jaaaaaa

mingeeeeeeeeeeeeeeeeee

NO TERE

oh, seal niisama brainstorm ja moby ja pete doherty ja sinead o'connor ja see niisama 15 kilomeetrit eesti piirist, agas samas see niisama maksab ka mingi faking 735 krooni. õghfhgfghfg.

party up

kuna ma igal ööl tõsise unepuuduse käes vaevlen, alustasin eile laulupeo nimekirjaga.

* tallinnasse suurele laulupeole sõit algab reedel, 3. juulil kell 7 hommikul, sest poisid peavad esimesena juba 9.15 rivistuma hakkama. (WTF KELL SEITSE?!)

kui ma nimekirja alustasin, kirjutasin ma selle pealkirjaks ''tantsupeole võtan kaasa'' ja iga natukese aja järel avastasin ma ennast jälle mõttelt ''ah, kurat, seda asja mul polegi ju vaja, sest ma lähen laulupeole''.

laulupeole võtan kaasa:
1) rahvariided (seelik, alusseelik, särk, pluus, sukad, vöö, pärg)
2) tantsusussid (no just in case, äkki ma pean seal järsku.. tantsima hakkama. no igatahes on nad mul nii või teisiti kogu aeg rahvariiete kotis olemas, niiet vahet pole, eksole)
3) mustad kingad (PESTA!!!)
4) rohelised tossud (PESTA!!!)
5) plätud??
6) must väike kott (aga ma hakkasin praegu mõtlema, et tegelikult pole vist erilist mõtet seda kaasa vedada, sest see rahvariiete kott on mul niikuinii olemas, kui mul mingit väiksemat kotti vaja läheb)
7) kirju käekott
8) vihmakeep (oh c'mon, ma vihkan neid asju)
9) pesemisasjad ehk siis dušigeel, šampoon, palsam jne.
10) ihupiim
11) kätekreem
12) meigiasjad (oluline: silmapliiats, meigieemaldaja, vatilapid)
13) käevõrud, kõrvarõngad
14) mingi paberirull
15) pabertaskurätid
16) hambahari, hambapasta
17) tabletid
18) plaastrid
19) madrats
20) tekk
21) lina
22) padi
23) valge pluus
24) helesinine top
25) sinine kirju pluus
26) roosa-halliga pluus
27) must-valge pluus
28) roheline pluus
29) hall kampsun
30) taavi pusa
31) hall pusa
32) teksad
33) põlvpüksid
34) lilleline seelik
35) pesu
36) sokšud
37) pontšo
38) PRILLID (tegelikult pole vist väga võimalik neid maha unustada, sest ma ei näe majaust ka nendeta lahti teha)
39) mp3?
40) mobiil
41) kaamera
42) mobiili laadija
43) kaamera laadija
44) peegel
45) juuksehari
46) klambrid, patsikummid
47) raha
48) laulik
49) rätik
50) sõlg (avastasin, et alates rahvatantsu teisest ülevaatusest vihkan ma sõlgesid)
51) vihmavari
52) märkmik, pliiats


issi küsis mult hommikul, kas ma randa ei taha minna, aga kuna ma üksinda (noh.. issi ka tegelt, aga junõu) ei viitsi, tahtsin ma kaisat kaasa kutsuda, aga loomulikult on ta täna kadunud.
lotte oli koju helistanud ja rääkinud, et neil läks bussis madrats põlema. noh, tantsupeole võtab torps tavaliselt lasteaiast madratsid kaasa. need on need väikesed (teate teate ju) ja igatahes olid nad poole sõidu ajal mingit kärsahaisu tundnud, bussijuht pidas bussi kinni ja üks või kaks madratsid põlesid. normull.

ma peaksin vist jalatseid pesema ja rattaga sõitma minema. oh wait, kui ma jalatseid pesen, siis ma ei saa sõita ju. no eks reedeni on veel aega neid seebivahutada ka. samas ma ei viitsigi hetkel kuskile liikuda.. dilemma, dilemma. lähen magan vist lihtsalt kuskil ehk siis ei tee kumbagi.

ei mullast

i believe in people breathing
i believe in people being

i believe in different reasons
i believe in breath through seasons
i believe when snow flakes fall
i believe in buildings tall

i believe in people bombing
i believe in people warring
i believe diseases coming
i believe that's why i'm running

tegelikult ma tahtsin lihtsalt öelda, et mul läks nüüd last.fm'is ruja the killersist ka mööda. PÜHA PÜSS. (ma olin juba rem'ist möödamineku peale ülišokeeritud tegelt)
AAAAAAAAAHHHH, ÜKS LAUL VEEL JA SEE ON BIITLITEST KA MÖÖDAS. WHAAAAAA?!
ma ju ei kuulagi seda! hohohohohoho.

times are hard when things have got no meaning.

viimase kahe päevaga on parasiitlauseks saanud ''osta elu'' ja nüüd ma istun ja mõtlen ja üks loll asi ajab teist taga, nii et ainult see lause peas tuksubki.
ma ei taha ega viitsi enam niimoodi olla, aga ma igatsen asju ja aegu ja NO MA EI SAA SINNA MIDAGI PARATA, EKSOLE.


üleüldse mingi KDKJTKDFLJDFLKJTLKEKJKRJLSJLKKEJKLKRJIOJWOIISDJO.
ja PLSEROOOOOOOOOOOOOOOOEIRAAAAAAAAAAAAAAAAGJFKLDPDKLAA
OAPDOOOOOODSSIKKKKKKKKKKLLLLLDAKLKOSPPLASLPAADIBLOOOOOO.



ja siis mingi lollakas orkut ja kate bush + peter gabriel teevad kambakat ka mulle. nimelt hakkas selle postituse kirjutamise alguses mängima ''don't give up''
+
Tänane õnnelause: Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist

MISIGANES. kergelt idioodi tunne tekib, kui nii kaua üht ja sama asja üritada.

ja see on niiiiiiiiiiiii nõme, sest ma ei suudaks ega tahaks neverever kellelegi rääkida, kuidas siis oli, sest keegi ei saaks aru.

(ja miks mul peab mingi minu jaoks täiesti tähtsusetu inimene mitu nädalat järjest peas kummitama?!?!)

aga õnneks on mul mõistus täitsa korras, kui ma kirjutan asju, millest ma parimal juhul vaid üksinda paari kuu pärast aru saan.

''nimelt hakkas seda postitust kirjutama esimese loona mängima''




täiega tahaks praegu mingit nõmedat sopast tiiki vahtida või keset oma riisutud õue pikali visata ja ennast maas rullida või.. midagi taolist.

kel on laulud laulda, ise teab.

kuna tantsupeole mineku päev algab 60-14 minuti pärast ja sinna minemine minu jaoks üks selle aasta olulisemaid ettevõtmisi olema pidi, üritan ma nüüd kiirelt leida, mida on positiivset selles, et ma lõppudelõpuks siiski vaid laulupeole lähen (põhjus on selles, et ma alati ainult vingun ja sisendan endale, et kõik ongi ebaõiglane, aga noh.. okei, sel korral on ka natuke ebaõiglane, aga ma ei lähe ju vihasena laulupeole, eksole, onju, eksju).

* mul on rohkem aega pakkimiseks, nimekirja koostamiseks jne.
* mul on aega, et enda nägu mingite möksidega määrida ja näomaske näkku plötserdada, et kõik laulupeol minust mööduvad inimesed krampe ei saaks.
* lühem aeg blogi mitte kirjutades (mitte mõeldes lugejatele (kui keegi üldse enam loebki, sest kõik kipub venima nagu lehmaila ja kui ma räägin inimestele asjadest, millest ma ka siia kirjutanud olen, ei tea keegi midagi, sest keegi ei viitsigi postitusi lõpuni lugeda), vaid mul endal lööb pähe kerge kramp, kui ma igat hetke kirja panna ei saa.)
* ma pean vähem märkmeid paberile tegema ehk siis on pärast blogisse kokkuvõtte tegemine kergem, vähem segadust mu enda jaoks (no nagu see, kui ma bulgaarias ühe päeva kaks korda kirjutasin või mis iganes) + ma tean, et ma sellistest kohtades ei viitsigi midagi üles kirjutada.
* kurvastus töökorras empekolme kõrvaklappide puudumise üle on väiksem, sest laulupeol on vähem üksinda tühja passimist vist (kusjuures enne olin ma täiesti paanikas, et mul terveid klappe pole ja hakkasin ektreemseid skeeme nende saamiseks välja mõtlema ja siis avastasin, et ma mõtlesin terve selle aja tantsupeo jaoks asjade pakkimise peale. iga kord kujutasin ma ennast ette seal koolis, kus me eelmisel tantsupeol olime ja üleüldse tuleb see nii automaatselt, et oksele ajab)
* laulupeol on suurem tõenäosus tuttavaid inimesi kohata.
* pilte saan seal ka teha.
* ei pea 12 tundi päevas staadionil istuma, kus päike tapab, aga päevitada ei saa, sest ümberkaudsed inimesed jookseksid selle peale kisendades laiali.
* ei pea suhtlema paari teatud persooniga, kellega tantsupeol igapäevaselt peaksin.
* pole rongkäigu ajaks nii väsinud ja inimeste peale vihane (+ hommikul oma võõra koolivenna kõrval ärganud), et peaksin terve aja jälle surnumatja näoga ringi käima nagu aastal 2007 (okei, ma tegelikult mõtlesin, et panen siia illustreeriva pildi ka, aga see on liiga sick siiski)
* pean vähem riideid kaasa võtma.
* pean vähem mõtlema välja aegu, mil pesemas on piisavalt vähe inimesi, et ma mingite võõraste tüüpidega duširuumi jagama ei peaks.
* saan laulupeol aru, mis toimub + saan sellest suurema elamuse ka (2007 laulupidu oli väga ilus ja kena ja puha, aga peale tantsupidu jättis see mind kahjuks.. noh, suhteliselt külmaks.)
* meist ei tehta grupipilti, kus ma saaksin välja näha nagu värdo ja ka ei riputata seda hiljem kooli kodulehele, et kõik seda aegade lõpuni vahtida ja selle peale naerda saaksid.
* mul pole eriti palju aega igavust tunda.
* kaisa väitel pidi meil ilus kool olema.
* ma ei pea viis korda päevas duši all käima.
* ma säästan šampooni.
* ma säästan dušigeeli.
* ma säästan kooli vett.
* ma säästan end juuste väljalangemise eest.
* mul on vähem muret selle üle, et mu asjad kohvrisse ära ei mahu.
* mu jalad jäävad tervemaks.
* vähem aega oma asju ära kaotada.
* vähem aega haljalast eemal (kuigi mul ei tulegi nii palju asju pähe, mida ma siit igatseda võiksin, kui ma arvasin + KOLM PÄEVA, HALLOO)
* vähem aega raha headele asjadele (rohketes kogustes jääteed, nätsu ja raudselt leian jälle mingi ekstrahea saiakesesordi) raisata.
* saan loodetavasti üle oma ''aga 2007 aasta tantsupeol oli vot nii'' teemast.
* koju tulles on vähem asju lahti pakkida.

i can't stay

lotte pakib homseks tantsupeole minekuks asju.



''from paris to berlin'', pilt saatesse saatmise väärilistest videodest, tetris ja puude tagant aktiivselt tõusev must suits. inimesed võiksid vähem lõkketada, ma arvan alati, et kuskil midagi põleb ja mul jookseb silmade eest läbi tuletõrje ja kiirabi ja meie maja maha põlemine ja minu toa ja asjade põlemine ja minu karjumine ja pommide lendamine mu aknasse ja auto alla jäämine ja veeuputus ja mu uppumine, aga keegi ei näe, sest kõikidel on ennast ka pommide ja tulekahjude ja veeuputuste ja autode eest päästa vaja.

kui sa teravasti, tasa, kuulad, kuuled õhus nagu kahinat.

olime täna riti, kaisa ja toomasega umbes tund aega väljas. käisime kõigepealt poes, siis noortekas ja peale seda tulimegi ritiga juba koju, sest me pidime ujuma minema. läksime liisu, lotte, riti, lisseli ja issiga viitnale, kus oli päris palju rahvast ja ropult palav. üleüldse on suvi kuidagi.. kohati nagu ebameeldiv. väga ei tahaks vinguda ka, sest ma olen seda nii kaua oodanud ja puha, aga pigist ujuvad teed, tappev päike, mis peale ei jää, mingid putukad ja muu selline kraam pole minu jaoks väga meeldivad. päevitasin veidi aega, samal ajal kui teised kõik vette ronisid. hiljem läksin ma ka (sisse saamiseks kulus üle kümne minuti, sest mida aeg edasi, seda külmatundlikum ma olen), aga lõpuks oli päris hea isegi. siis tulime koju ja me ritiga hakkasime riisuma. lotte ja liisu riisusid hommikupoole, sest meil on mingit kuivanud niidetud muru liiga palju õuele kogunenud ja nüüd õhtul oli meie kord. vahepeal käisime söömas, siis riisusime veel kuni riti isa neile järgi tuli, ma riisusin lõpuni, saatsin nad ära ja käisin täna umbes 908349835-ndat korda pesemas. ma ei viitsi enam üldse, aga nii ropult palav on.
sõrmelt riisusin naha maha (see faking vars hõõrub ja ma teadsin juba enne riisumist, et sõrmed hiljem katki on), kärbsed paaritusid mu juustes ja riti isa tõi mulle madratsi, millega ma saan laulupeole minna, jeejeejee. noh.. muidu ma oleksin poroloonil magama ja ära surema pidanud, aga nüüd on mul madrats (peaks vaatama, milline see välja näeb). minek on juba nelja päeva pärast, mis tähendab, et ma peaksin nimekirja tegema ja asju pakkima hakkama. seda nüüd teengi vist, mhmh, mhmh. ei tea küll, mis püksid ma kaasa võtan, kui mu ainsatel mingi pigilärakas peal on.

little pieces of the nothing that fall.

olin täna julgelt valmistunud mõttetuks ja suhteliselt sisutuks päevaks (ilm ja inimesed), aga kella.. mingi aja paiku helistas emme ja ütles, et me lottega toad ära koristaksime, sest külalised tulevad VÕIB-OLLA täna. hakkasime koristama ja kui ma parajasti dušiall olin, kuulsin all korrusel hullu müdinat. sain kohe aru, et liisu, lissel ja riti olid jõudnud. sundisin ritit ka ruja etendust vaatama. ta ei naernud peaaegu üldse, aga oli vaimustatud sellest, kui nunnu nõgistot mänginud risto kübar ''sa oled mul teine'' ajal oli. no tegelikult oli ka, aga ma olin ka kogu muu kraami peale endiselt nii vaimustatud, et kergelt imelik hakkab.
peale seda läksime riti ja kaisaga õue. käisime poes ja istusime korraks rahvamaja juures, aga seal avastasin ma rõõmsalt, et mu ruuduliste põlvpükste vasak põlv + mu parema jala säär olid pigised, niiet tulime tuppa ära. pesin jalga ja pükse lakibensiiniga. jala sain kohe puhtaks, pükse ei saanudki lõpuks, ka peale pooletunnist nühkimist. nii kuradi kahju. mu feivid.
õhtul vaatasime viiekesi koduvideosid alates aastast 2006. või noh.. neid, kus me midagi teinud oleme, sest muid asju meil enam ei filmitagi. vanasti olid koduvideod ikka koduvideod, nüüd on meie esinemised seal ainult. eniveis, ülinaljakas oli. mingid.. eurovisioonid, siis niisama tantsimised, jackass, tervitused, naeruvideo jne. great fun.
ja tetrises tegin rekordi ja avastasin, et ma pole täna peaaegu üldse igasugustele häirivatele asjadele mõelnud, mis on ju positiivne. selle tulemusena mõistsin ma ka, et kui ma tahan endale rahu ja vähem halamisperioode, pean ma endale elu muretsema ja lõpetama põdemise asjade pärast, mida ma tean, et kunagi minuni ei jõuagi. samas olen ma parajalt loll, et kui ma otsustan ühel toredal hommikul, et ma panen kõik purki ja astun kümme sammu eemale, võib tulla üks suhteliselt tühine hetk, mis lööb lihtsalt purgi lahti, lennutab mulle näkku ja ma olen jälle tagasi alguses. meelekindlust oleks vist vaja, aga samas ma ju tean, et ma ei tahagi väga kuskile edasi minna (nagu.. alla andmine?), nii et kui ma aeg-ajalt ka selle otsuse vastu võtan, tuleb see sellest, et midagi muud ei jää enam üle. eks siis teen seda viimasel hetkel, nagu ka kõike muud.

vaatasin täna ''imagine'' filmi üle pika aja (avastasin, et keegi on lõpu maha lindistanud (ma ise)) ja ''the wall'' jäi ka kogemata ette, nii et vaatasin poole pealt lõpuni. oh jummel, kui geniaalsed asjad.

ja täna puudubki mul vist paar rida kuskilt laulust või raamatust, mis mu pläma kellegi teise sõnade kaudu täpsustama peaks. oh crap.


everlong.

fck

mu lemmikud püksid also known as mu AINSAD suvepüksid on pigiga rikutud, juhhei. pesin lakibensiiniga ja ainus mõju, mida see solk avaldas, läks mulle pähe ja süda on paha.

masendusest:

sa möödud ja iial ei möödu.

kell on üksteist ja ma ei magagi sügavat und, jeejeejee.
unenägu ei olnud normaalne, aga kell pool üksteist helistas aldar ja ütles, et ma päeva maha ei magaks. kahjuks muud ma eriti ei mäleta (need, kes mulle hommikuti helistanud on, teavad), aga ma olen ärkvel. kuna aldar läks maale, kaisa on maal ja kaija ka täna õhtul ära läheb, tõotab tulla üpris nõme päev. et okei, tegelikult on ilm ka piisavalt jama, et keegi niikuinii ennast ilmselt välja ajada ei viitsiks, aga kuna kõik peale minu lihtsalt ära on, on sümboolselt jama päev. peaks vist lõpuks toa ära koristama. see näeb väga imelik välja. madratseid pole ma endiselt oma toast ära viinud, sest neil on vahepeal mõnus pikutada, keset põrandat vedeleb pink floydi poster, mida ma ei suuda seinale tagasi panna, sest see on kõige ärritavam tegevus üldse, pink floydi postri kõrval on mu käekott, millest on välja kukkunud mu pluus (käekotist wtf) ja selle kõrval mandoliin. ma ei tea, kuidas ma elan seal üldse või mis mul viga on.)
pilte hakkasin ka laadima, aga iga laetud kaustaga suureneb mu meeleheide. mul on järel NELI (!!!!!!!!!!11111111) plaaditoorikut ja issi arvab niikuinii jälle, et ma olen mingi kerge puudega, et mul nii palju neid pilte on ja siis hakkavad kõik rääkima, kuidas ma mõtteuit pilte alles hoian (mis minu jaoks pole tegelikult mõttetud) jne. aga võib-olla ta lihtsalt raputab pead ja ütleb, et ostab juurde. ma loodan, et ta raputab pead ja ütleb, et ostab juurde.
ilmutusest pole me pilte endiselt kätte saanud, sucks sucks sucks.
sõpsude aeg vist.

eile öösel, kui ma voodisse läksin, võtsin laualt mingi raamatu ja kui ma lõpetasin, oli kell 2:24. ma ei tea, mis värk selle soovimisega tegelikult on üldse. näiteks, kui me kaisaga tiku-takut tegime ja erinevat moodi ütlesime, lõugasime me mõlemad niimoodi nagu maailmalõpp tuleks. samas.. me lärmame üleüldse palju.

i've got the easy part, i've got the harder heart.

and i wonder
when i sing along with you
if everything could ever feel this real forever
if anything could ever be this good again.


mmmm, everlong, mmmm.


vaatasin enne telekast mingit saadet ja punusin samal ajal kaht punupatsi. prillisang tuli läbi patsi ja ma lükkasin seda natuke tagasi (ette poole ühesõnaga), aga prillid kukkusid eest ära ja maha. hiljem vaatasin, et ülevalt klaasi servast on mingi pikk kild väljas. väga tore, et sellel samal klaasil on niigi nurgast mingi kild juba nende prillide saamisest alates väljas. ma jään kõõrdsilmseks ju!
käisime aldariga väljas. imestasime ilma üle ja vaatasime maailma (rahvamaja sopast tiiki) läbi teineteise pilgu (priliklaaside), sest minu prillud on katki, aga piisavalt tugevad, et kui need ette panna, näeb asju kaugelt ja ei pea lähedale minemagi ja aldari omi saab ette panna vaid üht kätt kasutades. sain toonekurega koju kõndida ja kodus pidin jürgenile kaisat mängima, sest kaisu ise on maal. ta (jürgen) üritas mu telefonihelinat ära arvata ja tal oli selle jaoks õigus kümnele täpsustavale küsimusele. arvas kuuega bändi ära, aga laulu ei teadnud.

kas see on nagu siiski lugu.. artist - esitaja
eesti või välismaine
kas esitab bänd või üksikartist
coldplay?
kas see bänd on kaua tegutsenud või alles uuem
mm.. tegu on siiski mingit sorti rokkbändiga?
foo fighters

tegelikult oli mu vastus selle tegutsemisaja kohta suhteliselt täpne st ma ütlesin, et mu õe vanusega sama kaua, aga siiski siiski päris tubli.

tegin täna tetrises rekordi ka, aga see oli ridade rekord. sain 183, enne seda oli 180. punktirekordit ei saanud, mis on imelik, sest seda ei saanud ma ka siis, kui 180 rida oli. et noh.. tegin 180 rida ja punkte oli 92,280, aga kui mul 172 rida oli, oli punkte 109,569. weird ja kedagi ei koti niikuinii.

olin täna paar tundi üksinda kodus ka, kui emme ja lotte linnas käisid. ja nüüd mulle meenus, et ma kirjutasin sellest juba, aga savi. tuba pole endiselt koristanud, õõõõ. ja nüüd olen tubli ja lähen tudile.

aaaaaaaaaaaaaaaaa! ja see vajab ka veel märkimist, et kui ma üleeile õhtul magama läksin, näitas kell 1:12 ja ma olin šokis. eile läksin voodisse ja näitas 2:23. MIS MÕTTES?! igatahes võtsin ma laualt ühe raamatu, lugesin selle läbi ja siis sai kell 3:33, niiet soovisin, aga täide pole läinud. täna, kui me aldariga rahvamaja juures istusime, vaatasin kella ja see näitas 22:25. haaaaaa haaaa haaaaa.


pehme on olla.

i believe in people falling.

igavus on killer ja tegelikult peaksin ma üleüldse oma toa ära koristama.

kas see kartus
lähebki meist üle
mis on suureks saanud
meis?

me ei tunne.
mis meil jääbki üle.
ajareis.
ja ajaseis.

ma ei räägi enam kunagi poistele sellest, et poisid on imelikud ja feministide kirjutatud luuleraamatuid ka kell kolm öösel ei loe.

tähelepanupuue.


ja give me break. kaduge ära või olge olemas, aga niimoodi on veel keerulisem.

did you realise no one can see inside your view?

and i will live today
and i will live tomorrow
no matter what is said or done
even if it's going wrong


emme ja lotte läksid linna, niiet olen hetkel üksinda kodus. välja ei saa, sest ilm sucks ja kellegagi pole minna, niuniu.
vähemalt saan toas istuda, pilte laadida ja muusikat kuulata.

täna ärkasin õudusunenäo peale vol 2 ja nüüd mõtlesin, et noh.. mul oli alguses ikka õigus. lõpuga tulebki lõpp ja kuna ma täna hommikul tõustes endiselt mõtetelugeja polnud, pean ma vist nüüd tunnistama, et annan alla, jääbki nii nagu oli, on ja edasi.. noh, imeb. suht mööda, aga samas ma ei oska reageerida, sest kuskilt poolt olin ma sellga vist juba ammu leppinud ja rahu teinud.

tereeeeeeee.

kõige vastikum on teada
et me mõlemad
seda teame

tereeeeeeee.

asjad purunevad võrdelises seoses nende väärtusega.

when i woke up tonight i said i'm gonna make somebody love me.

nüüdseks juba üleeilne, aga savi.
''loodan'' nurk.
1) et ma täna siiski lähen kodust välja läksin. käisime kaisaga võrku vaatamas ja kadi aknale koputamas.
2) et mu tänane inimkontakt ei piirdu paari lottega vahetatud lause, ühe lühikese kaijaga peetud msnivestluse, ühe kaisale msnis vastatud lause ja ilmselt õhtul ka emmega paari vahetatud lausega ei piirdunud. käisime kaisaga väljas.
3) et mu varvas lõpetab valutamise ei lõpetanud. ka täna valutab.
4) et mu keha otsustab millalgi, et päike ikka jäi peale ja läheb järsku pruuniks ei läinud.
5) et emme saab pildid täna ilmutusest kätte ei saanud, ka täna mitte.
6) et pildid on õnnestunud ma ei tea.
7) et ma ei väljenda oma masendust pannitäit makarone ära süües ei väljendanud.
8) et meil on mõmmilimonaadi veel järgi oli, enam pole.
9) et pildid ei kustu arvutist enne, kui ma kaisale antud lubaduse täita saan (pildid plaadile panna, noh) hakkasin panema, siiamaani, ptuiptuiptui, pole kustunud.
10) et ma täna öösel aknast rebast ei näe, kelle pärast ma oma pea ehmatusest vastu laualampi ära löön ei näinud.

