läbi. VÄGA MÕNUS ON OLLA. kogu see haigusetunne on peas ja ninas ja igal pool ja selline.. väsimuse tunne on. istun siin oma lahtise suuga, mille ülahuul on nuuskamisest punaseks paistetanud ja silmad on pilukad. seekord mitte sellepärast, et ma ei näe midagi. nad lihtsalt lähevad haigusega selliseks. peaks paratsetamooli veel võtma. raamatulugemisest ei tule vist midagi välja. (ma üritan siiski.) ma enne oleksin pidanud magama, aga ma ei tahtnud, sest ma kartsin, et ma magan oc maha. nojah. oc vaatamine oli küll time well spent, eksole. vahtisin mingeid lollakaid värvilisi kaste ja kirja, mis ütles ma ei mäleta mida, aga põhimõte oli see, et ma olen igavene lollpea, et ma üleval passisin ja sain mõnusa omangu.





..teleka käest.

MIDA MA HOMME KOOLIS TEEN?! MA LÄMBUN ÄRA JU. peab vist bioparoxiga jälle möllama. mu ainus hingamisvõimalus. rõve on see, et kõik lähevad selle lõhna peale nii närvi ja endast välja ja hakkavad õiendama ja seda ei tohiks tegelikult väga palju vist kasutada. mul savi, ma saan tänu sellele hingata.

silmad on nii kipitavad ja pisarased. losti ajal hakkasin ma üldse pillima, sest niikuinii ajavad mu silmad juba vett üleääre ja siis öeldi claire'ile, et charlie suri ära ja see on nii masendav. major osa oli siiski mu haigusel, sest ma tavaliselt ei nuta üldse filmide ja asjade ajal, aga täna hakkasin ma isegi peaaegu siis pillima, kui danielle supermodellid võitis. (ja ma olen seda juba näinud!)

õh. homme näen ma oma paistetanud näoga koolis ilmselt ülisuper välja.

smiles you'll give and tears you'll cry.

nonii. ma postitasin siia enne ainult pealkirja. tegelikult ma tahtsin kirjutada ka. käisime kuldari, tiia ja kätliniga (uus tüdruk meie klassis) väljas. ma ei tahtnud minna, sest ma olin juba ''kolmas kivi päikesest'' maha maganud ja supermodellid hakkasid just. läksin siiski, sest kasutati taaskord alatut võtet, mis on juba mitmes kord kahe nädala jooksul. noh. ma elan haljala keskpunktist üpris kaugel. tegelikult mitte, aga see on piisavalt kaugel, et keegi siia kunagi kõndida ei viitsi. kuldar on selle hästi selgeks saanud, et kui mulle helistada ja öelda, et ta on mingite tüüpidega mul kohe varsti juba maja juures, siis ma ei saa väljaminemata jätta. palju kõnnitud selle jaoks juba. (kammoon, tegelikult on see vist mingi kilomeeter. kuigi.. mind väsitab. kooli ma küll hommikuti kõndida ei viitsi. külmadel hommikutel on rõve rõve rõve. samas oleks võibolla normaalne, kui ma sinna läbi sopa ronima ei peaks.) igastahes. kui nii teha, siis ma üldiselt lähen välja. erandiks oli see kord, kui sten ja kuldar ütlesid, et nad on kohe minu maja juures ja et ma nendega välja läheksin. vot siis ma olin vihane. ma olin steni peale vihane tegelikult. ma olen üpris palju ta peale vihane. mõnel inimesel on selline.. selline mõju mulle. ma ei saa nende inimestega lihtsalt normaalselt suhelda. ja siis tollel päeval (õhtul) ma läksin välja ja karjusin nende peale ja olin üldse üks igavesti vihane tsikk, isegi kui nad olid pimedas selle maa ära kõndinud. ja ma ei tunne ennast siiamaani sellepärast halvasti. halb inimene?

kõndisime nendega niisama. kätlin väga palju ei rääkinud, aga muidu tundus äge tsikk. etnoh. esimest korda suhtlesime, aga ta naeris isegi mu lollide naljade peale, millele enamasti keegi peale kaija ja kaisa pihta ei saa. ja nemad naeravad ka enamasti vist sellepärast, et lihtsalt.. see asi.. see.. hetk noh. mitte hetk, vaid.. see asi.. on selline. (kätlin arvatavasti oli viisakas vist. mul on iga enda öeldud sõna peale tavaliselt selline tunne, et keegi pihta ei saa, aga niisama tõsine olla on ka imelik.) kätlin on meie mata ja inka rühmas ka. kuldar ja tiia on matas nohikuterühmas. nohikud! kõik on nohikuterühmas. ma olen vist ainus, kes sinna teise rühma sai. getter läks ka ära! aga noh. mass ja delvis on mul seal seljataga vist alles. ma pean siis nende jutust lõbustuma, kui me getteriga oma kilde visata ei saa. masendav. masendavmasendav. uut poissi saan ka seljatagant torkida. kui ta jäi meie rühma..

vaatasin tõehetke. täiega äge saade, aga mul on nendest inimestest seal nii kahju. selle mehe naisest oli kahju ja lõpuks oli sellest mehest ka, kui ta ütles, et tal on mingi smslaenu võlg ja et ta pole seda ära maksnud ja lõpuks ei saanud raha ka.