ühesõnaga täitus kümnest lootusest kuus, mis on üle poole, ehk siis peaksin ma ilmselt rõõmustama. yay.

täna käisin korraks päevitamas siiski, aga pool ajast oli päike pilve taga ja peale midagi ei jäänud. millalgi tuli kaija haljalasse, niiet läksime välja. käisime poes, saime kaisa ja toomasega kokku ja läksime staadionile. mängu taaskord ei jälginud, tegime pilti ja nalja. taavi tuli ka ja ta oli haige, niiet ma ei tohtinud teda pildistada ja üpris keeruline oli. millalgi läks taavi ennast soojemalt riidesse panema ja ma karjusin talle järgi, et ta mulle pusa ka tooks. ma ei uskunud tegelikult, et ta tagasigi tuleb, aga tuli ja tõi pusa ka (mu lemmik taavi pusa), niiet sain sooja. millalgi käisime kaisaga ratastega tema juures vetsus ja siis kaijaga minu juures, sest ma jõin pudeli jääteed ära. peale jalkat laulsime kaisaga, käisime tema, kaija ja toomasega poes, tantsisime ja öö.. millalgi läks kaisa tuppa ja me kaijaga rahvamaja ette, kus moodustus hetkeks äärmiselt imelik ring. mina, kaija, siim, vahur, villu, teine siim, aldar, reimo, aiko, rasmus, kull ja ringi keskel taavi. käisime kaija, siimu, taavi ja rasmusega poes ja noortekas (okei, tegelikult nad käisid, me kõndisime kaijaga nendega koos lihtsalt, sest midagi polnud teha) ja järsku kadusid kõik kuskile ära, kaijale tuli isa järgi ja tõi lahkelt ka minu koju. taavi pusa jäigi minu kätte. lõhnab ülihästi ja kõik mu muud riided, mis mul täna seljas olid + ma ise lõhnan nüüd ka samamoodi. kaunis kaunis.
olen täna neli korda huulde samasse kohta hammustanud. veits paistes ja sodi, aaaaaga poooooole hullu.

tänase päeva parim avastus on see, et kaisal on jürgen ja kaijal sugulane, kellest keegi midagi ei tea, aga mul pole kedagi. WOOOOOOOOOOOOOT.

on pehme olla.

how dumb can you be?

laadisin siin pilte ja mõtlesin ''okei, viimane plaat, siis lähen päevitama, viimane plaat, siis lähen päevitama''. nüüd avastasin, et õues on kuidagi pimeda võitu. ilmselgelt tulevad teiselt poolt maja mingid vihmapilved. faking piltide laadimine, noh. faking vihm, noh.

hi

võtsin kristjanilt, tegin ka.





ma tahaksin praegu täiega hommikust süüa ja sõpsusid vaadata, aga ma sattusin piltide plaatidele laadimisest nii hoogu ja ma ei kujuta ette ka, millal mul selline tuhin uuesti tuleb. probleem on ka. mul on järel vaid 17 toorikut ja ma pole veel aastasse 2009 jõudnudki. ühele plaadile mahub maksimaalselt mingi neli kausta pilte. SUCKS. aa, ja varvas valutab endiselt päris julmalt.

michael jackson.

ärkasin õudusunenäo peale ja nüüd sain ka kerge šoki. tundub väga ebareaalne.

puhka rahus.




(ebareaalne)

swimming in a fish bowl

päevitasin enne tunnikese, aga midagi ei jäänud peale ja ma ei viitsinud seal passida ka, nii et käisin pesus, mökerdasin ennast ihupiimaga ja nüüd lõhnan siin hästi ja niisked juuksed on üle saja aasta ülimõnusad. mul on üpris suur tahtmine midagi teha või kuskile minna, aga pole eriti kuskile, seega blogin parema meelega jälle sellest, kui ebaõiglane kõik on. ebaõiglus, ebaõiglus, ebaõiglus.

tegelikult see toas istumine mind hetkel ära ei tapa, aga arvutist tahaks küll minema minna. raamatut võiksin lugeda, aga ma olen hetkel nii unine, et ma ei jõuaks üle kahe rea loetud ja magamine ei tundu hetkel väga ahvatlev.
kui välja jätta see, et mul tegelikult paar asja üpris nadisti läheb, ei ole häda midagi (no.. kui mu PAGANA VARVAS VALUTAMISE LÕPETAKS)
ja mulle meenus hetkel, et ma pean fotosid plaatidele laadima, aga ma arvan, et ma lähen vaatan selle asemel telekat ja teen absoluutselt mitte midagi.

''loodan'' nurk.
1) et ma täna siiski lähen kodust välja
2) et mu tänane inimkontakt ei piirdu paari lottega vahetatud lause, ühe lühikese kaijaga peetud msnivestluse, ühe kaisale msnis vastatud lause ja ilmselt õhtul ka emmega paari vahetatud lausega
3) et mu varvas lõpetab valutamise
4) et mu keha otsustab millalgi, et päike ikka jäi peale ja läheb järsku pruuniks
5) et emme saab pildid täna ilmutusest kätte
6) et pildid on õnnestunud
7) et ma ei väljenda oma masendust pannitäit makarone ära süües
8) et meil on mõmmilimonaadi veel järgi
9) et pildid ei kustu arvutist enne, kui ma kaisale antud lubaduse täita saan (pildid plaadile panna, noh)
10) et ma täna öösel aknast rebast ei näe, kelle pärast ma oma pea ehmatusest vastu laualampi ära löön

tuhat korda tuhat püsijat

vaatasin ''laulvat revolutsiooni'' ja nutsin ka natuke. alguses ainult parema silmaga, lõpuks mõlemaga, siis sai film otsa ja mul läks ripsmekarv silma. rohkem midagi väga kommenteerida pole, isamaateema on minu jaoks ikka selline.. SELLINE ja kuna ma filmi varem näinud polnud, aga kaua soovinud olin, on mul hea meel, et nüüd ära nägin ja targemaks sain ning mu kahetsustunne tautsupeole mittemineku üle suurenes. samas suurenes ka rõõmutunne laulupeo üle ja loodetavasti näen seal palju ilusaid ja häid inimesi ja päris tervet pidu löristades ei veeda.


muude märkustena valutab mu parema jala väike varvas endiselt ja ma lähen nüüd päevitama, kuigi mul pole õrna aimu ka, mida ma selle ajal teen, sest empeka klapid on katki ju. oh well. JÄÄ PEALE, PÄIKE.

aa, ja muusikaõpetajale peaks vanemate telefoninumbrid juba ka ükskord ära saatma, enne kui ta ühel päeval mulle helistab ja jälle minu arvel paar tundi jutukest puhub.

i dare you to move.

welcome to the fallout
welcome to resistance
the tension is here
the tension is here
between who you are and who you could be
between how it is and how it should be


päike paistab ja ma olen kahevahel, kas minna õue päevitama või jääda tuppa muusikat kuulates istuma, sest empekolme kõrvaklapid läksid katki vol 9845983 ehk siis ühest klapist ei tule mussi ja mu parem kõrv jääb vigaseks, kui ma neid kasutan. lisaks sellele võin ma oma lokkava pessimismiga ka kohe ära öelda, et päike mulle niikuinii peale ei jää, nii et lõppudelõpuks on see raisatud aeg. samas.. kui asjalikult kasutatud see siin veedetud aeg on?

nägin unes, et haljalas oli kolm tornaadot ja ma ei saanud neid üldse pildistada, midagi head oli ka ja lõpuks ostis mingi mu sõber endale täiesti niisama mingi asutuse kohale korteri, millel sai lifte lukustada ja seal oli nii muuseas kümme tuba, mis olid riideid täis ja mille ta ka endale sai. mina ja mingi kolmas tüüp proovisime riideid selga ja ma olin nii kurb, et see minu korter polnud. ma vihkan unenägusid, kus ma ilusaid riideid selga proovin, sest salaja meeldivad erinevad riideesemed mulle vist päris palju ja kui ma ärkan üles ja avastan, et reaalselt selliseid ilmselt ei eksisteerigi, siis sakib küll veits.

tegelikult ei näe üldse väga päikseline välja, kuigi pilvi pole absoluutselt.

the things that we're afraid of are gonna show us what we're made of in the end.

niiiiiiiiii vastik. mõtlesin mingi aeg tagasi, kui ma alla andsin ja tetrist mängisin, et mu elu oleks arvatavasti palju õnnelikum, kui ma oskaksin kaotada, kui ma ei jookseks iga halvasti öeldud asja peale nagu peata kana ringi, kui ma oleksin tolerantsem, kui mind ei häiriks.. asjad.
üldiselt ma üritan salliv olla ja mulle ei meeldi sugugi, kui mulle mõni inimene ei meeldi ''just because'', aga mõnikord ma mõtlen küll, et mis kurat mul viga on.
ja ma ei kannata seda ka, kuidas ma ÜRITAN kogu väest mingite pealtnäha suhteliselt mõttetute asjade peale rahulikuks jääda, aga mis minu jaoks tegelikult salaja hoopis rohkemat tähendavad, nii et ma lõpuks ise ka aru ei saa, miks ma nii närvi lähen. mõni inimene ei tee teiste kriitikast üldse välja, mõni kuulab ära ja üritab ennast parandada, aga ma lihtsalt istun ja mõtlen: ''misasja ma nüüd siis tegema peaksin?''
no ja kurat võtaks, ma ei saa sellest isegi siia kirjutada ja mitte kellelegi rääkida ka ja siis inimesed küsivad, et mis mul viga on, aga
a) inimene pole minuga sellises suhtes, et ma talle sellistel teemadel rääkima peaksin
b) inimene on ise selle teemaga seotud ja kuna viga on rohkem minus, kui temas, polegi ju vaja tal teada
c) inimest tegelikult lihtsalt ei huvita ja ma tean seda
d) inimesel on mu mõttetutest probleemidest kõrini ja ta arvab lihtsalt, et ma olen millegi suurema otsa komistanud
e) ma kardan, et ma saan vastuseks midagi stiilis: ''kahju jah:(''
f) ma pole lihtsalt sedasorti inimene, kes naudiks sellistest asjadest rääkimist ja tegelikult pole ma üleüldse selline inimene, kes kõigest kogu aeg räägiks, aga umbes eelmisest suvest alates on see kinnisus nagu ära kadunud ja kõik arvavad, et nad teavad minust vist kõike ja ma natuke nagu kardan seda.

kõik ütlevad nii lolle asju ka kogu aeg, mis mind nii närvi ajavad.


..võib-olla olen ma ise loll.


tegelikult ma mõtlesin selle peale ka, et ma ütlesin mingi aeg tagasi, et kui mingi feilimine tulekul on, siis võiks see kohe ära toimuda ja ma liiguksin edasi. mul on nüüd kangesti tunne, et see oli ära ja mida ma teen? istun, halan ja ei liigu mitte kuskile.
tegelikult olen ma teiste peale vist vihasem kui enda peale ja see on nii ebaaus, et ma jään nüüd vait ja rohkem sellel teemal ei arutle.


walk along to another day.
work a little harder, work another way.

the one that wins will be the one that hits the hardest.

kirjutan kiirelt kolm viimast päeva ära, sest need hakkavad vaikselt mu mälust kustuma ja ma võiksin hakata jalkapiltidega tegelema, mida mult küll (üllatavalt) vaid maddi küsinud on (kuigi orksis olen päris rohkelt vaatamisi jalkapoistelt saanud).

esmaspäeva hommikul ärkasin kaija kõne peale, kus ta ütles, et on haljalas ja jõuab umbes kümne minuti pärast minu juurde. hüppasin voodist üles, panin riidesse ja hakkasin ringiratast jooksma. ta jättis asjad minu juurde ja läks ise välja, ma käisin arvutis, tõmbasin tolmu ja lämbusin ülihea apelsinimahla kätte. lõpuks läksin ka välja, kus käisime kaija ja toomasega poes ja siis läksime sinna kohvikusse või kuhuiganes, sest toomas ja mart tahtsid süüa. kaija tegi lahkelt mul margi täis ja ma helistasin vastutasuks ta vanaisale, kelle nimi on vapper (ehk siis vaprale) ja kes arvab, et kaija on uppunud, kui ta talle helistab. kui toomas ja mart söödud said, tuli kaisa ja läksime kõik koos staadionile. tegin pilti ja vaatasime, kuidas inimesed tulema hakkasid. päris palju tuttavaid nägin tegelikult. teadsin vähemalt kolmveerandit essu mängijatest ja argot ja maddit ja andrest ja puha. tegelikult ma ju enam isegi ei suhtle nendega, aga ma olen kümme korda ülilahe, kui ma näitan inimese peale näpuga ja ütlen: ''näe see on ju ...!''
ühesõnaga minu tegevus jalkaplatsil piirduski enamvähem vaid pildistamisega. nüüd pilte vaadates mõtlen ma, et näiteks aldar, madis, mihkel, see mingi (kaheteistaastane) mikk ja teised võisid ennast küll päris ahistatuna tunda.
igatahes tegin pilti, rääkisin juttu ja tegime nalja ka, aga kahjuks ei mäleta ma ühtegi.
peale jalkat tulime kaisa ja kaijaga minu juurde, panime soojemalt riidesse ja me kaisaga sõime emme tehtud mingeid juustuga pelmeene. ma sõin tüki rabarberikooki ka, aga see oli suhteliselt kohutav (söömine, mitte kook). kook oli täiega hea, aga mu kõht valutas nii kohutavalt, et ma ei saanud üldse olla. kui me välja jaanitulele läksime, ei saanud ma korralikult kõndidagi, sest noh.. NII VALUS OLI. see polnud päris nagu kõhuvalu ka, sest enamvähem kõik valutas, seega nimetasin ma selle konstantseks sisekehavaluks ja rahvamaja juurde jõudes viskasin ma esimese asjana murule pikali, nii et kõik möödujad arvasid vist, et ma olen täis, sest vähemalt kõik tuttavad, kes mind seal lebamas märkasid, küsisid esimese asjana, kui purjus ma olen. ilmselgelt jättis parema mulje see, kui ma nagu hobune naersin või kui taavi mu kõhule telefonimängu mängima istus. lõpuks hakkas külm, niiet olin sunnitud püsti tõusma. läksime kaisa ja kaijaga rahvamaja taha sillale, kus olid taavi, siim ja mingid tüübid veel. kaupo võttis kullilt mütsi ära ja lasi tal tantsida (kull oli täiesti täis) ja teised tegid meelipaitavaid asju ja märkusi. lõpuks tahtsid kaija ja kaisa koju tulla ja kuna ma niikuinii nii pahas tujus olin, et kõikide meeleolu ainult alla kiskusin, tulime ära. vaatasime veits pilte ja siis läksime voodisse (ja noh, madratsitele), sest kaisa ütles, et ta tahaks pikutada ja juttu rääkida, aga kaija väitis, et tal on järgmisel päeval rohida vaja, niiet keeras selja ja jäi magama ja kaisa ütles lihtsalt, et ta on väsinud, niiet ma keerutasin ennast üksinda ärkvelolles umbes tund aega voodis.
kell kaksteist ärkasime järgmisel päeval. ma tulin uuesti pilte sorteerima, kaija läks bussile, siis tuli kaisa pilte laadima, niiet ma läksin pessu ja siis tegin talle ka uksepeal mingeid nalju, enne kui ta ära minema hakkas. kell kaks tulid vanaema ja eino mulle ja lottele järgi, niiet me läksime maale. kuna mul seal eriti midagi teha polnud ja riti pere alles kella kolmese bussiga jõudma pidi (neil on isa soomes tööl), panin ma päevitusriided selga ja vanaema andis mulle mingi teki ja padja (teki selja alla, mitte peale panemiseks, eksole). päevitasin mingi.. senikaua kuni me sauna läksime (mingi kuus või seitse õhtul vist), niiet ma arvan, et umbes kolm või neli tundi ja mitte kõige vähimatki ei jäänud peale. saunas käisin ka lõpuks, kuigi ma ei käi seal peaaegu kunagi, aga päike oli nii rõve ja palav. õhtul grillisime ja mängisime lotte, liisu, riti ja lisseliga mälumängu doominot (ühe mängu võitis lissel (LISSSSSEL, kes on seitsmeaastane, samas kui liisu on 12, lotte 14, mina saan 17, riti saab 16 ja mäng on mõeldud 10+) ja teise mängu ilmselgelt mina. hiljem mängisime a-st ü-ni, mille võitsin taaskord ilmselgelt mina ja liisu ei suutnud kaotusega leppida, sest ta viimane voor enne mind oli ''lastele meeldib'' ja tema nimetatud asjad olid öökull, uno loop, jeruusalemm ja ta kisendas: ''NO MIKS LASTELE SIIS ÖÖKULL EI MEELDI?! MIKS?!''
hommikul ärkasin taaskord kell kaksteist selle peale, et ma olin näinud tsiljonit unenägu koolist, siis üht toredat hetke ja siis ma kadusin sealt toredast kohast ära, sest ma pidin minema vaatama rahvamaja uut vetsu, kuhu ei mahtunud liikumagi. sucks!
riti pere läks millalgi ära, ma ajasin endal südame pahaks (mitte tahtlikult, aga ma pikutasin võrkkiiges TEKSAPÜKSTEGA ja päike oli hot hot hot) ja me mängisime lotte ja vanaemaga ka lauamänge. mälumängu doomino võitsin mina ja a-st ü-ni ka mina. vanaema läks endast nii välja ja kui ta pidi nimetama kodulinde, ütles ta ''lehm''. hiljem mängisime lottega ka kaks mängu doominot, mõlemad võitsime ühe mängu.
aa, eile mängisime sulgpalli ka niimoodi, et mina ja liisu olime ühel pool ja riti, lotte teisel pool. mõlemad olime ühe mängu võitnud ja siis me ritiga marssisime ülbete nägudega võrgu juurde ja ütlesime: ''otsustav mäng - võitja võtab au. ..ja kaks krooni.'' lotte ja riti võitsid selle ja ma natuke nagu.. kägistasin liisut mängu lõpus ja karjusin ka. igatahes pean ma nüüd lottele ja liisu ritile kaks krooni maksma. ma olin väga üllatunud ja natuke kahju hakkas, kui lissel täna kurva näoga minuga rääkima tuli. tavaliselt kui talle mingi asi muret teeb, siis ta räägib kurvalt ja natukene ninnunännutades, aga täna ta rääkis kohe täitsa tõsiselt ja korralikult ja murelikult, niiet ma ehmatasin. tuli minu juurde: ''anette kuule. ..kas saad kurjaks üldse nagu kunagi kui me sulgpalli mängime ja me näiteks nädalaks ajaks siia maale tuleme ja ma reketiga mööda löön?''
lotte oli talle nimelt väitnud, et ma saan hullult vihaseks, kui ta mööda lööb ja mul oli kahju, et lissel mind nii väga kardab.

ja nüüd ma olen kodus ja kustutasin 953 jalkapilti ära ja hakkan ülejäänud 281 sorteerima + maal tehtud oleks ka vaja ära laadida. õõ.
täna on jalka ka, aga ma vist ei lähe, sest ma ei tunne ennast väga positiivselt + mu väike varvas valutab teist päeva järjest, mis on selge märk selle kohta, et ma ei tohiks kuskile liikuda.

jaaniaeg

olin üpris pettunud, et ärkasin täna sama halva tujuga, kui eile magama läksin. see laud siin kleepub, mul on nohu ja ma ilastasin öösel padja märjaks.
peale KÕIKE - niimoodi ikka ei teeks.
ma ei tea, kas olla nagu.. pettunud või vihane või kurb või.. ma arvan, et ma pole mitte midagi. ülivastik on olla igatahes.
ja ma vihkan seda, et kui ma elan läbi päeva, milles on palju head ja palju halba, tuksub aja möödudes minu peas tahtmatult see negatiivne.
päevitasin endale taaskord prillid näkku.

kaija ja kaisa magavad veel ja ma pean pooleteist tunni pärast maale minema, kuigi ma ei viitsi ega taha kodust ära minna (jah, istuksin parema meelega niisama ja oleksin täiesti mõttetu inimene, kes koostab nimekirju ja mängib tetrist ja tegeleksin oma 1234 eile tehtud pildiga, sest mul on puue, et ma enda pildistamivajadust kontrollida ei suuda).

tegelikult on rõõmsat ka ja sellest kirjutan ma kunagi, kui ma ei näe enam vastkuid unenägusid, mille puhul ma ei saa arugi, kas need on unenäod, sest need reaalse eluga põhimõtteliselt identsed on.

i love your friends, they're all so arty.

käisin täna viljandis, mis tähendab, et ärkasin hommikul vara-vara ja kell üheksa hakkasime sõitma. tahtsin autosõitu nautida ja aknast pilte teha, aga mul läks süda suhteliselt kohe pahaks, niiet ma olin sunnitud magama jääma. täiesti naljanumber on see, et kui ma enne pikki sõite midagi ei söö, läheb mul süda tohutult kiirelt pahaks ja ma olen terve ülejäänud tee suremas. samas, kui ma söön, hakkab paha küll aeglasemalt, aga oksendamise oht on suurem, sest noh.. siis ma olen midagi söönud. igatahes toppisin empekolme kõrva, otsisin pool tundi mugavat asendit ja magasin terve tee kuni viljandini välja. küll on hea, et ma hommikuinimene pole, oli vähemalt kergem magama jääda. pidime viljandis olema kell 11, sest emmel hakkas lavaproov. me läksime issi ja lottega kohvikut otsima, sest keegi meist polnud söönud. leidsime mingi koha, sõin pannkooki, mis oli päris maitsev ja kuna kell sai juba pool kaksteist ja aktus kell kaksteist algas, hakkasime teatri poole liikuma. saime kohad suhteliselt ette ritta, aga suhteliselt paha oli sealt kõiki lõpetajaid näha (emmet ei näinud näiteks üldse), sest neid oli 113 ja noh.. seda pole just väga vähe. selle tõttu polnud ka aktus eriti lühikene ja plaksutada sain ka päris palju. peale aktust õnnitlesime emmet ja ma pildistasin inimesi.
oh sa püss, kui palju ilusaid meessoost inimesi ringi liikus.
peale õnnitlemist läks emme mingile asjandusele, niiet me pidime issi ja lottega ootama ehk siis tegin veel pilti. umbes kolme paiku (ma arvan) hakkasime sõitma. ostsime tee pealt burksi ka, aga see oli täiega suur ja kuna me selle alles poole tee peal kätte saime, oli mul süda ka juba paha, niiet mulle meenusid ajad, mil ma olin kuuene, alati elvasse sõites burksi nõudsin ja kuidas me hiljem terve perega kuskil maantee ääres autoga passisime ja ootasime, et mul parem hakkaks. no täna me nii ei teinud, aga suhteliselt paha oli siiski.
haljalas läksin kadi ja kaisaga õue. kiikusime lasteaia juures ja tegime seal muid asju ka. mul läks seal ka süda pahaks, sest ma keerutasin kiigega ja see oli veits julm. kaisa oli kahtlemata päeva parimate näoilmete ja kadi päeva parima w omanik.

ja tõesti, tegin endale ka fotoblogi, aga ma ei saa seda enne avalikuks teha, kui ma asjad korda sätitud saan ja KUI NEED PILDID JUBA ÜLES LÄHEVAD.