ja o.c. rokkis juba esimese osaga nii täiega, et ma ootan juba ainult selle pärast homset. ma peaksin hetkel tegelikult juba magama, sest ma ei saa homme üles, aga mul on veel pesus vaja käia ja misiganes. homme lähen vist raamatukokku, sest mul on viis tundi ainult (kolm tundi teenindust jääb ära) ja ma peaksin raamatuid ka vahelduseks lugema. ma lugesin need kaija laenatud kaks eluõpetuste raamatut läbi, aga ma tahtsin sealt midagi ümber ka veel kirjutada. plaadid peaks talle ka tagasi viima. homme võiks tore päev tulla. ainult viis tundi on hea algus.

see ka, et ma olen üpris haige. mu nohu on läinud nohusemaks. et mul on kohe nohune tunne. ninas kipitab ja selline. köhin ka imelikult ja kurk valutab. noh.. see köha-nohu levib mul tavaliselt kõrvadesse ka, niiet nüüd on mul selline tore kõrvade valu ka. ÜLIMÕNUS ON ESIMESEL KOOLINÄDALAL HAIGEKS JÄÄDA.

RENARS KAUPERS.

ma nüüd siin mõtlesin, et kuna mu kolm aastat kogutud laulufraasid on nüüd kõik rõõmsalt läinud, siis ma panen sünnipäevainimeste nimesid pealkirjadeks. nagu.. iga päeva kohta üks nimi. väljaarvatud see, et mul pole iga päeva jaoks nime. nendeks päevadeks kirjutan midagi muud.

HEAD ÜLEMAAILMSET RAHUPÄEVA!
(teadmistepäeva ka. ja head uue kooliaasta algust ja.. head teile ühesõnaga.)

täna oli esimene koolipäev. mõnusmõnus. mu juuksed otsustasid muidugi välja näha nagu mingi kokkuvarisenud heinakuhi ja siis ma läksin närvi ja issi ja lotte ei saanud jälle aru, mis mul viga on, aga autos viskasime juba kildu kõik. ma ei mäleta, mida täpsemalt, aga jah. rahvamajas ootasime kaisa ja kadiga kaijat tükk aega, siis läksime saali, kus ma massi ja kadi vahel istusin. (see on siin ära märgitud sellepärast, et eelmisel aastal oli täpselt samamoodi. ainult et noh.. sellel aastal oli mass ülikonnaga, eelmisel aastal oli lühikeste pükstega ja sokkideta.)
aktusest ma ei mäleta midagi, ma terve aeg ainult vehkisin seal. lõpuks läksime rongkäiguga kooli. meil on getteriga siiski hea koht. keskmises reas, eest teine pink. meie ees istuvad marko (uus poiss) ja kiku, meist vasakul (minu poolel) istuvad toomas ja bruno, meist paremal (getteri poolel) istuvad gerda ja piia ja meie taga istuvad mass ja delvis. kujutan ette, et lõbus aasta tuleb.

klassijuhatajatund oli.. jah. mämmu seletas hullult pikalt igasugustest asjadest. inimlikkusest ja ühtsest klassist ja kõigest muust. andis kommi ka meile ja saime oma uue tunniplaani. igavene jobunõmehaigerõvevastik tunniplaan on. põhimõtteliselt tehti meie klass kaheks rühmaks. matemaatika ja füüsika jaoks. nõrgem ja tugevam rühm vist. ja me oleme getteriga erinevates rühmades (no hallooo, ta on mingi matageenius, ma ei jaga sellest ööd ega mütsi) ja kuna mata on igasuguste teiste tundidega paralleelselt, siis me ei saagi getteriga peaaegu üheski tunnis koos istuda. inkas oleme me ka erinevates rühmades, niietjah. naiss. naissnaissnaiss.

peale koju jõudmist jäin ma magama. siia tuppa alguses, siis mul hakkas räigelt külm ja ma läksin enda tuppa. ma tahtsin ainult kampsuni peale panna, aga mu tuba oli niiiiiiiiiiiii päikest täis ja soe, et ma jäin sinna ka magama. kui ma üles ärkasin, olid vanaema ja eino just meile jõudnud. tõid meile torti ja kommikarbi, mille riti pere saatnud oli ja siis.. jah. sõime torti. ma olin just ärganud ja mu küüned olid nii nõmedad, et jäid koguaeg kampsuni külge kinni ja ma olin hästi närviline, aga lõpuks rahunesin maha. nagu ikka. vaatasin vanaema jaoks ta telefoniarvet. etnoh. need sõnumid, mis ta mulle saatis. 171 krooni oli. 90 krooni tühjade sõnumite eest.

18.10. kolmas kivi päikesest
18.30. o.c. (MA SAAN SEDA LÕPUKS OMETI VAADATA!!!!11 ma olen nii rõõmurull praegu.)
19.20. ameerika supermodellid.
20.35. tõehetk.
21.50. ameerika supermodellid.

ei tea, ei tea, mida tehes minu tänane õhtu möödub. ma lähen praegu ka sõpru vaatama. viis tundi telekat ja mul pole ajaraiskamisest isegi kahju!

ja oh palunpalun, kui supermodellid lõppevad, siis pai kanal 2, hakka jälle esmaspäeviti häid filme näitama! (ma mõtlen romantilisi komöödiaid ja draamasid, mitte mingeid nõmedaid põnevusfilme, mida sealt enne nende üldse äralõpetamist näidati.)