(unustasin mainida seda, et mu jalad on täiesti lõhki, sest ma olen kergete vaimsete probleemidega ja hoolimata sellest, et mul juba üheksandike lõpetamisel jalad valu pärast otsast ära kukkuma pidid, panin ma need samad kingad jalga ka eile ja, tõesti-tõesti, ka täna.)
(unustasin seda ka mainida, et ma olin ka kaheteistkümnendike lõpuvideos, mis on ülioluline, sest ma naersin seal nagu hobune)
(unustasin seda ka mainida, et avastasin viljandis, et täna lõpetas seal ka eleri, kellega me tegelikult nagu ei suhtle, aga me oleme sugulased. ükskord noortekas tuli väga juhuslikult sugulaste teema jutuks ja siis ma ütlesin, et me temaga oleme sugulased ja ta ise ei teadnudki seda. sama juhuslikult (no tegelikult mitte juhuslikult, eksole) oli ta täna seal, niiet sain talle ka õnne soovida. ja seal oli üks väike tüdruk ka, kes käis tookord raamatukogus, kui ma lastega lillepärgasid meisterdasin.)

tuluke

helistan.
mina: ''tsau, kas sa tuled homme siis?''
kaisa: ''ma ei tea.''
mina: ''okei. aaaga.. mis sa teed praegu?''
kaisa: ''rohin.''
mina: ''ooi, kui meeldiv. aga miks sa msnis pole siis?''
kaisa: ''sest ma rohin.''
mina: ''aaaaa..''

f f

but do you never wonder?
no?

ilusad ja head.

käisin täna lõpetamisel. kui ma rahvamaja uksest sisse astusin, küsis kaija mult esimese asjana: ''miks sa meie lõpetamisel nii ilus olla ei võinud?''
ootasime veidi aega toomast, aga kuna tal päris kaua aega läks ja aktus juba peale hakkas, läksime saali. istusime kaija ja kaisaga üpris ette, kust oli hea pildistada ja kõike muud teha. aktus oli päris nukker. juba lipu üleandmisega mõtlesin ma, et ma hakkan nutma ja tegelikult oli mul terve aktuse aja selline tunne nagu keegi surgiks ming mingi lusikaga seestpoolt (loe: hoidsin terve aja nuttu tagasi) ja vahepeal pidin jälle silmi kuivatama ja meiki kontrollima jne. kõnepidajaid oli päris palju ja asi läks pikalt, aga mind ei häirinud. kõige julmem oli minu jaoks see, kui torpan rääkima läks ja maarjale, keilile, taavile lilled andis. no ja siis sinna otsa muidugi taavi video, mille ta oli spetsiaalselt niimoodi teinud, et ma lahinal vesistaksin, eksole. päris nii hull asi polnud ja kui ma pärast taavile mainisin, et video oli ilus ja ma isegi nutsin, väitis ta, et ta jälgis mind ja et ma olen reetur. ühesõnaga ta ei uskunud mind, aga see pole oluline. ilus aktus oli. polnud nii ilusaid inimesi ka suisa eilsest saadik näinud (hoho).
kaunis oli muidugi ka see, kui ma ühe korra üksinda saalis plaksutasin ja kui me kaijaga enne video näitamist vetsu jooksime.
peale aktust viisin lilli aldarile, maarjale, kirsile, tiinale (hüüdis mulle: ''oi, anette, sina või?!'', kui ma talle õnne soovisin), alole (sai kuldmedali, jee), karinile (sai hõbemedali, jee), taavile (sai hõbemedali, jee), liisile ja keilile, tegime pilti ja rääkisime juttu ka. no ja siis.. tegime veel pilti ja veel ja eliisega ka.
millalgi läksime õue, tegime veel pilti ja siis läksime toomase ja kaijaga kaisa juurde. noh, kaisa oli ka ikka. vaatasime seal mingit kaisa-kaija viienda klassi filmi (mitte nende tehtud, vaid nende klassist tehtud) ja siis tuli issi mulle järgi, niiet nüüd ma olen kodus ja ei jõua piltide vaatamist ära oodata.

ühesõnaga oli ilus päev ja ilusad inimesed ja üldse oli pai. (sellest ei räägi, kuidas tegelikult nii pagana kurb on. päev oli hea!)

ice-age heat wave, can't complain.

kell on kolmveerand kümme ja ma olen ärkvel juba viimased pool tundi, jeejeejee. ei, asi pole selles, et ma oleksin õhtul kell üksteist tõepoolest magama läinud, vaid me käisime lottele hommikul laulmas, kuna tal on sünnipäev. magama sain umbes.. ma ei tea, mis kell. patside pähepunumise lõpetasin kell veerand neli ja peale seda läks vähemalt tund aega küll, et unne jääda. täitsa masendav, kuidas mul pole und isegi peale selliseid päevi.

hommikul käisin koolis. parandasin lehes paar asja ära, viskasin mälupulga ja õpilasesinduse võtme direktori kätte, kõndisin kiirelt koolist välja ja nüüd olen õnnelik, et sinna enne augustit enam minema ei pea. jee, õnn õnn õnn. samas ei tea ma, kuidas ma oma mälupulga tagasi saama peaksin, aga hetkel on mul suhteliselt savi ka.
kodus vahveldasin juukseid, aga see polnud väga edukas ettevõtmine, kuna mu juuksed veel EELMISE ÕHTU PESUST niisked olid. koristasin tuba ka, panin riidesse ja siis kohe tulidki külalised ka. õnnitlesime, sõime ja ma tormasin lõpetamisele.
avastasin ükspäev, et emme on mingid täiega ilusad mustad kingad ostnud. kellelegi teisele ei paista need niivõrd palju meeldivat kui mulle, a noh.. ma lärmasin imestusest mingi pool tundi, kui ma need tookord leidsin. isegi kaija pobises samal ajal vetsust, et ma võiksin oma imestust nüüd varjata. igatahes panin need eile jalga, aga need on mulle veits suured, niiet need logisesid ja pritsisid pori veel mõnusamalt palju, kui mingid muud jaaltsid seda teha oleksid võinud. päris julm oli, rahvamajja jõudes olin nagu mingi.. pori.. asi.
kaija ja kaisa see-eest olid niiii tohutult ilusad. aktusel istusin kadi ja gerttu vahel ja me pidime tegelikult tasa olema, sest gerttu kõrval filmis taavi, aga lõpuks tuli välja, et taavi polnud ainus, kes meid kuulis.
aktus oli kena. gerttu mainis, et a-klassi tunnistuste saamise ajal mängis taustaks ''turvamees'' ja hakkas seda kaasa laulma, mis oli oh so funny. b-klassi tunnistuste saamise ajal mängis ''let it be'', mis oli lihtsalt kena ja ma mõtlesin, et ma oleks ka tahtnud selle laulu saatel oma tunnistust saada. samas ma ei mäletagi, mis meil mängis seal, niiet see väga oluline vist pole.
kui näidati puu istutamise videot, suutsin ma mingil imekombel ikka enda margi täis teha. kaisa luges seal mingit luuletust kõikide ees ja kui tal see loetud oli, vaatas ta korraks ringi ja siis jooksis ülinaljakalt teiste sekka ja me kadiga hakkasime niiiii kõvasti naerma. kahjuks ei pidanud keegi teine saalis seda väga naljakaks, niiet me olime vist umbes ainsad, kes naersid ja pool saali keerasid oma pead järsku meie poole. see oli küll suhteliselt vastik hetk, kui aus olla, aga SEE OLI NII NALJAKAS KOHT. hiljem, kui toomast nägin, ütles ta mulle: ''keegi hakkas veits naerma vahepeal vist'' ja kaisa ütles õhtul msnis, et talle meenus see, kuidas ma video peale naersin. ma tõsiselt ei arvanud, et mu kuradi naer lavale ka kostub, aga olgu nii siis.
kui aktus oli läbi, andsin kaisale, kaijale lilled ja õnnitlused ja kalli ja jäin ootama, et ma nendega pilti teha saaksin. ma tahtsin, et taavi teeks, sest teine valik oleks kadi ja tema pilte ma tean ( inimesed jätab poolikult, et ta saaks tühja seina pildistada ;( ), aga kaisat, kaijat ja taavit samal ajal kokku saada oli üpris raske, seetõttu pidime päris kaua ootama. tegime taaviga vahepeal fõutoshuuti, mille keskel ta lambist mu seeliku üles tõstis ja mulle kerge vaimse trauma põhjustas, aga pole hullu. lõpuks sain kaija ja kaisa kätte, tegime õues pilti ja siis läksime koju. hakkasin jalgsi minema ja tundsin juba pori oma jalgade vastas, aga õnneks ei jõudnud ma rahvamajast kaugemale, kui taavi mulle kõrval seisma jäi ja mu küsimuse peale: ''viid mu koju või?'' peale ''ei, bordelli'' vastas ja seejärel mu koju tõi.
kodus oli ka päris lõbus. vanaema jõi parajasti veini, kui emme mingi nalja tegi ja vanaema hakkas niimoodi naerma, et purskas kogu veini mööda tuba laiali. siiamaani ajab sellele mõtlemine naerma, jaaaaaa.
tegime eurot, mis oli veits feil, sest kaamera oli katki ja digika aku sai tühjaks ja igasugused muud jamad + me ei osanud seekord väga teha, aga no meil endal oli naljakas vähemalt. ja siis öösel üritas riti minu toa põrandal magama jääda, aga me ei lasknud. liisu ja lotte olid ka minu toas ja hoolimata riti vihastest märkustest, keeldusime me tuld ära kustutamast. selle asemel hakkasin ma tänaseks riideid valima ja nemad kolmekesi avaldasid oma arvamust, mis oli üpris.. nojah. proovisin põhimõtteliselt terve riidekapi läbi ja ei suutnud absoluutselt otsustada. üpris raske oli ka, kui nad iga asja heaks kiitsid. no kammoon, nad arvasid, et oleks hea mõte, kui ma läheksin kaheteistkümnendike lõpetamisele musta liibuva minikleidiga! (MINA)
lõpuks valisin pluusi, mida ma vist kõige esimesena proovisin + valged püksid ja need samad kingad, kuigi need tegid mu jalad täiega valusaks ja ma kardan, et kui ma jalgsi rahvamajja koperdama pean, on valged püksid ka pärast porised. riti ütles, et ta pole ühtki nii otsustusvõimetut inimest näinud, kui mina. kell kaks läksid lotte ja liisu magama, ma näitasin ritile, mis mul igasugustest karpides on. kell pool kolm või midagi selle paiku jäi ta ka magama, ma läksin pessu, föönitasin juukseid, tegin patsid ja lõpuks sain magama ka. nägin üpris rõvedat unenägu ja nüüd olen rahul, et ma kell üks ehmatusega ei ärka (kui ma just juhuslikult magama tagasi ei lähe).

(aa, euro vahepeal tulid kaija, kaisa ja toomas mulle mälupulkasid tooma ja ma nägin üpris maeiteamis välja, mis oli sel päeval piinlikuselt arvatavasti teisel kohal asetsev hetk (ilmselgelt puuvideonaeruintsidendi järel.))

süüa saab vist, jeejee. saja vähe ja ole ilus päev igas mõttes.
niikuinii on.

ei ei ei ei ei ei also known as ajaleht vol 4

14:08 ma ärkasin viis minutit tagasi. KELL KAKS, ÜPGTOPOTFIOYIOIORHOIGFDKJFJÖIWKOLRJIOEIJÖDOGIJÖOFIOIJOHIJORPO

14:13 okei, ma printisin lehe välja ja kontrollisin üle nii hoolikalt, kui viie minuti jooksul on võimalik. leidisn ühe poolitamisvea, ühe kujundusvea (tekst on liiga laialt ühel real) ja pildi alla olin ma kogemata vale nime pannud, sest ma võtsin vahepeal uue pildi sinna ja allkirja jäi esialgse pildi autor. kusjuures ma nägin unes, et ma paningi sinna vale autori, mulle näidati autori tegelikku hullult koledat tööd ja kõik olid ülivihased.
olks, mul pole aega kirjutada, ma pean nüüd ülikiirelt koolis ära käima. kallis tuul, ole palun täna olematu, et ma ei peaks enda jalgu/tagumikku/pead nii väga retsima.

14:45 no tere mõistus. olen koolis ja alles nüüd mitte sellepärast, et ma niivõrd aeglane rattaga sõitja oleksin, vaid sellepärast, et ma tulin kooli, avastasin, et mul polnud õpilasesinduse võtit kaasas, läksin koju tagasi ja tulin uuesti kooli (vihm+vastutuul+prillid. ma vajan kojamehi). ilmselgelt küsisin valvurilt ka, kas õpetajate arvutitoa uks on lahti, kuigi MA PRINTISIN SELLE LEHE KODUS VÄLJA JUBA. ta ütles, et ei ole, aga et mida ma tahan sealt. ja siis saabus see õnnis hetk, mil mulle meenus, et mul on leht juba välja prinditud ja mul pole vajagi sinna ruumi, vaatasin ma talle suu lahti otsa, ütlesin: ''aaaaaaaaaaa.. mmmm.. ei midagi..'' ja kõndisin samal ajal eriti rahuliku sammuga õpilasesinduse toa poole. kooli valvuritädid arvavad minust vist päris hästi.

mmmmmmmmmm, kui vahvik on olla.
ps. kas see on võimalik, et esimesel leheküljel tõesti ühtki viga pole?

15:01 tänaseks kõik. nüüd pean koju koristama minema ja.. noh, vahveldama ja puha. ja alates tänasest ei tohi ma õhtul kauem kui üheteistkümneni arvutis olla, woot woot.

our technology has surpassed our humanity.

Lindsey: What are people like, on the inside?
Powder: Inside most people there's a feeling of being separate, separated from everything.
Linsey: And?
Powder: And they're not. They're part of absolutely everyone, and everything.

mingid saienssfikšion filmid pole üldse minu rida ja võiks arvata, et 14 aastat vana sedasorti film paneb mind siis meeleheitest pead raputama ja käega vastu otsaesist taguma, aga ei. film meeldis endiselt. mõni koht tekitas küll mõtte, et.. ''dude, wtf?'', aga üldiselt oli mu jaoks siiski meeldiv. võib-olla on see aeg või see, et ma seda nii kaua näha olen tahtnud või see, KUI FRIKING ILUS SEAN PATRICK FLANERY ON (jah, isegi albiinona, nomnomnomnomnomnom), aga mis vahet seal üldse on? hea.


homme PEAN vara ärkama. üleeile oli magamise õigustuseks see, et nädal on pikk, eile oli päev pikk, täna oli voodi niiiiiiiiiiiiiiiiiii pehme ja hea. homme ei ole nädal pikk, päev ammugi mitte ja ma mõtlen, et ehk peaks kindluse mõttes põrandal magama. täna hommikul helistas kaija mulle vist mitu korda, ma ei mäleta ühestki vestlusest sõnagi, aga seda tean, et ma magasin kauem, kui ma talle lubasin. aa, ja esimesel korral ütles ta vist mulle, et ma päeva maha ei magaks ja viimase kõne ajaks (oli vist viimane) olin ma oma äratuskella nii palju edasi lükanud, et kui kaija helistas, arvasin ma, et see oli ka äratuskell ja panin kõne kinni. keegi võiks mulle igal hommikul helistada, kõnede peale on nii hea ärgata, isegi kui ma neist hiljem midagi ei mäleta.

homme on kaisa ja kaija lõpetamine ja ma olen täiega närvis. haha, ma ei tea, miks. arvestades seda, et ma ei pea kaks tundi teiste nähes laval istuma ja tunnistuseni kõndima ja oma kohale tagasi kõndima ja kõnet pidama ja muid asju tegema, peaks mul üpris muretu päev olema. ja ma täiega kujutan juba üht asja ette, aga ma ei räägi sellest, no no ei no. lihtsalt huvitav vaadata, kas läheb nii ja siis homme kas peaga vastu seina joosta või noh.. mitte.
jaaaaaa, aa. pidin alustama tegelt sellest, et homme pean ärkama kell kümme vähemalt. ma pean juukseid vahveldama ja kooli minema. ..või vastupidi? no pean kooli minema, siis koju tulema. kui ma juukseid tahan vahveldada, peaksin ma kodus olema hiljemalt kell kolm. mis tähendab seda, et ma peaksin koolis olema KÕIGE HILJEM kell üks. KELL ÜKS OLED KOOLIS, ANETTE. kell kolm hakkan vahveldama, koristama, millalgi tulevad külalised ja millalgi lähen rahvamajja. vaatan, õnnitlen, tulen koju, söön, teen eurot ja olen rõõmus.

üks osa võiks tegelikult homses veel olla. ei ole, aga võõõõõõõõõõiks. võõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõiks. võivõivõi.


lõpetuseks sära siia sisutusse kräpihunnikusse.
Noh selline, kes kirjutab sisutut blogi ja näib üsna wannabe hipi (tegelt on arvatavasti maailma suurim nolifer) ja teeb endast ilmeselgelt liiiga palju pilti ja mängib üsnamasendavalt igavat tetrist palju ja teeb neid kuulsustegasarnanemis teste ja siis paneb orksi selle tsiki pildi, kellega ta sarnane oli (mis viitab taaskord wannabesusele) ja ooeh. Vist on veel asju :D
Imelik oled, Anette, imelik :D

the one that wins will be the one that hits the hardest

või?



mulle nii meeldib, et valvur mu koolimajja lukutaha pani (ei ma pole praegu koolis, meil on seal sees mingi lukujulla, millega seestpoolt ukse lahti saab). mulle meeldib ka, et väljas on nii märg, et ma ei saagi õue minna ja see meeldib ka, et ma nii unine olen ja et mul nii palju vingumismaterjali on.
aaaaaaaaa, ma pidin täna filmi vaatama ju. tegelikult tahaks rujat vaadata uuesti.
''roostevaba maailm, see on minu laul ju.''

ajaleht vol 3

13:38 once again magasin sisse.

14:08 geniaalsusi leidub endiselt.


14:34 kaija läks ära ja ma sain kaisa loo pandud, aga see näeb seal täiega kole välja. crap.

eeeeeeeeeeeeeeeeei! võtsin teise lehekülje ja mu igasugune lootus leht lähema.. poole tunni jooksul valmis saada, lendas vastu taevast.


oranž osa on vaja millegagi asendada (pole õrna aimu ka) ja tühi on.. noh, tühi (pole õrna aimu ka). ja mulle meenus praegu, et ma EI OTSINUDKI kodus ühtki kirjandit. haige mäluvärdjas ikka.

14:44 valvur käis siin. ütles, et ükspäev jäi aken ikkagi lahti ja ta vihjas mingi viis korda järjest, et ma võiksin nüüd ära minna. eks ma läheksingi, KUI MUL LEHTE MIDAGI PANNA OLEKS.

15:04 ma pean vist kodus käima.

15:46 ebareaalne. käisin kodus, otsisin arvutist mõnd kirjandit, aga ei leidnud. otsustasin, et lähen otsin oma toast + võtan aforismide raamatu kaasa. kas ma otsisin/võtsin? ega vist! tagasi koju, jess.

16:08 olen tagasi ja ÜLIVÄSINUD. päris viitsin mingit lehte teha noh. tegin fuajees mingist joonistusest pilti ja ma ei tea nüüd, kas ma sellele õige autori panen. õõ.

16:19 ma pean vist uuesti pildistama minema. käige kanale, ma suren ära ju. positiivne on see, et nüüd on see juba nii nõme, et see ajab mind masenduse asemel naerma. KAMMOON!

16:23 päris raske on liikuda, ma avastasin. mu jalad ja tagumik on täiega valusad kogu sellest edasi-tagas sõitmisest
+
:[Ats:[ says:
aaa ma nägin sind rattaga sõitmas
vahuri aknast

no mulle täiega meeldib, kui inimesed mind rattaga sõitmas näevad.

ka meeldib mulle, kui ma fuajees mingeid pilte pildistamas käin, keemiaõpetaja mööda kõnnib ja üllatunult: ''sa ikka veel pildistad koolis?'' küsib, mis jätab mulje nagu mul oleksid mingid probleemid, et kooliajal tundides ja vahetundides kõiki pildistan ja suvevaheaja tühja koolimaja klõpsides veedan.

16:30 haha, ma unustasin seitsmendike tööde pealkirja vaadata, niiet ma pean uuesti alla minema.

16:44 ma olen viimased kümme minutit üritanud üht pilti umbes kahe millimeetri võrra paremasse kohta liigutada, see ei lähe õigesti ja suhteliselt uni tekib seda tehes. tulin alles praegu selle peale, et ma ei saa lehte ju välja printida, kui õpetajate arvutitoa uks kinni on. äkki see printer prindiks ka mingit moodi normaalselt? ööö.. kuhu siit paber kadunud on?!
ja küssa: mis te arvate, kas direktor oleks väga kuri, kui ma paneksin lehte pildi ta meeleheitest, kui mihkel aaspere-haljala jooksu viimasel meetril temast mööda jooksis?

16:52 see on ju vabadus, hüperboloid, insener gaaaaaaaaaarini hüperboloid.
okei, ma tõesti peaksin rohkem lehega ja vähem muusika kuulamise/laulmise/blogimisega tegelema.

17:00 JÄLLE MINGI RÕVE KÄRBES. lähen kohukesekarbiga.

17:10 kui mu praegune mõte õnnestub, peaks mul hiljemalt kella poole kuueks leht valmis olema.

17:22 tubli, anette. nüüd on mul vaja minna ALLA ja PILDISTADA. ja siis vaja arvutisse laadida ja corelisse panna ja siis on vist valma.

17:42 ah? ongi valmis või? ongi või?! okei, ei ole.

18:00 okei, nüüd on valmis vist. päris kena oleks see välja printida ja üle kontrollida, AGA SIIN POLE PABERIT JU.

18:10 APPI, MIS VIHM. kuidas ma koju lähen? EGA VIST EI LÄHEGI KUI MA LEHTE VALMIS EI SAA.


.. appi, kui loll ma olen. ma pole pdf'ina salvestanud ja üritan printida hullult. täielik kana ikka.
prindin mingitele kasutatud paberitele. PALUN TULE NORMAALSELT VÄLJA. ..või siis ära tule üldse, jah.

appi, kui haige. ma pean kodus printima ja homme uuesti kooli tulema. party party party.

18:20 täiega hea on olla. pea ei valuta, ma ole üldse peaaegu viis tundi tühjas koolimajas passinud ja olen söönud kõvasti rohkem kui neli šokolaaditükikest. lähen nüüd vuran rõõmsalt oma läbimärja rattaga VASTUTUULT koju ja hakkan koristama, sest elu on lust ja lillepidu.

i should be hoping, but i can't stop thinking.

kell on pool kaks öösel ja väljas pole ikka veel pimedaks läinud. või noh.. siin pool maja vähemalt, teisel pool võib-olla on juba. ma ei pildistanud enne, sest mulle ei meeldi pimedas. tuleb liiga palju säriaja ja avaga jamada ja siis see on lõpuks lihtsalt väsitav. aga kuna mittepildistamine mulle tegevusetuse tagasi andis ja ma piisavalt normaalne inimene pole, et inimlikul ajal magama minna, lugesin ma oma blogi augustit. ma valisin selle aja sellepärast, et siis kustusid mul pildid ära. ma ei mäletanud täpselt, millal, ja olin suhteliselt üllatunud, kui avastasin, et ainult kaks päeva enne kooli. ma pole seda kordagi lugeda suutnud, sest noh.. see on suhteliselt vastik teema siiski. ma mõtlen, et.. ma reageerisingi selle peale põhimõtteliselt nii nagu keegi oleks surnud või nii, kuigi need olid ju pildid ainult. ja ma olin selle pärast nii kaua endast väljas ja ehitasin kogu seda draamat oma peas nii suureks, et isegi praegu, kui ma sellest piltide ja tekstide ja muude asjade värgist üle saanud olen, suurenes mu iiveldustunne augusti lõpupostitustele lähemale jõudes aina rohkem. aga jah. lugesin ära ja nüüd on loodetavasti veidi rahulikum jälle, sest viimasel ajal kummitab millegipärast.
sellega seoses palusin ma issil plaaditoorikuid osta. ta ostis kahekümneviiese paki, niiet ma peaksin nüüd lähiajal faile neile laadima, just in case, sest ma olen kartma hakkanud millegipärast.
ma olen vist jätnud mulje nagu ma loeksin pidevalt oma blogi, mis mulle endale natuke imelikuna tundub. aga kui ma nüüd tõele näkku vaatan (wtf väljend), siis viimastel päevadel ma lappan seda tõepoolest suhteliselt palju. proovin vist iseendaga veits rahu teha või ma ei tea ka. viimasel ajal olen üpris.. ee.. ma ei teagi, mis ja selles vist probleem ongi. üritasin isegi 2007 postitusi lugeda, aga selle ma jätsin pooleli, sest ma sain kerge trauma. ma kirjutasin. tol ajal. umbes. nii. no tere komad, tere mõistus! eks inimesed arenevad ka aja jooksul, eksole, ja uut blogi ma sellepärast teha ei viitsi, aga natuke paha oli lugeda küll. ja siis selle fotoblogi kohapealt mõtlesin ma ainult seda, et ma mõtlen liiga palju jälle. ma hakkasin mõtlema, kas ma peaksin tegema või ei ja mis pilte ma sinna paneksin ja üleüldse tegin sellest nii suure numbri enda jaoks jälle, kuigi tegelikult pole vahet ju. kui teen, siis ma lihtsalt panen sinna, mis mul panna on ja kui pole midagi toppida, siis kustutan ära. aaaaga ei. ja siis ma mõtlesin, et ma kardan, et ma muutun sellest sama sõltuvaks, kui sellest blogist siin. mul hakkab vastik, kui ma mõni päev kirjutada ei saa ja ma kujutan ette, et mu fotoblogi oleks enamvähem sama asi, mis see siin, ainultet mu päevakirjeldused piltidega. ma mõtlen lähipäevil midagi välja raudselt.
ja.. öö.. mingi mõte oli mul vist veel, aga ma ei mäleta enam.
otsisin juutuubist nii muuseas ja igaksjuhuks, ega keegi pole ''powderit'' üles laadinud ja ON! homme vaatan seda raudselt, ma pole seda vist mingi kuus või seitse aastat vaadanud ja kunagi mõjus see film mulle päris.. kuidagi + ma olen seda terve ülejäänud aja vaadata tahtnud + ma arvasin vahepeal, et seda filmi pole olemas + sean patrick flanery on räigelt ilus, aga noh.. kui ma viimati seda filmi vaatasin, ei olnud mul veel mingit friking ilastan-iga-ilusa-tüübi-peale-sündroomi, niiet ma ei oska ennustada, kas ta albiinona ka ilus on. eniveis, homme vaatan, homme vaatan.
ja homsest rääkides teen ma homme lehe ka valmis, kuigi ma ei tea, kuidas. ühe foto mõtlesin välja ja ma pean vist mingi oma kirjandi üles otsima. õõõ, ma ei taha oma kirjandeid toppida tegelt sinna, ma pole nendega enamasti juba päev peale kirjutamist absoluutselt rahul, aga hetkel pole vist midagi muud teha ka.
mingi asi on mind nüüd vist masendanud või kurvemaks teinud, sest enne oli mul päris hea tuju. võib-olla peaksin ma lihtsalt magama.
kurvaks teeb tegelikult see ka, et väljas on ilus taevas ja üliilus kuu, mille puhul ma nüüd tänu kellelegi tean, et see on vanakuu (see on oluline sellepärast, et alati kuusirpi vaadates meenub mulle nüüd täpselt see üks hetk) ja ma tahaksin niiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga välja. sellega seoses ei tea ma, mis värk mul selle õue ja välja ja friking ööga on. viimasel ajal nii kui väljas vähegi pimedamaks minema hakkab, tahan ma õue minna, istuda ja kellegagi juttu rääkida, aga kellegagi pole minna, noh! sucks.
ja mul hakkas praegu paha, kui ma seda postitust lugesin, aga ära ka ei kustuta, sest oleks vist aeg leppida faktiga, et ma olen kergelt värdo. *friiginaeratus*

täna oli mul vastupandamatu soov see pilt koolilehte panna:




i know you have a little life in you yet.
i know you have a lot of strength left.
i know you have a little life in you yet.
i know you have a lot of strength left.

everybody hates you when you're living off your rock 'n roll.

kaija käis siin. nalja sai ja kui seda juba varem juhtunud pole, võis talle meie perekonnast üpris veider mulje jääda. esiteks ajasin ma mingit musta värvi herilast kümme minutit taga ja kui me arvutisse tulime, vaatasid vastu pildid:




millalgi jõudis emme koju ja hüüdis midagi stiilis: ''tere tere kõik see pere'' või ''terekest terekest, löön ninast välja verekest'' nagu meil siin tavaliselt kombeks on. ma hüüdsin tere vastu ja lotte hüüdis tere ja issi hüüdis tere ja emme hüüdis uuesti tere ja siis lotte ja issi ja uuesti emme ja kõik lihtsalt karjusid teresid mitu minutit järjest. läksime kaijaga alla ja emme seletas, et meil on hästi palju süüa, aga iga asja kohta tuleb enne söömist küsida, kas seda võtta tuleb, sest lotte sünnipäevaks on pool kraami. andsin kaijale jäätist ja kokat ja kui ma hiljem endale jäätist võtma läksin, ütles emme, et ma peaksin kaijale ka andma ja kui ma ütlesin, et andsin juba, ütles ta: ''mis et ''enne võtsid, rohkem ei saa vä'' hohoho'' ja et küll on hea, et tema minu sõbranna pole. mina pihustasin oma toa bioparoxi täis ja joonistasin asju ja inimesi, mida/keda kaija joonistada käskis. sain teada, et hobustel polegi seljal lakka - vaat, kus lugu. hiljem, kui me kaijaga välja minema hakkasime, vaatasid emme ja lotte suures toas ''õiget valikut'' ja naersid täiega. järsku hüppas lotte lambist diivanilt püsti, jooksis üles korrusele ja kisendas: ''mu telefon!'', poolele trepile jõudes: ''oota, ei ole või?'' ja üles jõudes: ''ah, ei olegi.'' ütlesime kaijaga ''tsau'' ja hakkasime välja minema. emme: ''äääärge minge ära.''
jah, oleme alati normaalsed. no naerda saime igatahes palju ja käisime kaijaga poes, kus ta ostis krõpsu ja siis tuli ta ema talle järgi, niiet ma ronisin kuskil heina sees, üritades head pilti teha, mida ei juhtunud, ja tulin koju teise hooaja supermodelle vaatama. peale seda vaatasin uuesti rujat + sundisin lottet ka seda vaatama. appi, kuidas ma naersin jälle. nüüd lähen pildistan, sest mul lihtsalt pole elu.

ajaleht vol 2

14:11 ma magasin täiega sisse ja peaksin nüüd kiiremas korras peale hakkama, enne kui kell kümme õhtul on. tuleb vist põnev päev, arvestades seda, et mul terve põhilugu ära kustutada ja uuesti teha on vaja + üht lugu pole üldse ja mul pole õrna aimu ka, kust see võtta. JEE.

14:48 okei, sain põhiloo korda vist. õõõõ, ma ei viitsi!

14:55 esimene külg saab varsti valmis, kui ma välja mõtlen, mida ma kiitmiste kohale panen ja faktid otsin. ma ei julge teist poolt vaadatagi. aa ei. faaaakkkk. ma pean kaisa loo ka veel esiküljele panema. okei, false alarm, esiküljega läheb veel ropult aega. aga kui rääkida sellest, mis on oluline, siis üks ilgelt suur ja rõve porikärbes lendas tuppa ja ma ei julge siin olla. uks koliseb ka kogu aeg ja ma kardan, et keegi võib siia tulla. kui ma oleksin koristaja/õpetaja/valvur, peaksin ma küll imelikuks seda, kui mingi tsikk suvevaheajal mitu päeva järjest koolis istumas ja pink floydi kuulamas käiks + ma kardan, et me jätsime eile kaisaga akna lahti, niiet äkki mõni koristaja või valvetädi või kesiganes on mu peale kuri ka.

15:05 rohkem fakte EI OLE OLEMAS. hääled lähevad tugevamaks ja ma peaksin imelikuks ka seda, kui mingi tsikk suvevaheajal mitu päeva järjest koolis ''ei näe ma teisi'' kuulamas käiks.

15:15 fakte EI OLE ja siin on nii külm, aga ma ei saa akent õhupallide pärast kinni panna.

15:20 faktid on ja see kärbes on NIIIIIII SUUR JA RÕVE. üritasin temaga kohukesekarpi kasutades võidelda, aga ta on liiga kiire ka. läks kapi taha. JÄÄGI SINNA!

15:38 issand, kui loll ma ikka olen. ma oleksin pidanud kaisa loo kõigepealt ära panema. ma tegin terve lehekülje valmis ja nüüd mul pole enam midagi peale hakata. selles suhtes, et.. kaisa jutt jätab poolteist veergu tühjaks ja nüüd loogiliselt võttes lohistaksin ma selle veidi alla poole ja topiksin põhiloosse mingi pildi vms juurde, aga MUL ON JUBA TERVE LEHT VALMIS. faking fakk, mul pole õrna aimu ka, mida ma teen.

15:50 jap, endiselt ei tea, mis ma teen. EKS MA JÄTAN KAKS VEERGU TÜHJAKS LIHTSALT SIIS.

16:02 appi, kui vihane ma olen. mul pole midagi teha ka ju. kui pole lugusid, siis pole. ma lähen koju ja eks siis anname seekord pooliku lehe välja, juhhuu!

entroopia.

käisin enne rattaga sõitmas. noh, enne.. kell on kaks öösel, niiet mitte väga enne, aga siis kui ma ütlesin, et lähen. kuna ma iga kord veltsi poole enda maja juurest minevat teed pidi sõidan, läksin seekord teist kaudu ehk siis pidin meie tänavasse minevat teed pidi tagasi jõudma. valisin tagurpidi ringi sellepärast, et seda pidi on vähem tõuse ja üleüldse mis vahet seal on, kuidas pidi ma sõidan? igatahes olen ma jobu ehk siis tuul oli vastu, niiet mul jäi hing kinni, räige nohu tekkis, seljal hakkas külm ja sada muud häda, niiet ma mõtlesin, et ma pööran ümber ja sõidan tuldud teed tagasi, aga see tähendanuks seda, et ma oleksin uuesti pidanud bensukast mööda sõitma ja ma vihkan seda. seal on alati autod, nii haige on seal rattaga töllerdada.
hoolimata killer tuulest, oli ümbrus väga ilus. kõik oli roheline ja päike paistis ja ma sõitsin täpselt veltsist tulevate vihmapilvede ees, niiet taha vaadates oli taevas ka päris ilus. kahetsesin jälle, et mul kaamerat polnud ja plaanisin tegelikult kojujõudes uuele ringile minna. oleksin sõitnud õigetpidi ja puha, aga peale seda, kui mingi 500 m/s tuul mul pool tundi tatti näos laiali puhkus, olin ma suhteliselt väsinud, niiet ei viitsinud ja leppisin oma vaid üheksa sõidetud kilomeetriga. pealegi polnud emme, issi ja lotte veel kontserdile läinud, niiet ma oletasin, et nad hakkasid kohekohevarsti minema ja ma sain terve üksiolekuaja kodus olla. kunagi võib-olla ma jagan ära, miks üksinda kodusolek mulle nii oluline on ja siis ma kirjutan ka sellest, ausõna. igatahes olid nad riides (kontserdiriides, i mean. me ei käi kodus paljalt ringi), tegid mingeid nalju mu noliferluse kohta ja läksid minema. ma panin muusika mängima, käisin pesus ja kuna me kaisaga naersime karini piltide üle ja mind valdas rahuldamatu soov õel olla, tegin ma mingeid teda mõnitavaid pilte. hiljem oli mul endiselt igav, niiet tegin kaisat mõnitavaid pilte ka. ja hiljem oli mul veel igav, aga kõik tulid koju, niiet ma ei teinud midagi ja nüüd vahveldasin oma juuksed ära. mõnusalt kohevam on olla ja nüüd ma lähen vist magama, sest homme on taaskord ajalehepäev ja ma ei viitsi tegelikult üldse. see mõte tundub siis veel vastikum, kui ma tean, et meil lugusid veel puudu on ja kuskilt midagi võtta pole.


ma ootan hullult mingeid pimedaid ja soosusid öid, mil ma olen üksinda kodus ja saan kuskil õues lambist lebotada ja tähti vaadata, kuigi mul pole õrna aimu ka, kas mingi selline aeg kunagi tuleb või kas ma olen kunagi üksinda öösel kodus või kas ööd kavatsevad soojaks minna või kas ma julgen üldse keset ööd välja minna (see on tõenäoliselt kõige suurem probleem, hale pimedusekartja olen). igatahes lohutan ma ennast sellega, et juuli ja august on soojad ja eelmisel aastal kulus mul pool juunit kooli peale ja siis kuni juulini olin bulgaarias, niiet suve siin sain nautida alles juulis ja augustis ja kõik oli väga super. hetked, palun!
ja sa.

kel on laulud laulda.

leidsin kassetilt lambist ruja etenduse. hakkasin poole pealt vaatama ja lõpp polnud peale jäänud, sest kassett sai otsa, niiet päris kahju on, sest see on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii friking geniaalne asi. ülivaimukas ja noh.. lihtsalt geniaalne. vahepeal muutus korraks häirivaks see, et risto kübar mulle absoluutselt terve aja üht tüüpi meenutas, aga ta on täiega hotstuff, niiet see kompenseeris selle.
(lähen sõidan rattaga, loodetavasti jään ellu.)


mul on su ilu vaja,
mul on su elu vaja,
mul on su hinge vaja,
sinu ilu vaja,
sinu rahu vaja mul on.

ajaleht

13:02 appi, kui jobu ma olen. mul oli mingi täiega hea mõte, kuidas neid kirjandeid paigutada (seekord tuleb leht mingi friking teise kujundusega, sest meil pole seal sees need asjad, mis tavaliselt) ja MA EI MÄLETA SEDA. nüüd ma pean mingi.. ma ei tea, mida tegema nendega.

15:24 BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ

15:59 nonii, andsin alla ja tulin koju. põhilugu ei jooksnud üldse ilusti ja ajas mind räigelt närvi + meil oleks mingit kirjandit vaja, aga ainus, kellel neid jalaga segada on, on kadi ja tema omi me panna ei saa, sest vähemalt omaloomingu numbris võiks töid olla ka kelleltki väljaspool lehetoimetust, eriti veel kui ma niimoodi juba toimetajaveerus lubasin. helistasin paar korda taavile, et küsida, kas tal on, aga ta ei võtnud vastu ja lõpuks pani kõne kinni ka veel ehk siis ma ilmselt häirisin teda ja rohkem ei helistanud. käisime kaisaga poes, kus ma kõigepealt ukse külge kinni jäin, mis oli suht mark. ma ostsin šokolaadi ja kummikommi, kaisa valvas samal ajal ratast. nüüd ma hakkan sõpru vaatama ja sööma, sest mingi asi lõhnab hullult hästi ja mul on tunne, et see on see hea riis.
homme lähen uueesti ja ma ei viitsi tegelikult üldse, aga seekord ei läinud ma enne põhilugu üldse närvi, niiet areng on märgatav. ka leidsin üles viisi, kuidas saab teksti panna ümber piltide kindlalt jooksma (tavaliselt on see meil mingi õnneasi, kui me selle üles leiame ja sellega on alati kõige rohkem jamamist). ruumi on üle ja puudu ja ma ei tea. õõõõõ. aga tänaseks aitab.
sõpsud ja riis!

saiakesed

olen koolis ja suhteliselt rõve on. hommikul mul ei olnud küll mõtet, et nädal on pikk, aga see-eest korrutasin ma endale terve aeg ''päev on pikk, päev on pikk'' (mõttes, mitte kõva häälega, eksole). suhteliselt nõrk inimene olen vist, aga noh.. jõudsin siia, ilm on pask nagu ikka ja siin on eriti rõve olla. maas vedelevad mingid (tõenäoliselt kringlilt maha kukkunud) šokolaaditükid, laual on esimese juuni saiakesed, akna külge on riputatud õhupallid, mis teevad toa täiega umbseks, laual on mingi lahtine ja pooleldi ära söödud šokolaad, aknalaud on sassis, kõlarid tomused, siin haiseb ja kuradi liis oli arvuti ka käima jätnud. mis ta mõtles, et jätab arvuti käima, et kellelgi, kes esimesel septembril siia tuleb, lihtsam oleks või? ei saa ma aru, kust sellised asjad tulevad. aga põhimõtteliselt peaksin ma vist lehega nüüd peale hakkama, sest mida kauem ma seda edasi lükkan, seda kauem mul läheb aega ja see tuba/töö ei lähe aja möödudes sugugi meeldivamaks.

(arvuti taustapildiks on lennuk. väga random.)

ps. anette, sa JÄÄD täna rahulikuks ja ei hakka karjuma ja ei hakka laamendama ja ei loobi asju ega peksa klaviatuuri.

y w c

mu juuksed ei kuiva üldse.


lennon. twist in my sobriety. ütleb:
kadi ja kaisa ja kaija toomas ja kõik käisid täna kontserdil, ma olin ainus, keda polnud ;(
lennon. twist in my sobriety. ütleb:
sa peaksid midagi täiega lohutavat nüüd ütlema!
lennon. twist in my sobriety. ütleb:
ja mitte stiilis ''jänes püksis'' --.-
(~)Taavi. ütleb:
mis kontserdil?
lennon. twist in my sobriety. ütleb:
tätte
(~)Taavi. ütleb:
no tätte sucks

jeejee.

vahepeal on möödunud umbes pool tundi ja ma suren igavusse, sest mu juuksed lihtsalt ei kuiva. föönitasin neid enne pikalt ja nüüd olen mingi tund aega istunud, aga ei midagi. ma pean vist homse päeva vahvliteta üle elama, sest msnis pole enam ühtki inimest, ma ei viitsi siin istuda ja ma ei ärka hommikul üles ka. BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ.


matter will be damaged in direct proportion to its value.

olen olen positiivne. jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa.

right wing, left wing, chicken wing.

mulle jõudis praegu kohale, et kuupäev on juba VIISTEIST ja kell pool kaksteist ehk siis kohe varsti on kuupäev KUUSTEST ja 1/6 (loodetavasti arvutan ma ikka õigesti) on suvest juba läbi. mida ma teinud olen? maganud ja tetrist mänginud. täna tegelikult pole ja mul polnud see kuni praeguseni meeleski, mis on väike areng, aga siiski. ma loodan, et kui ma nüüd homsest ajalehega tegelema hakkan, leian ma piisavalt palju mõistust, et ka järgnevatel päevadel välja minna ehk siis MA EI MAGA OMA SUVE MAHA. ja homme ma LÄHEN AJALEHTE TEGEMA, mitte EI MÕTLE, ET NÄDAL ON PIKK. reedel on juba kaija-kaisa lõpetamine. kaisa kutsus õhtuks paartile, kuhu ma päris palju tahtsin minna, sest ta sünnipäev oli täiega tore, aga ma ei saa, sest lotte sünnipäeva peetakse samal päeval (mitte, et see tore poleks (issand, me teeme eurot ju)) ja niigi on juba nende lõpetamine nii hilja, et ma pean selleks lotsi sünnalt vahepeal ära minema. järgmisel päeval on lotte päris sünnipäev ja kaheteistkümnendike lõpetamine (ma ei oska siia nimeliselt kirjutada, sest ma pole siiamaani mõistnud, kellega ma olen piisavalt palju suhelnud, et nad mind imelikuks ei peaks, kui ma neile sõbralikult lillekesi viiksin (tegelikult ma arvan, et need, kes on huvi tundnud selle vastu, kas ma nende lõpetamisele lähen)) ja päev peale seda läheme perega viljandisse emme lõpetamisele, kus, nagu ma aru sain, peame me kõigepealt tund aega passima, siis on tund aega aktus ja siis peame veel tund aega passima, sest seal on enne mingi kõndimise proov ja peale seda.. ka mingi asi. no eniveis on mul nädalalõpp vähemalt sisustatud. homme õhtul läheb meil terve pere, välja arvatud mina, kontserdile, niiet ma saan umbes kaks tundi üksinda kodus olla. partytime.

PALUN ole homme hommikul piisavalt kaunis ilm, et ma ennast noaga pussitada ei tahaks ja siis kooli minemata ei jätaks ja rattaga sõita saaksin ja et ma hiljem ka rattaga sõitma minna saaksin ja inimestega suhelda saaksin ja ma nüüd loodan ka, et kui ma kohe pessu lähen, viitsin ma veel juuste kuivamise ära oodata ja siis neid vahveldada.

it's built on findin the easier ways through.

olen laisk ja loll. hommikul ärkasin kell üheksa ja uuesti kümme ja siis üksteist ja umbes kolmkümmend korda nende vahepeal. äratuskell laulis päris pikalt ja ma olin vahepeal juba täitsa ärkvel, aga mind ajas iiveldama mõte sellest, et ma pean dušialla koperdama ja siis minema õue, kus helide põhjal oli tohutu vihmasadu ja mingi väga räige tuul, mis tähendanuks seda, et ma oleksin pidanud jalgsi ka veel minema (tahtsin rattaga, et võtaks vähem aega). ühesõnaga otsustasin ma mingil ajal, et kool on lahti ka terve järgneva nädala, seega panin kõik äratused kinni ja magasin südamerahuga kella kaheni, mis oli tegelikult suhteliselt totter tegu, arvestades seda, et ma endale neli tundi pikema päeva saanud oleksin, kui ma oleksin üles tõusnud kohe, kui mul tegelikult uni juba läinud oli. aga noh.. ei põe. nüüd on mul taltsutamatu soov kiirnuudleid juustuga praadida ja sõpru vaadata. loodetavasti on meil mingit kokat või mõmmit või midagi (olen tegelt suhteliselt kindel, et ei ole) ja mitte midagi süüa, et mul oleks põhjust praadima hakata.

you've got the harder part, you've got the kinder heart.

käisin õues, olen täiega tubli ja mul on elu ja kõik muu selline.
käisime aldariga poes ja läksime rahvamaja taha, kus olid taavi, kirsi, siim ja maigi, kes polnud just kõige kainemas olekus. maigi tantsis, taavi tegi lõket, kirsi veeretas ennast maas (mängisid pudeliga mingit mängu) ja siim õppis inglise keelt. ta palus mult hommikul, et ma talle õpetaksin ja ma vist esimest korda ütlesin ära. ma poleks muidu suutnud, aga ta tahtis ajavorme ja mul pole mõtet neid õpetada, sest see on lihtsalt tuupimise asi (tema jaoks, i mean). see-eest skännisin talle ajavormide lehe ja seletasin, kuidas ta õppima peab. nüüd, rahvamaja juures, küsis ta mult, et mille jaoks ajamääruseid vaja on (ehk siis see, mille järgi ta vaatab, mis ajavormi ta kasutama peab), niiet.. nojah. aga ta ütles, et tingimuslausete töös, mida ma talle seletasin, oli tal kuueteistkümnes lauses kolm viga olnud, niiet midagi vist läks kohale ka (samas, alguses, kui ma küsisin, kuidas tal tingimuslausete töö läks, küsis ta mult: ''misasjad need on?''). igatahes tegelesid nemad neljakesi joomisega, me aldariga joonistasime müürile ja loopisime kivikesi. ma joonistasin maja, auto, väsinud inimese, aldari, kana ja midagi kindlasti veel, aldar joonistas laeva ja tulnuka. kolmveerand üheteistkümne paiku otsustas ta (aldar noh), et ta läheb koju ja kuna suhteliselt külm oli, mu kaamera aku oli tühi ja vihma pidi ka sadama hakkama, tulin ma ka ära.
nüüd oleks vist aeg magama minna, aga ma olen suhteliselt kindel, et ma ei jää ja niisama paar tundi voodis keerutada ka ei viitsi.
loen aforismide raamatukest siis. teist raamatut peaks ka tegelt lugema.

You cannot help people permanently by doing for them, what they could and should do for themselves.

–Abraham Lincoln

oh really?!

mul elu

suisa kaunis. (no sorri, aga see on mu esimene välgupilt, küll ma arenen. kunagi saab minust kindlasti suurepärane välgufotograaf.)

õues on täiega ilus ilm ja mul pole seal mitte kanagi teha. emme käib umbes iga kolme minuti järel mind tuulepealset maad vaatama kutsumas ja lotte umbes iga viie minuti järel näitamas, et ta on selgeks õppinud keele torru panemise.

emme: ''tahad, ma panen kõvemaks, siis sa kuuled seda vähemalt?''
mina: ''ei taha, mind ei huvita see!''
emme: *keerab volüümi kõvemaks* ''kas nüüd on parem?''

..jah, nüüd on parem.



ja see (hoopis teine teema) on lausa maailma parim, kill me plz.

tudun

sellest unustasin rääkida, mida ma täna öösel unes nägin.
kõigepealt nägin ma, et ma seisin haljala poe juures. seal oli mingi suur suur gäng tüüpe, kes mängisid palli. nad viskasid palli kogemata mingi auto vastu ja auto külgpeegel kukkus otsast ära. mees, kelle auto see oli, jooksis poest välja oma auto juurde, haaras mahakukkunud peegli ja viskas selle pallimängijate sekka. ma hakkasin kisendama ja röökima, et ta on debiilik ja et nii ei käituta, sest see pallivärk oli õnnetus. mees sõitis minema ja ma järgnesin talle kuskile imelikku kohta. kui ma kohale jõudsin ja mees autost välja tuli, andsin ma talle täiega peksa. lihtsalt kolkisin läbi, noh.
veidi aega hiljem läksin ma kuskile laagrisse. seal oli meie kooli inimesi ja mingeid muid inimesi ka. ma ei tea, mille järgi meid tubadesse jaotati, aga kõik toad olid imelikud ja üldse mitte nagu toad. meie ruum oli selline.. nagu mingi ujula riietusruum. seal oli suhteliselt palju ruumi, see nägi kena välja ka ja igaühe personaalne ala nägi välja nagu ujulates need peenikesed kapid, kuigi tegelikult kui uksest sisse minna, olid need palju suuremad. igatahes tuli keegi mulle mingi asja peale kaebama ja ma marssisin suhteliselt ülbelt mingi teise grupi ruumi. seal oli kõik litrite ja karraga kaunistatud, üldruum oli üliväike ja igaühe personaalne ala oli poe riietuskabiin, mida oli umbes viis ja mis jooksid kõik kõrvuti mingis kõveras reas. selles ruumis ööbisid meie kooli tsikid, kelle nimesid ma vist öelda ei taha, aga ''miniseelik'' ja ''carwash'' peaks üpris informatiivsed olema (kelle jaoks pole, neile ei loe ka nimed midagi, niiet vahet pole). no igatahes olid nad kellelegi midagi halvasti teinud, ma läksin nende väiksesse maitsetult kaunistatud ruumi, karjusin nende peale ja andsin neile peksa. ja lõpuks tuli mulle koridori peal mingi poiss vastu, kellele ma ka kallale läksin, aga see oli juba mingi professionaalne kaklus, sest selle puhul võeti aega.
ma kardan, et minus on liiga palju alla surutud ja välja elamata viha.

pretty people nervous people.

läksin eile kell üks öösel magama ja lihtsalt vahtisin kolm tundi pimedat tuba. alguses lugesin veidi raamatut, aga peale seda kui ma riti telefonilt kõne sain ja mõistsin, et ma homme nagu laip olen, mõtlesin magama jääda. selleks ajaks oli kell pool kaks umbes. proovisin muusikaga ja muusikata, aga ma lihtsalt ei jäänud magama. vahtisin üle kahe tunni lennonit ja seda, kuidas väljas valgemaks läks. ma oleksin rahul, kui ma oleks mingeid edasiviivaid ja väärt mõtteid sel ajal mõelnud, aga neid polnud vist ühtki või olid need lihtsalt liiga tähtsusetud, et meelde jätta. ainult selle peale tulin, et ma unustan pidevalt kirjutada asjadest, mille toimumise hetkel ma mõtlen, et peaks kirjutama, aga mis tegelikult ei oma mingit tähtsust. ma tegin endale märkmeid, et meelest ei läheks, aga need pole väga täpsed. nähtavasti olen ma tahtnud kirjutada teemal ''KR'', aga mul pole õrna aimu ka, mida see tähendab. ma olen üpris kindel, et sellel on mingi seos raamatuga ''kuristik rukkis'', aga ma ei tea, ei mäleta. ka olen ma endale kirja pannud, et ma pean täna dušiall käima. appi, kui imelik ma õhtuti/öösiti olen.
üleeile öösel, kui ma magama jääma hakkasin, kustutasin öölambi ära ja järsku tundsin või kuulsin, et midagi koliseb mul särgi all. ehmatasin korraks ja tõmbasin rinnahoidja seest kaks jäätisepulka välja.

vaatasin täna grindi ja rohkem infot mul vist jagada polegi. eesti keele õpetajalt sain meili ka, mis meenutas mulle, et ma pean täna toimetajaveeru valmis kirjutama ja homme kooli minema, mis omakorda suhteliselt sakib.


kuupäevad tulevad ja mul on kiirelt midagi midagi seda vaja, enne kui ma täitsa lolliks lähen.

päeva laul ka:

jämedaimgi puu sünnib imepeenest, kõrgeimgi torn hakkab kerkima maapinnalt, tuhat miili teed algab jalatalla alt.

mul on nii rahulik olla ja ma mõtlesin, et ma peaksin fotoblogi tegema.
(ja teiste blogide lappamine teeb rahulikuks. kisub veidi mingisse teise reaalsusesse, koputab endale natukene mõistust pähe ja tekitab üleüldiselt mingit.. rahu. ma olen nii rahulik praegu, et ei suuda ära imestada. mitte selles mõttes rahulik, et uimane ja unine vaid selles mõttes, et mul on hea olla. rahul siis võib-olla. inimesi on nii palju ja mul pole üldse halvasti.)

so dont drink the water, dont you breathe the air.

mul pole lihtsalt mitte midagi enam öelda ega kirjutada. ajataju on ka veits sassis, aga õnneks pole ma ainus. kui aldar üheteistkümnendal maalt tuli, arvas ta, et on üheksas ja ma seletasin üpris kindlalt, et tegelikult on siiski kaheteistkümnes. oh well. ma lihtsalt ei mäleta asju, mida ma päeva jooksul teinud olen ja see ajabki asjad sassi. tänasel päeval ma ei teinud üpris tõenäoliselt mitte kõige vähematki ja suhteliselt vastik tunnistada, aga ärkvel olen ma olnud viis tundi + nüüd umbes poolteist tundi peale õhtuuinakut(?). hakkasin enne grindi vaatama, sest mul on viimased paar päeva või nädalat või midaiganes isu selle või ''in the land of women'' järgi ja kuna ma teist alles vaatasin, otsustasin grindi kasuks. jõudsin kolm osa vaadata, kui äike tuli ja naabrid neti välja tõmbasid. olin hetkeks vihane, aga siis avastasin, et ilmselt oleks tark tegu ka ise arvuti kinni panna. seda ma tegingi, üritasin veidi aega äikest pildistada ja kui ma olin ülivägevat välku näinud, mis kuidagi kaunilt.. ära hajus (vms) ja peale seda veidi aega krõbises ja pauku tegi, tõmbasin ma välja teleka (ehk siis ei saanud vaadata ka biitleid), äratuskella ja laualambi (ehk siis ei saanud ka lugeda) ja jäin magama. nägin vastikuid unenägusid ja kella üheksa paiku tundsin, et ma pean siiski vahepeal üles tõusma, sest ma olin suhteliselt puhanud, mis tähendab seda, et ma istuksin kell neli hommikul voodis ja mõtleksin ''mida teha, mida teha?''. samas.. kes mind teab, äkki oleksin maganud ka. lähen vaatan vist mingi osa sõpru ja magan edasi.
(okei, nüüd läheb nett ära ja ma ei saa seda postitada. super super.)

tänase päevaga olen õppinud/märganud/selgeks saanud:
* kaija otsib poissi
* kui ma laupäevaõhtul msnis kaijale poissi leida üritan, tuleb ainus pakkumine kaisalt
* mu spämmimisoskus (loe: julgus) pole sama, mis vanasti, kui me ritiga pidevalt teineteisele poissi otsisime
* kaija tahab vist ühe kindla persooniga käima hakata, kuigi ta seda veel (lähiajal) otse välja pole öelnud
* paksu naist tahab keegi oma tallu ikka
* ma kardan, et minust saab kunagi paparatso
* poissi on vaja selleks, et kedagi pildistada
* mul on prioriteedid paigas ja mõistus korras
* ma ei räägi kaisale kunagi midagi
* kaisal hakkab krõpsudest paha
* ma ei loe kaisa blogi piisavalt hoolikalt
* kui äike tuleb, hakkab kaisa film aeglasemalt tõmbama
* kui äike tuleb, tõmbavad mu naabrid neti välja
* kaisa paneb lõpetamisel tukla suurelt üles
* ma panen kaisa-kaija lõpetamisel tupla suurelt pähe
* kaisa mängib ka tetrist
* kaisal on rolling stonesi vinüül
* kui redist, tilli ja peeti enam istutada ei saa, tuleb poiss leida
* minu pilti on liiga raske kotile tikkida
* siga on lihtne kotile tikkida
* ma tantsin kunagi robbie williamsiga kontserdilaval
* ma olen täna kaija, kaisa ja kadiga poisist rääkinud, wtf
* kui palju ''poiss'' öelda või kirjutada, muutub see sõna imelikuks
* välku on raske pildile saada

kui kedagi mu pildiilmutamisseiklused vähegi huvitama peaksid, siis mainiksin ära, et emme viis eile mingi osa pilte ilmutusse. täpsemalt 15 kausta sünnipäevade pilte ja 327 minu pilti. noh.. mitte minust pilti vaid minu piltide kausta, sest mul on need päris ammu juba valitud. issi oli suhteliselt šokis kui ta kuulis, et neid nii palju on, kuigi ma olen seda neile mingi viis kuud rääkinud. no vähemalt saavad need nüüd ilmutatud. nõme on see, et pilte oli olnud midagi viiesajaseitsmekümnega, kui emme need mälupulgaga ilmutus..kohta viis, aga mina panin enda teada sinna 603.
noh.. õnneks on veel vaid 70 kausta pilte sorteerida. *meeleheitelõust*


täiega tahaks hetki. viimased poolteist aastat on mind.. öö.. ära hellitanud? igasuguseid asju on igatseda ja uuesti tahta. TULGE.

maniakaal-depressiivsus

• Feeling unusually “high” and optimistic OR extremely irritable
• Unrealistic, grandiose beliefs about one’s abilities or powers
• Sleeping very little, but feeling extremely energetic
• Talking so rapidly that others can’t keep up
• Racing thoughts; jumping quickly from one idea to the next
• Highly distractible, unable to concentrate
• Impaired judgment and impulsiveness
• Acting recklessly without thinking about the consequences
• Delusions and hallucinations (in severe cases)

the match of the century: absence versus thin air.

kaija pidi täna haljalasse tulema, aga kui ma ärgates ilma nägin ja tundsin, kui uimane kana ma olen, ajasin ma talle veidi aega mingit ''õöö, ma ei tea, kas täna on hea'' juttu, aga oli täiega. ma sättisin ennast just telekat vaatama ja tegin friikaid kalapulkadega, kui uksekell helises. tegin ukse lahti ja oligi kaija. ta tuli mingi tund aega varem, kui pidi ja ma olin kergelt šokis, sest mu outfit oli suisa jalustrabav (dressipüksid ja mingi ülisuur kollane eest kinninööbitav kraega pluus (mis, nagu ma täna avastasin, paistab läbi ka veel)). hakkasin ringiratast mööda tuba jooksma, lõpuks vahetasin riided ära, sõime krõpsu ja kaija jõi teed. vaatasime arvutis pilte ja passisime niisama kuni (pool seitse vist) välja läksime. käisime kõigepealt noortekas ja sealt läksime kaisa, kadi, kaija ja maigiga jalkat vaatama. täna mängiti staadionil ja ma ei pööranud mängule kõige vähimatki tähelepanu (kui välja arvata need minut aega, mil me hullud reporterid olime ja mängu kisendades kommenteerisime), aga vähemalt sai nalja. nähtavasti suudan ma kõikuda vaid äärmusest äärmusesse - see tähendab, et kui ma üleeile (oli vist?) vaevalt rääkidagi suutsin, siis täna plädisesin terve aja ja käitusin üleüldse piisavalt imelikult, et mind.. noh.. imelikuks pidada. alguses ei pannud ma seda eriti tähelegi ja lõpuks oli mul juba liiga naljakas ja suhteliselt savi sellest, mis mulje teistele jääb, kui ma neile mingite häälitsuste ja nägudega järele jooksen ja neil aia nurgas seista käsin. kaisa ütles mulle täna üle pika aja, et ta kardab mind, ju siis läks veits liiale, aga pole viga. õnneks olid ka kõik teised parajalt imelikud. kaija silitas inimesi ja ''tegi neile sooja'', kadi käperdas võõraid poisse ja põgenes kaisaga ja kaisa.. no tema oli suhteliselt rahulik, sest ta oli haige ja suurem osa ajast kulus tal nuuskamisele. kui me kaijat bussi peale saatma läksime, olime ka lõpuks kõhud kõveras. meie ees kõndisid mingid kolm tsikki ja kuna ma olin enne maininud, et indra on haljalas ja kadi üht neist tüdrukutest indra emaga poes näinud oli, hakkas ta hüüdma: ''innnuuuu, innnnnuuuu, indraaaa, innnuuuu, kus dinnu on?!''. tee lõpuks jõudis kohale ka, et see polnud tegelikult indra. ja ei, me kaisaga ei laulnud kaijale ''kes elab metsa sees, kes elab paksu metsa sees'' kui ta bussile läks ja terve buss meid vahtis. ja me ei karjunud ''taliiiis, taliiiis, tali tuleb!'' kui ta ''põlluka känkiga'' ringi sõitis ja kaija ei vehkinud taavi auto poole vihmavarjuga ja ei karjunud ''JA KES TULEB?! JA KAS ON TAAVI?! VÕI EI OLE TAAVI?! VÕI ON TAAVI?!'' kui taavi parajasti mööda sõitis ja tal aken lahti oli + ma ei korranud seda sama tegevust, kui taavi staadionist mööda kõndis. otsisime pärast kaisa ja kadiga õnne ka, sest ma tahtsin üht asja teha. saime kaksteist tükki, aga mul polegi nendega vist midagi peale hakata, sest mul pole nende säilitamiseks ühtki head nippi. kui keegi teab, kuidas saab sireliõisi umbes kümme päeva värskena hoida, siis võite jagada.

oeh, ma nüüd loodan, et mul homme piisavalt igav pole, et ma istuma ei pea, sest siis tulevad kõik need kahetsusevärgid ja tänast arvestades oleks mul homme vist suhteliselt paljut kätt otsaette lüües meenutada. ma mõtlen just sellele, mida ma viimsael ajal tunnen. tavaliselt oleks mul suhteliselt savi, kui ma päev otsa jooksnud ja mingite erinevate nägudega ''ma olen su isa'' karjunud oleksin. aga jah, ei tea. mis mul üldse viga on? mul peaks paha olema siis, kui mul on paha. sellisteks asjadest ei valmistata ennast ette!


ja ma mõtlen, et.. kõik läheb hästi või võiks kohe varakult ära feilida ja ma kõnniksin kuskile edasi. niigi on liiga segane olla.

he said you're really an ugly girl
but i like the way you play
and i died
but i thanked him
can you believe that

1333

tere tere tere, ma mõtlesin, et ma peaksin midagi kirjutama ja siis mõtlesin, et ma alles ärkasin, niiet mul pole midagi kirjutada ja nüüd ma kirjutan ikkagi, kuigi ma tean, et mul midagi öelda pole.
ma olen üksinda kodus, mul on peas mingi sassis lokipahmakas, õues sajab vihma, mu nina kukub kohe valu pärast otsast ära ja mul pole tuju üldse halb.
mul on vist vaja dušši ja mingit.. ee.. NÄOKREEMI. ja siis ma hakkan vist koduvideosid vaatama, jah jah jah.


(see hea tuju asi polnud mingi iroonia muide)

work a little harder, work another way.

kell on kolmveerand kaksteist, ma ei kujuta ette ka, kaua see kast mul lahtisena seisnud on. käisin täna korraks väljas. tahtsin taavilt mälupulksi saada, aga ta oli kuskil maeiteakus, niiet otsustasin poes käia. tee peal tuli vastu liis, kellega me juttu rääkima jäime. ivar ja laur sõitsid ka sinna, kõik olid õnnelikud, et mataeksami läbi said, ma olen ka nende pärast õnnelik. kaisa ja kaija pärast ka. nad rääkisid igasugust eksamijuttu, kuna neil hetkel eksamitulemused tulevad ja ma lihtsalt seisin, kuulasin ja naersin. millalgi sõitsid nad ära ja tulid kirsi ja tiina, kes ka liisiga eksamitulemustest rääkisid. ma endiselt seisin, kuulasin ja naersin, lõpuks läksin poodi ka ja ostsin paki nätsu. kuna taavi polnud endiselt ühendust võtnud ja tiina, kirsi ja liis mu silmapiirile jäid, läksin uuesti nende juurde. nad rääkisid midagi selle kohta, kuidas ma šašlõkk ja spagetid ja igasugused muud asjad olen ja ma.. noh, seisin, kuulasin ja naersin (ma olen igasuguse suhtlemisvõime täielikult kaotanud). lõpuks sain taavilt mälupulga ka kätte ja ma tegelikult lootsin, et ma saan temaga tsillida või midagi, aga ta läks hoopis eismale. ma kõndisin uuesti poodi ja ostsin veel paki nätsu. nägin aldarit ka, niiet istusime ja rääkisime temaga juttu kuni ta otsustas, et tal on süüa vaja. ma tulin koju ja hakkasin istuma. ma midagi muud ei teegi ja täna kurtsin ka, kuidas tavaliselt mul on vähemalt midagi oodata, mis elu põnevamaks muutma peaks, aga seekord pole kuskil kaugel tulekul isegi midagi sellist. tantsupeole ei saa, laulupidu on ainult mingi kaks või kolm päeva, välismaale ei lähe, tööle ei lähe. täiega rõve, praegu olen ma küll sellises seisus, et ma läheksin väga hea meelega sinna maasikatööle, oleks vähemalt midagigi teha, ma ei sureks iga päev igavusse, ärkaksin piisavalt vara, et mind inimeseks pidada võiks, saaksin mõtlemisaega ja lõpuks raha ka. kahjuks oli maasikaonu öelnud, et ainult kaks kohta on veel vabad ja kui sinna tahab keegi, kes saab kohe õigel ajal sellega peale hakata (laulupidu jääb samale ajale), siis ta võtab nemad. no niikuinii tahtsid kaija ja kaisa enne, niiet ma ei saaks juba sellepärast. ma ei tea, miks ma sellest siis üldse nii pikalt häman siin, kui ma sinna niikuinii ei lähe. õõõõõõ.
kui ma kooliajal suvest unistasin, ei arvanud ma, et igavus mind nii ära väsitab. või noh.. ma pole väsinud, aga täiega mõttetu tunne on. tunne, et ma peaksin midagi tegema, aga samas ma olen ka piisavalt mõttetu, et mitte midagi viitsida.

ANETTE, KEEGI EI TEE SU ELU SINU EEST PÕNEVAMAKS. ehk siis ma pean midagi täiega geniaalset välja mõtlema, enne kui ma viimsegi aruraasukese kaotan. ja see tegevus EI OLE TETRIS.

.. aga tetrisega seoses olen ma juba päris paljusid nakatanud ja ise teen läbi vist mingit taandarengut. tänase päeva rekord on 99 rida, wtf?
see-eest üks teine päev..


mõnikord tahaks siia mõne anekdoodi kirjutada, et ma nii kuri ja kibestunud ja õnnetu ei tunduks, aga ma isegi ei tea ühtegi, hahahahahahhaoogogogogohohohoh.

saatsin täna eestikeeleõpetajale kirja (meili, mitte ümbrikuga), et ma hakkan lehte järgmisel nädalal kokku panema, mis vabastab mu selle nädala suuremast paanikast, kui välja arvata see, et mul oleks vaja toimetajaveerg valmis kirjutada, aga sellest pole mul mõtet üldse rääkidagi praegu ja iseendale valetada teemal ''homme kirjutan'' on ka suhteliselt mõttetu, sest mingi kuu oma (aprill või mai või misiganes) kirjutasin ma vist viis nädalat järjest ''homme''. oleksin ikka pidanud eelmisel kuul valmis kirjutama, kui mul mõtted olemas olid, nüüd ei mäleta enam mõhkugi, aga noh.. see on täitsa viimane, väga raske olla ei tohiks.


ma loodan, et sa saad kunagi aru, kui totralt selline asi kõlab.

these precious things
let them bleed
let them wash away
these precious things
let them break
their hold over me

(tegelikult on elu parajalt ilus)

and no-one knows the wheres or whys.

kui hommikul oligi midagi ilusat, magasin mina selle igatahes maha. mul oli äratus pandud kella neljaks ja mingil seletamatul põhjusel näitas kell mu ärkamise ajal 04:59. tuigerdasin akna juurde, kõik oli valge ja paksult udu täis. mitte mingit lahedat taevast ega midagi polnud. mu ainus lohutus oli see, et see kõik nägi välja selline, et ilusat taevast polnud ka kell neli ega veerand viis ega hakanud tulema ka kell kuus või kaheksa või üksteist. läksin tagasi magama ja ärkasin veidi enne kahtteist. nüüd olen üleval, kuigi kellaaeg on selline, et tavaliselt ma veel magaksin ja mul pole absoluutselt kõige vähimatki teha. paha hakkab kohe. väljas pole nii vara millegagi tegeleda, tuul on ka mingi kana, niiet rattaga oleks vastik sõita, telekast pole midagi vaadata, lugeda ma natuke aega ei saa, sest ma avastasin, et see masendab mind üle mõistuse palju ja ainus mõte, mis mulle vähegi meeldivana tundub, on minna magama, AGA SEE ON EBANORMAALNE, ANETTE.
ma loen mingit aforismide raamatut ja seal on elu seda ja elu toda ja surm ja suremine ja blablabla ja ma ei suuda enam. eile õhtul tundsin üle pika aja, kuidas ma ei julgenud magama jääda, sest ma kartsin, et inimesed surevad ära.
üleüldiselt olen ma ka liiga palju surmale mõtlema hakanud. mitte sellele, et ma kardan, kui keegi ära sureb vms, vaid üleüldiselt. kahetesema olen ka liiga palju hakanud. tavaliselt ei kahetse ma väga asju, kui ma just midagi eriti häbiväärset üle pole elanud (näiteks olukord, kus ma kaks kuud peale kõnevõistlust oma pead ikka veel läbi seina lüüa tahtsin), aga nüüd tuleb lihtsalt sada mingit nõmedat hetke pähe ja ma mõtlen, et.. mida kuradit ma teen?! kõrvalt võiks vist olla päris huvitav jälgida mu paigalistumist ja muutuvaid valulikke grimasse, mis iga meenutusega muutuvad ja minust kergelt lollaka mulje jätavad.
üleüldse on nii.. õõõ. ma ise elan oma peas (ju?) ja hetkel on küll selline tunne nagu ma oleksin kodust ära. võtke kirves ja haamer, seiske keset mingit tuba ja hakake lihtsalt laamendama. lõhkuge kõik asjad ära, loopige laiali, sülitage lakke, kiskuge tapeet seintelt maha, lööge seintesse augud ja sodige mingi kräpiga üle, riputage aluspesu aknast välja, kallake vett põrandale, pekske aknaklaasid sodiks ja siis kujutage ette, et see tuba on kellegi pea. minu pea noh, vastik.
kõik muutuvad ja inimesed PEAVADKI MÕTLEMA, aga hetkel on küll midagi väga korrast ära jaaaaaaaaaaaaaa ma ei tea, mis.

echoes

and no-one calls us to move on
and no-one forces down our eyes
and no-one speaks and no-one tries
and no-one flies around the sun.

and no-one sings me lullabies
and no-one makes me close my eyes
and so i throw the windows wide
and call to you across the sky.

ole palun ilus hommik, ole palun ilus homne.

the years go fast and the days go so slow.

ma ei tea, miks ma viimasel ajal pean toredaks tegevuseks inimeste igatsemist või asjade pärast muretsemist. näiteks lugesin ma kaija ja kaisa eksamipaanikat jälgides enda eksamiaegseid postitusi (ma ütlen nii igakord, aga tegelikult loen alati ainult mingi ühe postituse) ja sattusin sellise asja otsa.


päris tore oleks, kui mul oleks praegu ka midagi sellist, mille pärast nii endast välja minna. hetkel ma lihtsalt istun päevad läbi ja ei tunne mingeid emotsioone ühegi teema suhtes, kui välja arvata see, et ma omaette mingite vanade naljade üle naeran. kergelt imelik hakkab juba ja ainus asi, mis mind veel julgena hoiab on jake gyllenhaali tarkuseterakene: ''crazy people don't sit around wondering if they're nuts.'' praegu on küll selline aeg muidu, mil ma ennast hulluks pidada võiksin.

kuna vihma sadas terve päev ja mul mitte kõige vähimatki teha polnud, mõtlesin ma ralfi blogist kõik ankeedid järjest läbi teha. jõudsin neli teha ja siis väsisin ära.

(tuleb vastata ühe bändi laulupealkirjadega. ma valisin.. tututumm.. pink floydi.)

1. Oled mees -või naissoost?
dirty woman (okei, see pole tegelikult selle laulu pealkiri, aga see oli mul wmp'is vale pealkirjaga ja midagi täpsemat ma sellele küsimusele leida ei osanud)

2. Kirjelda end!
brain damage

3. Kirjelda oma viimast suhet.
nobody home (täiega palju on kirjeldada)

4. Kirjelda oma praegust tüdruk/poiss-sõpra.
vegetable man (vt. eelmist)

5. Ütle midagi oma endisele tüdruk/poiss-sõbrale.
speak to me

6. Kus sa parema meelega oleksid?
the dark side of the moon

7. Kirjelda, kuidas sa elad.
breathe

8. Kirjelda, kuidas sa armastad.
lost for words

9. Kirjelda, kuidas sa end praegu tunned.
comfortably numb


(et mu postitus hästi pikaks veniks)
--DRAMA DORK--
[x] Ever been in a play?
[ ] More than 10 Broadway shows?
[x] Have you ever been/Are you in school shows?
[ ] Does your current job involve theater in some way?
[ ] Want to end up working in/for theater
[ ] Can you recite all of the lyrics to your favorite play/musical?
[x] Do you break out into random songs
Total [3]

--REDNECK--
[ ] Do you have a couch in your front yard or porch?
[ ] Have you driven a four-wheeler?
[ ] Do you ride four-wheelers?
[ ] Do you like to get dirty in mud?
[ ] Do you like country music?
[ ] Do you have a broken car in your backyard?
[ ] Do you own a cowboy hat?
[x] Do you live on more then 1 acres?
[ ] Do you have more then 4 different animals at your home?
Total [1]

--GOTH--
[x] Do you wear black eyeliner?
[ ] Is most of your clothing dark?
[x] Do you think about death?
[ ] Do you want to die?
[ ] Are you a social outcast?
[ ] Are you a pessimist?
[ ] Do you like Hot Topic?
[ ] Do you enjoy Tim Burton movies?
[x] Are you mean sometimes?
Total [3]

--SKATER/PUNK--
[ ] Can you skateboard?
[ ] Do you wear Vans?
[x] Do you do stupid stuff with your friends?
[ ] Do you watch the x-games?
[x] Do you have any piercing's?
[ ] Do you like/wear a mohawk?
[x] Do you sometimes wear Band T-shirts?
[ ] Have you called someone a poser recently?
Total [3]

--PREP--
[x] Do you say the word "like"?
[ ] Do you shop at Hollister/Abercrombie & Fitch/Aero?
[ ] Do the people in Hot topic scare you?
[x] Do u like Seth Cohen?
[ ] Do you watch LAGUNA BEACH?
[x] Do you like pop music?
[ ] Do you want/have a small dog?
[ ] Do you buy clothing with pre made holes in them
Total [3]

--HIPPIE--
[ ] Do you own a tye-dye shirt?
[x] Do You want to save the animals?
[x] Do you think war is unnecessary?
[x] Do you like classic rock and trippy music?
[ ] Have you ever participated in a protest?
[ ] Have you ever been overcome with a desire to hug a tree?
[ ] have you ever smoked pot?
[ ] Have u ever done halucenagenic drugs?
[x] Do you own posters/stickers/ other items with "hippie" bands on them
Total [4]

--GANGSTA--
[ ] Do you act ghetto?
[ ] Do you wear do-rags?
[ ] Do you like hip-hop?
[ ] Was Tupac truly the greatest rapper in the world?
[ ] Do you believe he's alive?
[x] Do you like afro's?
[ ] Have you ever said "Fo Shizzle"?
[ ] Do you own any Baby Phat or G-Unit?
Total [1]

--EMO--
[ ] Do you cry often?
[ ] Do you wear hoodies?
[x] Do you like soft music?
[ ] Do people not understand you?
[ ] Do you write your own poems?
[x] Ever dyed your hair red, black or dark?
[ ] Do you cut your own hair?
[ ] Are you lonely?
[ ] Is "Ohio Is for lovers" by Hawthorne Heights a good song?
Total [2]

--SURFER--
[ ] Do you surf?
[ ] Do you wear flip flops year-round?
[ ] Is your hair shaggy?
[ ] Do you wake up before 6 every morning?
[ ] Do you own Many pairs of shorts?
[ ] Do you yearn for the smell of salt water?
[x] Do you want to be at the beach right now?
[ ] Do you hate tourists?
Total [1]

--GEEK--
[x] Do you wear glasses?
[ ] Do you use an inhaler?
[x] Do you stick pens and calculators in your pockets?
[ ] Does your mom pick out your clothes?
[x] Are you on the computer often?
[x] Do you ever get picked on?
[ ] Do you look forward to goin to school?
[ ] Are you shy around the opposite sex?
[ ] Do you play video games?
Total [4]

1. Grab the book nearest to you, turn to page 18, and find line 4.
Aeg on sinu kaaluja

2. Stretch your left arm out as far as you can. What can you touch?
Aforismide raamat, kaamera, kolm pabertaskurätti, kõrvarõngad, simcity plaat, arvuti, hiir, klaviatuur, monitor, kõlarid ja muu arvutikraam.

3. What is the last thing you watched on TV?

Supermodellid üleeile.

4. Without looking, guess what time it is:
17:30

5. Now look at the clock. What is the actual time?
18:57

[---]

6. With the exception of the computer, what can you hear?
Telekas mängib kuskil

7.When did you last step outside? What were you doing?
Semu panin ketti mingi pool tundi tagasi umbes.

8. Before you started this survey, what did you look at?
Youtube.

9. What are you wearing?
Hallid dressipüksid, mingi rohekas pluus ja selle peal mingi lilla pluusiasjandus.

10. Did you dream last night?
Jah.

11. When did you last laugh?
Enne, kui issi õuest šašlõkki tegemast tuli, seda maitses ja ütles, et see maitseb peaaegu nagu tema enda tehtud. Ma küsisin: ,,Täna kutsusid siis naabrimehe grillima või? HAHAHAHAHA.’’

12. What is on the walls of the room you are in?
Selle toa seintel pole midagi. Noh, tapeet on.

13. Seen anything weird lately?
Ebanormaalselt ilus taevas/udu.

14. What do you think of this quiz?
Hea, et hakkasin jälle iseenda nalja peale naerma, noh.

15. What is the last film you saw?
Õõ, ma ei mäleta üldse.

16. If you became a multi-millionaire overnight, what would you buy?
Kaamerale uue objektiivi, teleskoobi, lennupileti Pariisi, nätsu.

17. Tell me something about you that I don't know.
Ma pean regulaarselt mingeid totraid tegevusi tegema, mis tegelikult millegi jaoks vajalikud pole, peale selle, et mu pea ei plahvataks.

18. If you could change one thing about the world, regardless of guilt or politics, what would you do?
Ei sõdasid ei ei no.

19. Do you like to dance?
Jah.

20. George Bush.
Ööööö.

21. Imagine your first child is a girl, what do you call her?
Anna.

22. Imagine your first child is a boy, what do you call him?
Lasse või Sören.

23. Would you ever consider living abroad?
Jah.

24. What do you want God to say to you when you reach the pearly gates?
(Okei, suht nõme, aga ma ei suuda mitte midagi välja mõelda.)

(minu halvad omadused, jess.)

Raev

1. Kelle peale sa viimati vihastasid? – Iseenda vist.
2. Relv sinu valikul? – Võinuga.
3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? – Kui põhjust on, siis jah.

4. Aga samast soost? – Kui põhjust on, siis jah.

5. Kes viimati su peale vihane oli? – Ma ei teagi.
6. Mis vihastab sind kõige enam välja? – Uimased inimesed või see, kui ma millegagi hakkama ei saa.
7. Kas pead pikalt viha või mitte? – Suhteliselt.

[---]

Laiskus

1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? – Normaalsel ajal ärkama.
2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? – Niimoodi, et olen õhtul normaalsel ajal magama läinud ja järgmisel päeval ärganud - kell pool neli.
3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud? – Ei meenu hetkel selliseid.

4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? - ,,Ma ei tea, miks ma nii tegin.’’
5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? – Youtube’ist paari olen.

6. Millal tegid viimati korralikult trenni? – Ee.. Mitte kunagi?
7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu äratuskellal, et kauem magada? – Viis.

Aplus

1. Lihasööja? – Jah.
2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? – Kuskil kolm lonksu, ma pakun.
3. Oled dieeti pidanud? – Jah.
4. On sul kaaluprobleeme? – Vist.
5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? – Olenevalt toidust. Liiga magus ajab iiveldama, liiga soolane on lihtsalt rõve ja liiga vürtsikas ei lähe alla.
6. Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma & mõelnud: Mehed, sööme ta ära! – Õõ, ei.

Iha

1. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid & perekonnaliikmed)? – Kehalisetundides ja ujumas peab käima.
2. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid & perekonnaliikmed)? – Vt. eelmist (ma ei loe võõraid inimesi tavaliselt kokku)
3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase rinda või jalgevahet? – No kui ma üritan kedagi pildistada, aga KELLEGI rinnad ette jäävad, siis ikka tuleb ette, jah. Muidu väga ei vaata.

5. Lemmik kehaosa (teiste juures)? – Suu või käed.
6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? - Ei.
7. Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? – Ei.

Ahnus

1. Mitu pangakaarti sul on? - Üks.
2. Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? – Reisiksin, ostaksin objektiivi, teeksin midagi, mida ma ammu teha olen tahtnud ja hoiaksin alles ka.
3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? - Rikas.
4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? – Oleneb, kui igav töö on. Võimalik, da.
6. Kas oled midagi kunagi varastanud? – Ei meenu küll.
7. Kui palju muusikat on sul arvutis? – Wmp näitab hetkel 1668 laulu, aga mul kipub mõnikord terve kasutaja tühjaks ka minema, niiet olgem mõistvad.

Uhkus

1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? – Õppinud inimesi vähem kartma.
2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? – Ei tea tõesti.
3. Üks asi mida tahaksid elus saavutada? – Hea raamatu kirjutada.
4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? – Tihti, jah.
5. Osalenud võistlusel, teades, et sinu oskused on paremad kui kaasvõistlejatel? – Jah

6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? – Mingis lauamängus võib-olla.
7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? – Lugesin.

Kadedus

1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? – Õõõ, ma ei tea.

2. Kellega tahaksid kohti vahetada? – Mitte kellegagi.
3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? – Uhkuse kuues küsimus.
4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? – Jah.
5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? – Avameelsus või suhtlemisjulgus või misiganes.

6. Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? – Ei.

kuna udu tegi comeback'i ronisin kaameraga õue, aga kui pole ilusat taevast, on seda suhteliselt mõttetu pildistada. otsustasin kella neljaks hommikul äratuse panna, loodetavasti ärkan ka ja loodetavasti on ilus taevas ja loodetavasti on udu alles ja loodetavasti saan häid pilte.
õue minnes tuli kerge masendus ka. niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii soe on (soojem kui toas) ja tundus üleüldse nii ilus ja mõnus, et ma tahtsin aiaposte maa seest välja kiskuda, sest mul praegu inimesi pole. praegu oleks küll ideaalne, mmm, mmmm, mmmmmmmmmmmmmmm.

ma ei oska enam lauseid moodustada, mis on päris spooky.
olen täna üpris vähe tetrist mänginud ja lähen vist kohe magama ka.



''näiteks lugesin ma kaija ja kaisa blogipaanikat jälgides enda eksamiaegseid postitusi''
ole vait. :'D

walk along to another day.

panin enne magamaminekut klapid pähe ja avastasin kell neli hommikul, et ma ei maganudki. ilmselt ma vahepeal jäin, aga see oli selline nõrk uni ja ma kardan, et see ongi põhjus, miks ma normaalse uneajaga ennast välja puhatud ei saa. igatahes vaatasin voodist, et taevas paistis kuidagi roosakas. tõusin üles, kõndisin akna juurde ja pidin šoki saama. taevas oli üleni roosa-lilla kirju ja kõik oli udu täis. see polnud selline paks udu, vaid see oli.. ilus udu. see keerdus kuidagi asjade ümber, niiet see oli nagu mingi.. kaunistus või asi, mitte lihtsalt kate. ma seisin natuke aega lahtise suuga, läksin tagasi voodisse ja mõtlesin, et sellistest asjadest PEAB pilti tegema. ja põhimõtteliselt käis mul peast läbi viiskümmend mõtet teemal ''appi, kuidas ma hommikul kahetsen'' ja ma ei tea, mis mul viga oli, et ma lihtsalt kaamera järgi ei läinud ja seda ei pildistanud. täielik debiilik ikka. kui see just unes polnud, oli see küll asi, mida oleks jäädvustama pidanud.
selle asemel magasin ma edasi ja nägin oma tsiljonit haiget unenägu. nende pärast ma ärgata ei saagi. noh. kuidas ma tõusen üles, kui mingi jutt poolikuks jääb? praeguseks ei mäleta ma enam midagi, aga eilsed unenäod on mul kõik täiesti selgelt silmade ees. me olime mingites rakvere vanades lagunenud majades kuskil.. vähekäidavates kohtades ja kuskil veel ja seal olid nahkhiired ja surnud linnud ja elusad linnud ja.. okei, ei mäleta ka eriti, aga tõsiselt rõve oli. ja ilmselgelt ei saanud puududa mustoja unenägu. ma ei tea, kui palju ma neid veel näen.
kell kümme olin täna valmis ärkama, aga magasin MINGIL TEADMATA PÕHJUSEL edasi ja kell kaksteist olin uuesti korraks ärkvel ja jäin uuesti magama kuni kell kaks tuli issi minu tuppa, patsutas mulle pea peale ja ütles, et ma võiksin ka päeva näha, niiet ma tõusin üles lõpuks. ja nüüd mulle meenus, et ma nägin täna unes, et me pidime koolis ka eurovisiooni tegema ja sellega oli seal igasugust jamamist. õõh.

kuna ilm on veits sokorjklhgfjisoareiogijfhjklgklhksdklfhklh, siis ma ei lähe valda ja viskan sellele tädile pildid linkidena. päris viitsikski üldse seal veel otsida, kellele mida viia ja ma ei saanud oma mälupulka ka tagasi ju.
ja kurask, ma pean lehte tegema hakkama, aga ma ei taha. tõsiselt ei taha, mul tekib mingi okserefleks selle peale. kuna ma põhiloo kohta mingeid arvamusi kuulnud pole, siis ma pean selle ka vist ise kirjutama. KADI JA KAISA, te võiksite mulle ära öelda, kas te kirjutate või ei, kaija puhul sain ma aru, et tema mitte.

ÄRA HAKKA JÄLLE PALUN. okei, hakka.

Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
tsau
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
:)
lennon. ütleb:
hei
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
sul nats aega on täna?
lennon. ütleb:
ee, ma ei tea. arvestades seda, et ma just ärkasin, siis ma mingit juttu küll enam kirjutada ei viitsi.
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
1 ikka viitsid juu
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
:)

ja nii ta läheb, jälle jälle jälle, jess.

sinule laulan ja sina saad aru.

kuulan alenderi ''võta mind lehtede varju'' ja ma jätsin praegu tetrisemängu pooleli, et kirjutada, mis on.. tohutu asi!

jälle ma istun ja mõtlen ja naeran lihtsalt omaette. sellepärast, et inimesed on ilusad ja head ja ma ei tea, mis mul viga on. mitmendat õhtut järjest lihtsalt istun ja naeran. praegu tundsin esimest korda üle väga pika aja (kui üldse), kuidas on igatseda inimest lihtsalt sellepärast, et ta naeraks mu kõrval või oleks niisama hea. tavaliselt igatsen ma sellepärast, et midagi koos teha või sellepärast, et.. ma isegi ei tea, miks, aga vist mitte sellepärast, et mul on selgelt silmade ees pilt, kuidas ta naerab ja ma ise ka selle peale naeran või et tahaks lihtsalt.. asju õhku loopida.

käisin täna väljas, mis oli minu jaoks veidi elamus. kojukõndides mõtlesin ja otsustasin kõik oma viimase aja probleemid ajada nähtuse kaela, mida ma viimasel ajal kõige rohkem armastan - tetris (kedagi/midagi on ju vaja süüdistada). ma arvan, et see mäng on mind veidi reaalsusest irduma pannud. ma mõtlen selle ajal nii palju, aga kuna ma mängule ka keskenduma pean, on kõik mu mõtted lünklikud ja poolikud. ma ei oska inimestega enam normaalselt suhelda ka. ma olen kõikide lühikeste mõttevalangute tõttu nii sassis, et ma kardan, et iga asi, mida ma ütlen või teen, jätab minust täieliku lollaka mulje ja noh.. miks ma peaksingi üldse midagi teiste pärast ütlema või tegema? ma võin omaette mõelda ka, kedagi niikuinii ei huvita ju. samas kirjutan ma blogi, mis näitab seda, et kõik veel täitsa läbi pole ja ma pean lähima aja jooksul kas
a) tetrisest loobuma
b) õppima tetrisega elama nii, et see mul sõltuvus poleks
c) normaalsel ajal magama minema

okei, magamaminek ei puutu üldse asjasse, seda ma peaksin lihtsalt nii või teisiti meeles pidama ja reaalselt tegema ka, enne kui ma ühel hommikul üleväsimuse krampidega ärkan. täna jäidki kõik asjad tegemata ja isegi mälupulka ei saanud taavilt tagasi.
väga kurb meel pole.

vahepeal mõtlen ma, et tahaks lihtsalt niisama naerda ja ''oooooh, tetris'' öelda nagu sõpsudes see fonziefännist sünnitajaonu tegi (no ta ütles fonzie) või et tahaks väljas muru õhku loopida või viiskümmend õnne sirelite küljest ära süüa või keksu hüpata. ma loodan, et homme ärkan ma inimese moodi.



(praegu lugedes tundus see mingi imal ja ''oo, niuniuniu, see on nii tore ja see nii nõme ja tahaks seda ja toda'' postitus, aga tegelikult kirjutasin ma selle enda arvates päris rõõmsas meeleolus ja naersin peaaegu terve aja. hau is dät posiboooool?)

(ka selle peale mõtlen homme ilmselt, et ma olen ajupuudega.)

indeed. ole vait, ole vait, ole vait.



olen iseendaga mõnusalt tülis vist. olen teistega ka mõnusalt tülis vist. ma arvan, et ma olen mingite elutute asjadega ka suht tülis, ainult voodiga olen sõpsu ja sellepärast magasingi ma ka täna kella kaheni, ei käinud koolis ega kuskil mujal. ma muidugi ei mäletagi enam, kus ma käima või mida tegema pidin. põhimõtteliselt jäävad täna vist kõik asjad tegemata, sest inimesi silmapiiril pole ja ma pole küll veel väljas käinud, kuid aknast vaadates ei tundu olevat just rattasõidutuul.
aga olla pole üldse paha. puus on korras ja tagumik pole ka sõidust eriti kange (okei, veits on valus istuda tegelt, aga vahet pole), niiet kena. peaks midagi süüa otsima ja sõpru vaatama, siis oleks eriti super. (tegelt tahaks oc'd, aga juutuubis pole enam normaalse kvaliteediga osasid, niuniu).

in the motions and the things that you say
it all will fall, fall right into place
as fruit drops, flesh it sags
everything will fall right into place.

no loodame parimat. (kõigelt vist)

it's the one, who won't be taken who cannot seem to give.

kallistasin täna inimesi vähem kui tavaliselt suvevaheajale minna.

üleüldse kogu see teema jätab praegu jälle nii väga sellise tunne..



ilmselgelt oskan kirjutada.


praegu on nii vastik aeg, sest ma tunnen täiega, et ma peaksin kirjutama kõigest, mis siis lõppudelõpuks nii väga imelik on ja ma tahan, aga samas ma ei saa ka. esiteks ei taha ma päris kõike välja öelda ja teiseks ma lihtsalt ei oska millegi kohta midagi arvata. lõpuks vaatan ikka peast kinni hoides ja mõtlen: ''mida kuradit ma ajan?!'', sest kõik asjad muutuvad nii kiirelt ja üldse on nii imelik. ma mõtlen, et nagu.. ma ei taha midagi hästi ka kirjutada, sest kui ma mõnest ilusast hetkest juba väljas olen, arvan ma, et hea ongi möödas ja läinud ja kõik on otsas, aga tegelikult ju pole ja ma ei ole tegelikult üldse kurb, aga ülevoolavalt õnnelik ka mitte. ma olen väga mitte midagi praegu ja ma arvan, et kogu selles hea läheb-halb jääb teemas on talv-kevad ja mu kohati liiga elav fantaasia süüdi.
(ka selle peale mõtlen homme ilmselt, et ma olen ajupuudega.)

klõnks.

aaaa, fakk, kui valuuuuuuuuuuuuuuuuuus.



crazy people don't sit around wondering if they're nuts.

puus

mis nali see on? nii valus ei saa olla nohhhhhhhhhhhhhhh. ja täiesti lambist.


homme pean:
1) käima vallas
2) viima kooli õpikud ära ja vältima kontakti eesti keele õpetajaga/direktoriga/ükskõik kelle teisega, kes midagi ajalehe kohta küsida võib. homme hakkan toimetajaveergu kirjutama, aga ma ei suuda täna veel. või tegelt.. peaks äkki homme juba vaatama hakkama seda lehe värki? seekord läheb kogu kujundus ka täiesti sassi ju, kui meil mingi tsiljon kirjandit sinna panna on vaja. kurask
3) ärgata vähemalt kell üheksa.
4) saada taavilt mälupulk tagasi.
5) suhelda inimestega.
6) kui inimestega ei suhtle, siis rattaga sõitma minna.
7) lilled.

helistasin supermodellide reklaamipausil taavile, et mälupulga kohta küsida. ta palus, et ma talle nalja räägiksin ja ma istusin samal ajal viis viinamarja tagumiku all sodiks.


ah, ma ei saa homme valda ju veel. no see on siis kolmapäeva ülesanne.

and the soul afraid of dying that never learns to live.

käisin sõitmas. mõtlesin, et sõidan mööda veltsi teed ja sealt tagasi haljalasse, sest eelmisel aastal tundus see parajalt pikk maa. tegin selle ringi ära ja olingi juba tagasi haljalas, selline tunne oli nagu ma oleksin mingi kümme minutit sõitnud. olin täiega pettunud ja parim, mis ma teha suutsin, oli koju ka mingi (suht väikese) ringiga sõita. sõitsin mööda seda teed pidi, mida mööda ma talvel korra jooksin ja mõtlesin, et.. wtf. miks ma lambist seda teed jooksin? ma kujutan ette, et kui ma jooksma läheksin, oleks selle tee pikkuseks umbes poodi ja tagasi vms.

igatahes nüüd olen siin. sõitsin kokku kolmteist kilomeetrit, puus oli sõidu ajal mõnus, aga nüüd hakkas valutama ja ühe korra oleksin peaaegu auto alla ka jäänud. hakkasin üle tee sõitma. vaatasin ühele poole teed ja sõitsin rahulikult peateega ristuvalt teelt (kõrvaltee siis vä) peateele, kui järsku märkasin, et teiselt poolt tuli kolm autot. ülinapilt sain pidurdatud ja pärast kujutasin nii hästi ette.

clinging to not getting sentimental, said she wasn't go.. plörts.

suht lollakas olen ikka.
tuttavatest inimestest sõitsin vist mööda ka ja ma vihkan seda. ma ei julge siin midagi teha, sest kõik kohad on tuttavaid täis. ma tean, et tegelikult ei koti kedagi, kuidas või millal ma kõnnin või jooksen või sõidan või pildistan, aga vastik on ikkagi. sellepärast ma midagi teha ei saagi.
sõidult seda ei saanud, mida ma tahtsin. kõik karjus ikka eelmise kevade järgi ja mul hakkas varakult paha. mõtlesin siis järele anda ja otsisin empekast brainstormi, aga mul on seal hetkel ainult kaks nende laulu ja mõlemad meenutavad hoopis midagi muud. muidu oli kõik täpselt samamoodi. mul oli janu ka ja üldse polnud rahulik ja mõnus. mõelda ei saanud, noh.
üks hetk oli tegelikult ilus, aga selle rikkus ka ära see, et mul kaamerat polnud, sest sellest oleks ülihea pildi saanud.
ümberringi oli kõik suurt rohelist põldu täis, mis oli omakorda nagu mäekene. kuskil kaugemal oli mingi maja ja üle põllu läks tee, mida mööda kõndisid kaks inimest ja õhtupäike paistis nii tugevalt, et nad olid lihtsalt kaks musta siluetti, aga tundusid ikkagi õnnelikud ja rahulolevad. ja mul polnud kaamerat. EI OLNUD KAAMERAT.

ja nüüd, kui ma koju jõudsin, siis.. jee.

Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
tsauki:)
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
paluuuun aita mind:)
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
kui sa saad sis mul oleks vaja väikest juttu
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
unit 4 kohta
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
seal mingid asjad nagu õpikus
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
mingid ehitised vms mai tea täpselt ja siis pean kõikidest nendest nati rääkima
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
nagu nendest kõikidest peab midagi võtma ja siis pean rääkima mis seal teha saab vms
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
ma ei saanud sind kätte enne
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
kui sa seda loed ja aru ei saa vms siis hella
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
ma loodan et sul on aega ma pean homseks jutustama õppima
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
ma pean nüüd ära minema
Kiilakas:D Siim(Y)koss(Y)Siinhosa(Y)Einbinho(Y):) ütleb:
helista mulle kui midagi on et kas ewi sa teha vms

give me a break. ma olen nii väsinud, et mul pilt virvendab silmade ees ja ma ei oska ju millestki keelduda.

oa ai

dušš, mmmmmmmmmmmmmmmmmmm.

lähen ravin oma puusasõitu rattavaluga. või vastupidi.

what you don't have you don't need it now.

hämmastav, kuidas ma istun, mõtlen ja naeran lihtsalt kõige viimastel päevadel juhtunud asjade ja naljade peale.

sada inimest sünnipäeval kuskil suures saalis, liisu räägib terve õhtu, kuidas meie laud on kõige tähtsamad külalised ja kui me ära minema hakkame, kõnnib ta selg ees ja lehvitades saalist välja.

''vampires are alive.''

jutt ja taavi naeris niimoodi, et ma mõtlesin, et ta lämbub naeru kätte/sõidab autoga kuskile hunnikusse.

25 krooni ja rõõm.

komm kurgus ja ''tee mulle seda asja!'' + see asi.

pildid.

''meie jääme süüdi.''

''oy, alejandro.''

''enne küll poseerisid.''

''see on eurovisioon - siin pole kellelgi pükse jalas.''

''ärka üles ja lähme minema'' ja marju läks kuuti.

õõ

logisin enda hoti postkasti üle saja aasta ja nägin, et viis kirja on. kuna ma olen seda meiliaadressi ainult koolilehe info saamise ja fotokonkursi auhinnavärgist teavitamise jaoks kasutanud, hakkas kurb, sest see tuletas meelde, et ma pean lehega jamama hakkama.
kaks kirja fototädilt. ühes kirjas tänas teavitamast, teises kirjas palus, et ma mingeid pilte vallamajja viiksin. ta saatis selle neli päeva tagasi, huvitav, kas ikka veel on vaja? öööööööö.
üks oli riigikantselei kiri, üks oli mingi suvakas ja üks koolilehe oma, mis sisaldab kümmet kirjandit ja teadet, et projektipäevast on vaja kirjutada. faking fakk, ma lootsin, et seekord ei pea.
niiet kadi, kaisa, kaija, kui kellelgi on soovi, siis võiksite mulle võimalikult kiirelt öelda. kui ei, siis.. öelge ikka, kirjutan ise.

ÕÕH, ma ei viitsi sellega tegeleda ju. üldse.

mu friking puus valutab ka nii väga ja magasin täna kella poole kolmeni.

what you don't know you can feel it somehow.

õõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõ, ma ei tea. hästi, halvasti, hästi, halvasti. ja jälle blogin öösel.

eile (nüüdseks juba üleeile, aga who cares) käisime vanaisa ja malle sünnipäeval. olime essu mõisas ja kohal oli üle saja inimese vist. ropult palju igatahes ja suht pidulik ka, ajasin isegi oma lõpukleidi selga ja puha. see rätiasjandus oli seal juures küll veidi ebameeldiv, sest ma ei oska sellega üldse käituda, aga pole hullu.
õnnitlesime, istusime oma nimesiltidega märgistatud kohtadele lauas ja hakkasime sööma. mingi.. kaheksa lauda oli vist. meie lauda oli pandud meie pere, riti pere ja siis minu emme/riti emme täditütre pere ehk siis tema (emme täditütar noh), tema mees, üks mingi noorem poiss ja siis üks minust vist mingi nädal aega vanem või noorem üle kahe meetri pikk poiss. vahetasin liisuga kohe alguses sildid ära ehk siis istusin ritile kõrvale ja hakkasime kildu viskama. kui ma ütlen, et me ütlesime oma vanematele: ''me tegime ''tähed muusikas'''', ei aja see ilmselt kedagi naerma, aga me ise olime suhteliselt krampides. riti nimi oli ''maarit britT'' ka.
vahepeal käisime viiekesi vetsus lolli mängimas ja pilte tegemas. ritiga tegime kahekesi ka mõnusa seeria ''oleme normaalsed''. riti pakkus mulle oma mingeid.. ma ei tea, mis ravikomme. võtsin ja mulle läks kurku, niiet riti tegi mulle seda võtet (mille nime teavad riti ja lotte ja liisu ja aldar ja kõik ja ma pole kuulnudki nagu), niiet ma maast õhku tõusin ja puha, aga komm välja ei tulnud. lõpuks loksutasin selle lihtsalt veega veidi allapoole ja pildistasime edasi. üritasin lisselit golfi mängima ka õpetada, aga ta ei tajunud biiti eriti. õhtul tulime koju jaa jaaa jaaaa.

täna ärkasin, nagu eelpool mainitud, kell pool kümme ja olin uimane/õnnelik. käisin pesus ja mängisin tetrist kuni kell kaks külalised tulid. pidasime emme sünnipäeva. õnnitlesime, sõime ja siis tulime riti, lotte, liisu ja lisseliga siia eurovideosid vaatama, sest meil on iga-aastane traditsioon eurovisiooni järgi teha, mis eelmise aastaga juba peaaegu hajuma hakkas. esimest korda seitsme aasta jooksul jäi tegemata. nüüd lotte sünnipäeval teeme ja sel aastal on mul ainus mitte-mingi-taustatantsijalauljatüüp-osa saksamaa weirdo laulja, kelle peale riti ohkis ja ahkis, väites, et ta üle mõistuse ilus on. midagi peale eurovärgi me teha ei jõudnudki, sest nad läksid koju. ma otsisin inka asjad välja ja helistasin siimule. oleks vist pidanud midagi peale kaijalt saadud õhukese lehviva pluusikese ja üliõhukese mingi.. heegeldatud poolpikkade varrukatega ja ühe nööbiga lühikese asjanduse selga panema, sest rahvamaja juures polnud just soe. mujal ka mitte.
õpetajana olin kohutav. ma ei õpi inkat peaaegu kunagi. kõik tuleb sisetunde järgi ja ma lihtsalt ei osanud talle tingimuslauseid seletada. ABSOLUUTSELT. soovitasin tal lause enda jaoks ära tõlkida ja eesti keeles asjad pähe õppida, sest ma ei tea, kui palju ta inglise keelest üldse aru saab või mis. seletasin igatahes nii palju kui oskasin ja tegi kaks lehte mingeid harjutusi läbi, siis tulin koju, elasin aktiivset msnielu ja läksin aldariga välja. ta valis endale poest mingi pool tundi söödavat, ta võitis ja siis istusime rahvamaja juures. seekord teisel pool, sest taga oli mingi lollikari. andre (jobujobujobujobujobu) viskas mind enda arvates mingi kraamiga ka vist. päris imestan, et ma vaid lausega ''imelik oled või?'' piirduda suutsin. suht imelik minust ka tegelt sellist asja küsida, niikuinii on ta lollakas ju. ükspäev jällegi kõndisin sealt samast kohast mööda, seal istus peaaegu sama kamp. andre jõllitas mulle lollaka sõbraliku irvega otsa ja ütles: ''tsau anette''. loobiks kividega mõnikord selliseid.
igatahes istusime ja rääkisime ja ma otsisin erinevaid mooduseid, kuidas rahvamajja sisse saada. seal olid inimesed sees, aga uksed olid lukus ja mul oli vetsu vaja. millalgi tulid taavi ja siim, kes rääkisid ka nalja ja üldiselt oli noh.. naljakas. ja siis veel millalgimillalgi kadus siim ära, aldar läks ka koju ja kuna ma ei viitsinud koju tulla ja taavi vaid kahest magatud tunnist hoolimata oma aega sõitmisega sisustada viitsis, käisime tanklas kokat ostmas (no tema ostis), minu juures vetsus (no mina käisin. ei saanud tuppa sisse ka alguses kusjuures. uks oli lukku keeratud ja keegi ei võtnud mingi viis minutit telefoni ka. päris nukker oli, aga lõpuks issi raatsis sisse lasta mu.) ja siis sõitsime haljala vahel ringi. tantsisime lasteaia parklas, jõime kokat, kõndisime läbi pimeda metsa (aga kuulasime mingit ilusat laulu vähemalt) ja ma rääkisin talle nalja, mis talle vist suht meeldis. ma ei ole teda elusees millegi peale kõvemini naermas näinud ja ta lasi mul seda mingi kaheksa korda vähemalt uuesti rääkida. suhteliselt naljakas oli, jaajaaajaaaa. tema naermine, mitte nali. no nali ka tegelt veits, aga keegi teine selle peale siiamaani niimoodi reageerinud pole. tegime muusika äraarvamist ka ja kell pool üks tõi ta mu koju, sest noh.. öö on.

homme (täna juba) on emme sünnipäev ka. palju õnne, palju õnne!
ja.. ee.. peaks vist magama minema, kell läheb paljuks ja ma olen väsinud veits.

lennon. hemuleni baromeeter. ütleb:
mis selle asja nimi on, millega kommi seest välja saab? :D
:[Ats:[ ütleb:
heimlichi võte:D

novot, riti tegi heimlichi võtet mulle. või.. rakendas seda minu peal or vutever.


tuuseldasin täna esimest korda sel aastal sirelites. leidsin ühest pundist kaks õnne ja aldar sõi mõlemad ära.

misasja

ma võiksin öösiti vähem blogida, ma ei saa midagi aru.
ärkasin pool kümme iseseisvalt, wooooaaahhhhhh. äratust panin siiski mingi viis korda edasi ja peale tõusmist olen kolm korda voodisse tagasi läinud ja peaaegu magama jäänud, aga mingil hetkel tuleb mõistus ikka pähe tagasi. uimane on olla, pea on raske ja kerge palavikutunne on ka, aga tegelikult pole midagi viga, ma tean.

ma ei viitsi küll midagi otsida ja teha ja kuskile minna, siim võiks ise tulla, mult need asjad võtta ja kõik.

eile öösel nägin unes, et meie klass oli mustojal, aga päriselt ei näinud see välja nagu mustoja. me olime mingis majas, ma istusin diivanil ja kõik olid purjus. järsku andis keegi mulle purgi pepsit ja ma jõin seda paar lonksu, kui järsku uks lahti läks, mulle valgust näkku näidati ja mingi politseinik sisse kõndis, kes oli tegelikult mingi tsikk, keda ma tean (ma ei tea, kes). no ja siis ta hakkas minu peale karjuma, et ma joonud olen ja ma vaatasin pepsipurki, avastades, et tegemist on uue alkohoolse pepsiga.
täna öösel nägin unes, et me läksime maarjaga kuskile linnusesse, aga see oli suht logu ja me pidime mööda pikalipandud puu-uksi roomama. seal oli teisi inimesi ka, suhteliselt karussellitunne oli.


moby tuleb eestisse. moooooooooooooooooobyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyy. MOBY. (ma olen alati viimane, kes teada saab (okei, ma ei saanud täna teada, aga kui emmele ütlema läksin, vaatas ta mind imelikult ja ütles, et see on nii vana uudis juba. NAGU REM'IGAGI OLI NOH, miks keegi mulle midagi ei räägi? nuuks nuuks)).

hullult külm on ja nüüd hakkas väljas vihma ka veel sadama. jesssssss noh. jesssssssssssssss
sssssssssssssssssssss
sssssssss
s
s
ss

s
sssssssssssssssssssssssssssssss.

täiega tahaks inkaasjadega õues koperdada.

i'm living in a trance.

usalda inimesi
võid alati kindel olla
et nad tahavad sulle head
ja tahavad olla lahked su vastu
kui sina oled lahke
nende vastu

ma kardan väga
kardan nii et kui sa teaksid
kuidas ma kardan
ei julgeks ka sina
elada

sul pole vaja karta
ainult usu inimesi
ainult usu et nad on head
ja tahavad kõigile head


tere tere tere, käisin paartil ja kell on pool kaks ja ma magan raudselt homme pool päeva maha, aga ma lubasin siimu aidata.
ma olen suhteliselt väsinud, aga ma ei julge magama minna, sest ma kardan sissemagamist ja ma kardan igasuguseid asju. jah, kartusest ei julge magama minna.
OH KURAT.
homme on sünnipäev ju, ma ei saagi midagi maha magada ega kuskile appi minna. jälle feilisin.
jah, emme sünnipäeva peame.
olks, pean siis hommikul kohe asjad korda ajama. LOODETAVASTI EI MAGA MA KELLA ÜHENI VÕI KAHENI VÕI KOLMENI VÕI NELJANI.
külm on siin.


ja mõnikord mind paneb imestama, kui hästi/halvasti ma asjadest mõtlen. just sellistel hetkedel, kui tegelikult nii väga vaja poleks. kui on vaja, siis jääb puudu. imelik.

Tänane õnnelause: Tee täna harjutusi


ma peaksin vist veidi rohkem vait olema, sest ma ei tea praegu ühegi asja kohta midagi. ma ei saa millestki toimuvast aru, veel vähem oskan aimata, mis ükskõik kust ja ükskõik kellelt edasi tuleb ja sellepärast ei tohiks ma mingeid emotsioonegi näidata. no ja kui ma üritan, siis ongi tulemuseks selline ebamäärane ja arusaamatu ägin, mida ma viimasel ajal kirjutan ja mille puhul ma lõpuks ise ka aru ei saa, mille peale ma siis pahane ja mille üle õnnelik olen. okei, tegelt tean, aga see pole oluline, eksole. läheks praegu sinna majja. tee kõrval.

i think it's because i'm clumsy
i try not to talk too loud
maybe it's because i'm crazy
i try not to act too proud.

tegelikult vahet pole, ma olen vihane. õõõõõõõõ.
ja ma kujutan liiga hästi ette.
käi kuradile.




panen lõpetamise kleidi selga.

ei näe ma teeeeeisi.

läksin kell üksteist õhtul magama. MINA. ma tegin seda lootuses hommikul mingi.. kell kaheksa vms ärgata. ja mis kell ma tegelikult tõusin? kell üks. 14 tundi jutti pole mingi probleem, eriti kui ma eelneval ööl 17 TUNDI MAGANUD OLEN, EKSOLE. ma ei oska midagi teha ka enam, mul oli hommikuks pandud seitse äratust. SEITSE.
koperdasin voodist välja, logisin enda arvutikasutaja sisse ja läksin pessu. kui ma tagasi tulin, olin šokeeritud, sest msn oli lahti ja internet olemas. see on täiega uimane ja annab tunda, et igal hetkel läheb ära, aga vähemalt on ta praegu siin. (ei, mu elu pole ainult internet)
šoki sain ka esimese asjana, kui netiakna avasin.


no tereeeeee.

nüüd ma lähen alla, otsin süüa ja mängin tetrist, yo.
täna kella seitsmeks essu vanaisa sünnipäevale.

ja uuesti - olen kõigest nii eemal, aga hetkel mind isegi ei huvita. aitäh sulle ja sulle ka, olen õnnelikum.


tetris tetris tetris.

internet no no no.

armastan notepadi, armastan internetti. ühesõnaga pole mul viimast. internetti noh.
ja ka elu on mul suisa paeluv.

neljapäeval ärkasin vist pool üks, kuigi ma olin eelneval päeval viis tundi maganud, peale seda olin kolm tundi ärkvel umbes ja siis magasin veel kaksteist tundi. ma kardan, et mul on mingid probleemid või midagi. nagu.. seitseteist tundi pole enam väga normaalne.
peale ärkamist pikutasin igatahes paar minutit voodis, kuni helistasid kaija ja kaisa, kes olid just eksami tehtud saanud. ma ei mäleta, mis ma peale nendega rääkimist tegin, aga üpris tõenäoliselt tõusin üles ja mängisin terve päev tetrist. millalgi helistas siim ja küsis, kas ma talle oma mata tarkvaravihikut anda ei saaks. käisin pesus ja koperdasin paduvihmaga välja. teen veel viimaseid teeneid, kuna ta on suvetööl. lubasin talle õhtul tingimuslauseid ka seletada, aga mul polnud netti, hurraa. vaatasin sõpsusid, passisin siin arvutis ja.. lihtsalt vahtisingi niisama. kirjutasin värki ka. raamatust lugesin ühe peatüki, aga ma rohkem ei suutnud. ajuvaba.

reede.
ärkasin kell pool kaheksa, sest me pidime rakveresse minema. läksime emme ja lottega raamatukogusse. lugesin alguses pool tundi mingit raamatut kuulsatest paaridest. seal oli nagu kirjutatud veidi paari ajaloost ja olemisest ja siis lõpetuseks oli tärnikestega hinnatud, kui tugevad olid nendevahelised pinged, erootika, pereelu ja armastus. nagu.. kes teeb nii? ülejäänud pool tundi lugesin mingit muud raamatut ja siis koperdasin tund aega ringi, sest asju pandi valmis veel. kell kümme algas üritus peale. põhimõtteliselt.. ma ei teagi, mis üritus see täpselt oli, aga seal oli mingi raamatulaat ja leelo tungal ja navitrolla ja näidendid ja värgid. raamatutest sain endale toomas raudami ''nips'', mida ma millalgi juba lugesin ja ché guevarast mingi. laenutasin hullult suure kollase mingi inglisekeelse muusikaraamatu, kus on tsiljon bändi ja lauljat sees.
kella kümnest viieni meistedasin. me läksimegi lottega emmele appi, sest ta töötab raamatukogu lasteosakonnas ja ta pidi seal meisterdama. me siis aitasime lastel paberist lillepärgasid, liblikaid, mingeid märke ja järjehoidjaid meisterdada. päris päris palju väiksemate inimestega tegelemist, aga kõik olid nii vaiksed ja rahulikud ja tundusid mind kartvat.
nunnud olid küll, osad olid nii väikesed, et tundusid nagu ei oskaks õieti rääkidagi veel. ja siis kui nad oma asjad valmis said, mulle rõõmsalt otsa vaatasid ja ''aitäh'' ütlesid, oli tore olla. päeva lõpuks pea suht valutas tegelt, sest midagi ekstrarasket selles tegemises polnud, aga ikkagi päev otsa pidi sebima ja teisi inimesi märkama. ma üldiselt ei tee selliseid asju (jah, ei märka teisi inimesi, haige egoist, mhmh, mhmh).
kell viis või neli või misiganes läksime lotte ja lisseliga art cafesse riti esinemist vaatama. ta oli suhteliselt šokis, kui meid nägi. näidend oli tore, ülejäänud kolm tükki ka, kuigi mu jalad vaikselt ära surid, sest hoolimata lisseli hämmastavalt kergest kaalust, ei ole ma loodud inimesi endal süles hoidma.
peale etendusi läksime raamatukogusse tagasi, sain korraks netti ka, olime veel veidi aega ja kell kuus tulime koju. käisime enne hagarist läbi ja ostsime pitsa ka kaasa. mu lemmik, mu lemmik.
kodus käisin pesus ja läksin välja, kuigi vihma sadas. kammoon, mul pole netti ja ma olen inimestest täiesti eraldatud. ma ei tea ühestki asjast midagi, ma pole kedagi nii kaua näinud ja keegi ei tunne ise ka huvi. läksin noortekasse, aga seal olid ainult gerttu, elvis ja andre. elvis ja andre läksid suht kohe ära, ma käisin netis ja läksin ka, niiet gerttu sai noorteka esimest korda aasta jooksul kolmveerand tundi varem kinni panna ja oli õnnelik. läksime aldariga välja, aga see oli enamvähem ainult korraks, sest ilm oli sicko ja kõikidel oli mingi paartile minek ka. anoh, huumorit sai vähemalt.
mikk: ''mängi lõõtsa, vanemuine.



..ei oota.. mis pilli vanemuine mängis?''

ja taavi tiirutas mingi kümme korda ümber meie. aldar tõi mu autoga koju, kell on veerand kümme ja mul pole mitte kanagi teha. pean lugema ja magama vist. nii nõme, et ma oma aju nii ära koormanud olen, et ma millegi mõistustnõudvaga (näiteks lugemisega) absoluutselt tegeleda ei viitsi. endal ootab viis raamatut KIIRET lugemist.




ma võrdlen elu aina rohkem tetrisega. ..ah?!
jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
krt


hetked, kus te olete?


''nii tekib uusi mõtteid.''

mul pole kodus üldse netti ja ma olen viimased kaheksa tundi raamatukogus olnud.

(käi kuradile juba)

it's the heart afraid of breaking that never learns to dance.

täna hommikul ei olnud ärgates mingit viimase koolpäevaga seotud rõõmu/kurbust/šokki. lotte lihtsalt koperdas mu tuppa ja ütles, et emme läheb dušialla, niiet mul oleks mõttekas enne ära käia. tatsasin läbi oma prügihunniku vannituppa, tegin pesu, panin riidesse, kammisin, kritseldasin ja läksin (emotsioonitult) kooli. enne seda sain tegelikult ühe šoki ka, sest emme ütles mulle lambist, et tema minu riietele rohkem raha ei kuluta, sest ma käin riides nagu marju kuut ja see pole ilus.
koolis tehti ka esimese asjana märkus mu riiete kohta, aga see oli positiivne vist.
viisin õpikud ära. hiljem saime nimekirja viimata asjadest. mul oli päris palju. mingid viisin täna ära, saksat ma ei teadnud, et me ära viima peame (sest me õpime järgmisel aastal ka neist õpikutest), kaks tükki on aldari käes ja üks õpik oli ''eesti keele õpik II klassile I osa''. jah, päris kindlasti on mul teise klassi eesti keele õpik käes.
klassijuhataja tunnis võttis õpetaja aasta kokku. andis tublimatele šoksi jne. või noh.. tema lause oli ''luurele läheksin ma ...'' ja mind polnud seal nimekirjas puhtalt eilse päeva pärast. ai, kui kurb. üleüldse rääkis ta palju sellest, kui jama on see, et eile nii vähe inimesi kohal oli ja ma tundsin suhteliselt halvasti ennast sellepärast. jah, olen ilge värdjas, et aastas ühe mingi matkapäeva väsimuse tõttu vahele jätsin, samas kui ma muidu iga haigusega ka koolis käinud ja ma ei tea, mida veel teinud olen (haha, see pole nüüd kibestumus ja pahameel selle üle, et ma šokolaadi ei saanud, lihtsalt on nõme, et sellest ühest päevast nii suur number tehti).
õpetaja rääkis igasugust ilusat ja mõtlemapanevat ja rusikas-silmaauku-juttu. seest hakkas vahepeal täiega valus, nii imelik on.
ta tahtis, et me endale aeg-ajalt ütleksime: ''sa jaksad edasi minna'' ja andis meile hinnetelehed, kuhu kirjutas igale ühele mingi individuaalse lause.
''tänan sind nakkava naeru ja heasüdamlikkuse eest!
ilusat suve!
ingrid.''
aktus oli ka kena. taavi palus mul filmida, sest ta ise ei tulnud ja kuna väljas oli päris külm, ma olin suuuuuuht õhukeselt riides ja ma terve aja jooksul kordagi liigutada ei tohtinud, olin ma suht krampis pärast. aga noh, pole hullu. kallistasin täna inimesi vähem kui tavaliselt suvevaheajale minnes. mämmu ütles, et prantslased ütlevad, et inimene peab vähemalt seitse korda päevas kallistama. eelmise aastal olin tubli, sel aastal kallistan heal juhul kaks korda päevas. kurb kurb.

koju sain autoga. kell üks käisin rahvamajas, kus oli see udmurtia koosolek. me ei lähe. esiteks oli seal kohal ainult pool rühma, osad ei teadnudki asjast midagi (neile helistati keset koosolekut lausega ''venemaale ei taha minna?'') ja pooled neist, kes kohal olid ei tahtnud/saanud. lõpuks saime vist juba mingi neli paari põhimõtteliselt kokku, kes minna saaksid, aga ma ütlesin ka lõpuks, et ma ei taha. jälle mingi virisev tiineidžer, aga ma ei taha minna pooliku rühmaga. pool põhjusest, miks ma tantsupeole tahtsin, on inimesed ja kui me läheme pooliku rühmaga, pole see üldse sama. veel vähem tahan ma siis, kui ma ei saa taaviga tantsida ja mulle jälle maeiteakes sokutatakse, niiiiiiiiiiiiiiiiiiiet. ma ütlesin, et kui taavi ei lähe, siis ei lähe ma ka ja see pani taavi tegelikult veits halba olukorda, aga altvedaja olen lõppudelõpuks siiski mina, kuna ma teistest nii sõltuv olen.
kui ma koju jõudsin, mängisin tetrist ja magasin viis tundi. tasub märkida, et ma magan öösiti tavaliselt viis tundi. rock on.

ärge rääkige mulle mitte midagi. üldse mitte midagi, ega ma tõesti ei tahagi teada ja üldse ei mõtle mingile faking sajale asjale ja ärge rääkige noh, ei ei, jumala eest mitte.
tegelikult ma olen natuke vihane ka. asja peale, mille peale pole üldse õigust olla, aga teisiti ka ei oska. kahju.

someone open up and let it show.

mulle ei ole vist veel korralikult kohale jõudnud, et suvi on. kooliaasta on läbi ja sellist ei tule enam kunagi. kui mõned õppimisprobleemid välja jätta, oli nii rahulik, õnnelik ja hea. nii mitu korda põlesin mõnusa särinaga läbi, aga inimesed olid olemas ja kõik muu ka. järgmisest aastast pole pooli inimesi, pole enam selliseid mõtteid, selliseid aegu ja iga kohaga on mõni lugu, mida varem polnud.

välisuks, fotokoridor, garderoob, soeng, trepp, tuletõrjenupp, kolmanda korruse koridor, arvutiklass, õpilasesinduse tuba, fuajee, raamatukogu filmituba, õpetajate tuba, wc kurbadel hetkedel, aken, koridor, koridor, koridor, post, trepp, koridor, teine korrus, kolmas korrus, teine korrus, kolmas korrus, koridor.


ma olen olemas otseloomulikult, aga friking raskeks läheb.

everything's in order in a black hole.

''anette, sa loobud nii ilusast asjast, sest taavi ei taha minna?''



jah.

täna

lõppes ametlikult parim kooliaasta mu senises elus.

üks

mul on vaja juukseid vahveldada ja riideid selga proovida. ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ.

homme on koosolek, kus otsustame, et me ei lähe venemaale, sest ma olen vist rühmast ainus inimene, kes
1) tahab
2) on vähegi lootusrikkas olukorras mineku suhtes (mitte, et mu vanemad väga tahaksid raha selle peale kulutada, aga nad lubasid mõelda vähemalt ja aega jagub mul ka, kui ma just haapsalusse tõesti ei lähe.)

see aasta on siis ei-reisi-aasta.
2007 prantsusmaa, läti
2008 bulgaaria
2010 venemaa? (klassiga läheme vist)

it's the dream afraid of waking that never takes a chance.

no ma pole suisa terve päev kirjutanud. võiks ju arvata, et seda põhjusel, et ma koristasin agaralt oma tuba, aga ei. minu päev:


+



mõtlesin, et peaksin oma photopointi kinkekaardi eest miljon patareid ostma, need oma kaasaskantavasse tetrisemasinasse toppima ja suve lõpuni õnnelik olema.

millalgi kutsus kadi mu välja. käisin pesus ja läksin noortekasse, kus ma maas lebotasin ja kadi, kaisa, gerttu, taavi ja sanderiga juttu rääkisin. tegelikult nemad rohkem rääkisid, ma lalisesin tetrise muusikat umbes kaks tundi järjest. tõsiselt haige, kuidas kummitas. vahepeal laulsid teised ka kaasa, ma loodan, et hiljem polnud ma ainus, kes piinles. jagatud piin on pool piina. piin piin piin. tõsiselt rõve sõna.
rääkisime haapsalu värgist ka. kaija, katre ja kaisa lähevad suht kindlalt vist ja ma arvan millegipärast, et mul jääb minemata. raha tahaksin ja issi on päris vaimustatud sellest mõttest, aga ma mõtlen, et.. ma olen puhkusereisidel alati oma saja hädaga suremas ju. PUHKUSEREISIDEL. ja kui ma lähen kuuks ajaks kuskile töötama, siis öööö. ma tean, et kaisa ja kaija ei tahaks minuga peale seda enam üldse suhelda. taavi rääkis kvaliteetajast sõpradega kuskil eemal ja et tore on kindlasti, aga üldiselt muutun ma inimestega kaua koos olleks suhteliselt värdoks.
üleüldse kogu see teema jätab praegu jälle nii väga sellise tunde, et ma olen mingi ära hellitatud sissy, kes midagi ei julge ja ainult vingub, aga.. ööö, ma ei oska seda teisiti väljendada ka. suhteliselt raske on töötada niikuinii ja ma hakkan inimesi igatsema. taavi heitis mulle seda ka ette, et ma ei taha uusi asju proovida. tahan küll, aga see keerab suht palju sassi. no vahet pole, ma ei taha väga hädaldada selle üle ja põhimõtteliselt võib ju öelda ''kui ei taha minna, siis ära mine'' ja kui välja arvata see, et see ühe kuu mu suvest täitsa ära võtab, ei ole see väga suur otsuski, aga ma ei tea, ei oska.

rääkisime muid asju ka. mind pandi enda pärast taaskord nii halvasti tundma, et ma tahtsin ennast madratsiga ära lämmatada (okei, suht mu enda süü ju. kui ma ise nii nõme poleks, ei saaks selliseid tundeid tekitada ka). mu enesehinnang on hetkel niigi väiksem kui hernetera ja iga sarnane lause muudab seda veel väiksemaks. suhteliselt nõme ja paha on olla, aga.. nojah. ma ei tea, ma ei taha viimasel ajal millestki rääkida/kirjutada ka, sellepärast siin ainult mingi ''äääh, ööh, möööh, vahet pole, nojah, okei, see-selleks'' tekst ongi.

kaija kirjutas mulle enne luulet ja ma kappasin kohe raamatukapi juurde doris kareva mõnd raamatut otsima, aga meil polegi vist.

kõik, mida tahad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.

kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
hinga, loe kümneni.

hind selgub hiljem.



Kaija. ütleb: sõna 'kuristik' tuletas sind meelde


mis see on
mis hinge jääb
sellele
kes hinge jääb

heihoo

kill me now.

oooo, kui unine ma olen. täiesti hämmastav. ma usun, et mu magamistoa temperatuur on seda päris palju mõjutanud faktor.
see on üpris tõenäoliselt eesti kõige soojem tuba ja tegelikult ma peaksin seal korraldama mingit tuuletõmbust ja KORISTUST, aga ma olen niiiiiiiiii unine ju. tegelikult unine väga polegi, uimane lihtsalt pigem.
ja mis nali see on, et just TÄNA päikest pole? eile ma ei jõudnudki endal prille eest ära päevitama ja nüüd nii jääbki vist. no lohutan ennast sellega, et ilma prillideta ma niikuinii kuskil liikuda ei saa, niiet väga vahet pole vist. endal on rõve lihtsalt hommikul valgeid laike vahtida.

vaatan sõpru, söön, koristan! ausalt ka, ausalt ka.

clinging to not getting sentimental.

hommik algas teadmiste teatejooksuga. jooksin inglise keelt. esiteks olin paanikas sellepärast, et start oli sisehoovis, niiet ma pidin mingist friking mäest üles jooksma. sain elusalt sealt üles igatahes. enda punktini jõudnud, viskas inkaõpetaja mulle ette lehe pealkirjaga ''conditional sentences'' ja lause, mille põhjal ma need moodustama pidin. ma olin nii šokeeritud oma mäest ja sellest, et ma pidin tegema midagi, mille puhul mul ei tulnud meelde, misasi see on ongi, kui ma ootasin rohkem nagu küsimusi ''mida tähendab ''summer'' eesti keeles?'' või ''kuidas on ''päike'' inglise keeles?''
midagi soperdasin igatahes kokku ja õpetaja andis mulle ühe punkti lausega ''hea, et sellegi saad.'' kaks punkti oli muidu võimalik saada.
peale jooksu läksid kõik töötubadesse, ma hakkasin kaameraga ringi kakerdama, sest noh.. see oli meie töötoa eesmärk. meil polnud tuba, me pidime igal pool käima ja päeva jäädvustama, samal ajal kui teised esimese õpetaja ausamba ideid välja pakkusid.
pildistasin umbes veerand tundi, siis läksin koju riideid vahetama, sest sooja oli umbes viissada kraadi ja mul olid jalas paksud sokid, tossud, pikad lillad velvetpüksid, seljas t-särk ja paks pusa. woot woot. poole tee peal koju olin juba suremas, aga kohale jõudsin. panin jalga põlvpüksid ja selga oma valge suhteliselt õhukese pluusi (õhemaid riideid mul lihtsalt pole). sõin kaks võileibsi ja haarasin kapist mahlapulga ka. just välja astumise hetkel helistas mulle taavi, küsis, kus ma olen ja ütles, et ta jõuab kohe minu hoovi. sõitis kohale, andis kaamera ja viis mu autoga kooli, jee. passisin veidi aega õpilasesinduses, filmisin noortekarühma halb õpetaja-hea õpetaja-videot ja tegin pilti. aa, pildid viisin ka imbi kätte. ma tahtsin neid ise valida, aga ta tõmbas lihtsalt kõik arvutisse ja mul polnud mingit sõnaõigust. kell.. mingiaeg hakkas tööde esitlemine. selleks ajaks olin ma kogunud kaks juhet, kaks kaamerat, kolm mälupulka ja telefoni. millalgi tuli žürii vahepaus, ma viskasin oma kodinad kõik sanderile sülle ja kappasin ühe mälupulgaga lava ette. taheti saalis ka pilte näidata, kuigi pildid lähevad kooli kodulehele. ja oh kui meeldiva üllatuse osaliseks ma sain, kui ma nägin, et imbi oli meie piltide seast valinud mingi KOLMKÜMMEND PILTI. mina üksinda tegin juba mingi 600 pilti, kõikide peale kokku oli meil neid vähemalt mingi.. 2000 ja ta võttis kolmkümmend. just sellepärast tahtsin ma neid ise valida ja ma ei julge neid seal kodulehel vaadatagi (kui need kunagi üles lähevad). olen taaskord vihane ja kuri ja pahane ja ärritunud. hetkel on tegelt savi, aga enne olin. ebanormaalne ju.
peale tööde esitlust saatis kaija mu koju. laadisime pilte ja asju, kuulasime meie vestlust, mille ma kogemata salvestanud olin ja millalgi läks ta minema. ma läksin aldariga välja. käisime poes, istusime, meisterdasime ja olime muidu huvitavad. kadit ja massi nägime ka ja helistasin kaijale, kaisale, kadile, et teada, mis nad fotoauhindade kätteandmisele selga panevad. siis öö.. näitasin aldarile fotonäitust, torpan andis mulle mingi lehe pakkumisega udmurtiasse tantsufestivalile, kuhu ma täiega tahaksin, aga teised vist väga mitte ja raha pole ka eriti, niiet jääb ära ilmselt. millalgi ilmus reimo. käisime tema ja aldariga poes, kuhu tuli kaija. läksime kaija ja gaizuga rahvamaja juurde, sain šoki ja ropult palav oli.
kuna ma olin ''ära märgitud'', ootasin ma, et ma saan mingi.. mingi.. pastaka või pildiraami vms, aga ei saanudki. sain kaks kalju suure fotoraamatut, ühe peeter toominga fotoraamatu ja 500-kroonise photopointi kinkekaardi. ma ei tea veel, mis ma sellega peale hakkan. pilte ilmutada pole vist mõtet, sest me teeme seda terve perega niikuinii koos varsti, kui kedagi teist ka see huvitama hakkab.
peale autasustamist sõime saiakest ja ma jõin kohvi (ma ainult rahvamajas kohvi joongi. viimati, kui ma kohvi jõin, tegin ma seda ka rahvamajas, haridusfoorumil. päris änkspänks.) ja limonaadi ja siis saatis kaija mu jälle koju. tuli mu haigelt rõvedalt vastikult räigelt segamini tuppa ka, kuigi ma tegelt üritasin seda vältida ja läksime tagasi välja. käisime tema ja gaizuga poes ja siis läksime võrguplatsile. kaija läks millalgi koju, me kaisaga passisime veel. rääkisime kõigepealt sanderiga (nii mindfck on see sanderiga-sandriga teema, et ma ei tea. andke nõu!) juttu, hiljem taavi ja siimuga. taavi sööb nicorette'i nätse ja me jagasime selle sõbralikult neljaks, sest ta rääkis varem, kui rõve see on ja me tahtsime kõik proovida. alguses oli nagu tavaline näts ja siis oli laksust selline tunne nagu keegi purustaks kurgus klaasi. tõsiselt rõve. sülitasin esimest korda üle kahe aasta nätsu maha ka, sest ma lihtsalt ei suutnud seda kannatada. tõsiselt rõve, nii hea meel, et ma suitsetaja pole.
taavi ja siim läksid mõlemad kodudesse pesema, me kaisaga ootasime ja kui nad tagasi tulid, läks kaisa koju ja taavi, sander ja siim saatsid mind koju. no saatsid selles mõttes, et nad läksid tahmakasse veits ringiga, et ma üksinda kõndima ei peaks. ja nüüd siin ma olen, juhhei.

02.06 jalgrattamatk, kuhu ma ei lähe. äärmiselt vastutustundetu ja nõme minust, aga nagu.. ma olen aasta aega koolis käinud vist kohusetundlikumalt kui ükskõik, kes teine.
03.06 viimane koolipäev.
05.06 meisterdan raamatukogus lastega.
06.06 lähen vanaisa sünnipäevale.

gerttu pakkus täna suveks tööd. haapsalus 1.-25. juuli maasikaid korjama, päevas saab umbes 300 krooni. raha oleks hästi kena, aga ma ei suuda elusees haljalast nii kaua ära olla. olen nii sissy ja igatseja.




olge vait.